Igas asjas peame Valguse ja Kli vahel vahet tegema

Artikkel nr 25, 1985

Igas asjas peame eristama Valguse ja Klist [anumast], mis tähendab Andja, kes on Looja, vastuvõtjast, kes on loodu.

Ja et ei ole valgust ilma Klita, see tähendab, kui ei ole kedagi, kes seda saavutaks, siis kes saab sellest rääkida? Seetõttu saame rääkida ainult valgusest, mis on riietatud Kli sisse, see tähendab küllusest, mille Andja annab kehale, nimelt selle külluse tunnetamise määr, mis alla, keha poole, voolab. Me peame uskuma, et kõik, mida inimene oma kehasse saab, tuleb Temalt, nii materiaalses kui ka vaimses, sest on teada, et maailmas ei ole teist jõudu, mis talle seda annaks.

Seetõttu, kui inimene hakkab Looja tööle tulema, peame Loojat tänama ja kiitma, sest see on inimese töösse sisenemise algus. Töö järjekord algab nagu meie targad ütlesid: "Alati peaks esile tõstma Looja kiitust ja seejärel palvetama. Kust me seda teame? Mooseselt, nagu on kirjutatud: 'Ja ma palusin Issandat sel ajal,' ja nagu on kirjutatud, ‘Jumal, Sina oled alustanud' ja ‘pärast on kirjas, 'Lase mul üle minna, ma palun Sind, ja vaadata head maad’’” (Berachot 32a).

Seetõttu, kui ta hakkab Loojat tänama, peab ta kõigepealt Loojat maailma loomise eest tänama, nagu me ütleme palve ajal: "Õnnistatud oled Sina, kes ütlesid, 'Saagu maailm.''" Ja siis algab töö, mis tähendab seda, mil määral ta suudab Loojat maailma loomise eest tänada. Teisisõnu, tänulikkuse aste on nagu naudingu tase.

Siin algab tõe ja vale uurimine ja siin peitub erinevus üksikisiku ja üldsuse töö vahel, see tähendab selle vahel, kelle jaoks Toora on tema kätetöö või mitte. Tähendus on nagu Baal HaSulam selgitas: Tema Toora on tema kätetöö, tähendab, et Toora kaudu tahab ta saada premeeritud usuga. Või, vastavalt inimestele, kes kuuluvad üldsusesse, tähendab see, et nad õpivad Toorat, et saada preemia järgmises maailmas, see tähendab, saamise nimel, ja mitte inimestele, kes kuuluvad üksikisikute hulka, nimelt tegelevad selleks, et anda.

Kui inimene hakkab Loojat kiitma, toimub tõe ja vale uurimine. See tähendab, tavaliselt, kui keegi peab teist inimest abi eest tänama, on tänulikkuse määr vastavuses tundega , et ta on teda aidanud. Seetõttu, kui inimene hakkab tänama Loojat selle eest, mida Ta talle andnud on, hakkab keha mõtlema, milliseid hüvesid Ta talle andnud on, ja mil määral on talle muljet avaldanud see hüve, mida Ta talle teinud on, selline on ka tänulikkuse määr.

Seega, kui inimene ütleb: „Õnnistatud olgu Ta, kes ütles: „Saagu maailm,”” sõltub see ka sellest, kui palju ta maailmast rõõmu tunneb. Sellel ajal hakkab keha talle näitama, et tal on puudus nii kehalises kui vaimses ning ei lase tal Loojat kiita. Sellel ajal on palju tööd, sest siis peab ta teadmisest kõrgemale minema ja usaldama, et Looja teeb talle vaid head, ning selles on ka tõe ja vale eristamine.

Et Loojat nimetatakse Hea, Kes teeb head, on palju tööd, et teadmisest kõrgemal uskuda, et Looja on hea ja teeb head. Järelikult, kui inimene hakkab Loojat kiitma, siis tal on mille eest palvetada, et ta saaks teadmisest kõrgemale minna. Enne seda ei olnud nii suurt teadmisest kõrgemal oleva usu puudust Loojasse, aga nüüd tunneb ta oma usust puudust ja peab õppima Toorat, et selles sisalduv valgus teda parandaks.

Selgub, et tema soov Loojat kiita tekitab talle puuduse. Kui tal on puudus, mida nimetatakse Kliks, vastavalt sellele ulatusele, kui palju ta tunnetab oma kaugust täiusest, on tal tööks ruumi ja vajadus palve ja Toora järele.

Siiski, on veel teine puudus: Mõnikord näeb inimene oma madalust, annab alla ja põgeneb kogukonnast. Sel ajal on kõik rõõmud, mida ta saab, ainult selles, kui ta oma olukorra unustab, mis tähendab, et ta ei mõtle vaimsusele või saab magada, mis tähendab, et tunneb suurt rõõmu unest. See ei ole nii seetõttu, et ta sel ajal magamisest erilist rõõmu saab, vaid et kui ta magab, ei meenu talle tema töö. See on tema rõõm, sest alati kui ta tööle mõtleb, annab keha talle koheselt meeleheite ja madaluse.

Seetõttu peab inimene alati ettevaatlik olema, et mitte meeleheitesse langeda, see tähendab, et ei satuks kannatustesse, kui näeb, et ei saa tööd jätkata. Seetõttu ütles Baal HaSulam, et peab olema ettevaatlik enda kritiseerimisel, välja arvatud siis, kui selle jaoks on määratud eriline aeg, ning mitte iga kord, kui keha talle ütleb, et peaks endasse vaatama. Pigem peaks ta ütlema kehale: „Mul on eriline aeg kriitikaks, et vaadata, kas ma järgin antud joont või olen õigest joonest kõrvale kaldunud. Praegu tegelen Toora ja palvega ning olen kindel, et Looja aitab mind, nagu Ta on aidanud kõiki Looja teenijaid, kes soovisid õigel teel käia ja saavutada eesmärgi, milleks nad loodud on.”

Minu eelmises artiklis ja artiklis nr 11 [Tav-Shin-Mem-Hey] olen kirjutanud, et peame ütlema vastupidist sellele, mida keha meile räägib. Ja seeläbi mõistame Zohari küsimust ja selle vastust (Behukotai, punkt 18): "'Ja tehke neid.' Ta küsib: 'Mis on, 'Ja tehke neid'?' Et ta juba ütles 'kõndige' ja 'hoidke', siis miks ka 'tehke'? Ta vastab, et see, kes täidab Toora Mitzvote ja järgib Tema teid, justkui oleks ta Teda üleval loonud. Looja ütles, 'See on justkui oleks ta loonud Mind,' ja kehtestanud Tema. Seetõttu, 'Ja tehke neid' seaduse ja korrana," niipalju tema sõnadest.

See vastus tundub väga segadusttekitav. Kuidas saab öelda, et järgides Toorat ja Mitzvote loome Teda üleval? On ju, "Kogu maa on täis Tema auhiilgust" isegi enne, kui loodud Toorat ja Mitzvote järgisid. Seega, mida tähendab "justkui sa oleksid loonud Mind"?

Nagu ülal öeldud, ei räägi me valgusest ilma Klita, sest kelle suhtes on määratud, et valgus on olemas? Kui on Kli, siis Kli saab valguse. Seega, kui me ütleme, et loomise eesmärk on Oma loodutele head teha, siis see kehtib loodutele ainult siis, kui nad saavad rõõmu ja naudingut. Seda peetakse Klide omandamiseks ning Kli saab Temalt niimoodi, et nad saavad Loojalt ainult rõõmu ja naudingut. Aga kui loodud Temalt rõõmu ja naudingut ei saa, siis tekib küsimus, "Kelle suhtes ilmneb Looja nimi, Hea, kes teeb head?"

Sel põhjusel, et Looja nimi, mis on kõikide nimede üldine nimi—Hea, kes teeb head—saaks ilmutatud ja et loodud saaksid Loojalt rõõmu ja naudingut, et Tema heategu oleks täielik, st kingituses ei oleks häbi, seetõttu oli Tzimtzum ja varjamine, kus me ei saa head ei saavutada ega tunda enne, kui oleme saavutanud andmise anumad, mis on vormi ekvivalentsus. Selgub, et siis ei ole Hea, kes teeb head nimi ilmutatud, mis põhjustab selle, et loodud ei tunneta Loojat, ja see on põhjuseks, miks maailmas on õelaid, kes ei usu Loojasse.

Et Tema nimi maailmas kõigile ilmutataks, vajavad kõik Kelimid vormi samasust. Ja et omandada andmise anumaid, mis on vormilt sarnased Kelimid [anumad], saame seda saavutada ainult Toora ja Mitzvoti täitmise teel. See tähendab, et Toora ja Mitzvoti jälgimisel peame seadma eesmärgiks Iisraeli au tõstmise Toora ja Mitzvoti täitmise kaudu.

Iisrael tähendab Yashar-El [otse Looja juurde] tähti, kus tegevused on suunatud otse Looja poole, mitte omaenda kasu saamiseks. Seda nimetatakse "vormi samasuseks." Püha Zohari sõnade järgi nimetatakse seda "Shina [Jumalikkuse] tõstmiseks tolmust," sest vaimsust ei peeta meie silmis au sees olevaks, et saaksime öelda oma kehadele, et see on suur privileeg Loojat teenida, ja siis keha alistub ja taandatakse Kedusha [pühaduse] ees. See on pühas Zoharis öeldu tähendus, et läbi "käi Minu seadustes ja pea Minu käske," selle kaudu "Ja tee neid," mis tähendab justkui sa teeksid Mind üleval. Teisisõnu, selle kaudu ilmutatakse Looja nimi kui Hea, kes teeb head, mis tähendab, et kõik tunnevad head, sest teid austatakse vormi samasusega.