Mine omalt maalt

 
Artikkel nr 5, 1985

"Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!."(1Ms 12:1)

See on hämmastav, sest see ei vasta reaalsuses toimivale korrale. Selle põhjuseks on see, et esmalt väljutakse isa kojast, siis oma kodumaalt ja alles seejärel oma maalt. Seda küsivad ka tõlgendajad.

Töös peaksime tõlgendama, et "sinu maa" (Arzecha) tuleb sõnast Ratzon [soov], nagu meie targad ütlesid lause kohta "Maast tärgaku haljas rohi"(1Ms 1:11) – ta rõõmustas oma Looja tahtmise pärast. Selle kohaselt tähendab "mine omalt maalt" seda, et lahkuksid oma soovist, ehk soovist, millega inimene on loodud, mida nimetatakse "soov naudingut ja rahulolu saada", mida peetakse isekuseks. Seetõttu öeldigi talle, et ta lahkuks isekusest.

„Omast sugukonnast“ tähendab, et isa ja järglane on põhjus ja tagajärg, põhjendus ja tulemus. See on nii, sest tulemus tuleb tilgast isa ajus. Sellest ilmneb hiljem tulemus, nagu me eelnevates artiklites selgitasime. Teisisõnu, töö, kui inimene läheb tööle, on selle jaoks, et tasu saada. Tuleb välja, et töö toob talle tasu. Kui ei oleks tasu, ei oleks ta üldse pingutanud. Seega järgib inimene Toorat ja Mitzvote [käske] selle jaoks, et saada poeg, mida nimetatakse tasuks.

Mis puudutab tasu, siis oleme juba öelnud, et on kahte sorti tasu: 1. tasu selles maailmas; 2. tasu tulevases maailmas.

Zoharis on kirjutatud („Zohari raamatu sissejuhatus“, punkt 190): „Ja need kaks, ütleb Püha Zohar, ei ole olemus.“ Seal on selgitatud Sulamis [Redel (kommentaar Zoharile)], et see on sellepärast, et need põhinevad enesearmastusel, mida nimetatakse „soov saada selle jaoks, et saada“.

Seega, kui inimene pingutab Tooras ja Mitzvotis seepärast, et saada tasu oma saamise soovi eest, siis nii isa, tähendab töö, kui ka järglane, mis sellest tööst sündis ja mida nimetatakse „tasuks“, põhinevad kõik enesearmastusel. See tähendab, et tilk isa ajus, mida nimetatakse „tööks“, oli algusest peale ainult enesearmastus. Loomulikult on ka järglane, kes sündis, see tähendab tasu, mida ta ootab, samuti enesearmastuse tasu.

Talle öeldi: „Mine omalt maalt,” mis tähendab sinu saamise soovist, „ja omast sugukonnast,” mis tähendab neid järglasi, kes sündisid. „Oma isakojast” tähendab seda tasu, mis sündis sinu isa majast, see tähendab töö, mis toob esile isekuse tasu. Kõigest sellest peab ta lahkuma.

„Maale, mille ma sulle näitan.” See maa tähendab andmise soovi. Sellel maal, st andmise soovi peal, sellel maal, saab ta tasuks Looja ilmutuse.

„Mille ma sulle näitan” tähendab, et Looja ilmutab End talle. Vastupidi, saamise soovis olid piirang ja varjamine ning seal läks pimedaks ja see eraldus Elude Elust, mis põhjustab pimedust.

Seetõttu ei saa Ma sulle sinu soovis ilmuda, vaid ainult andmise soovis, mida nimetatakse „vormi sarnasuseks”. Sel hetkel eemaldatakse piirang ja varjatus ning Looja ilmub talle.

„Ma teen sind suureks rahvaks.” (1Ms 12:2) Midraš Raba (39. peatükk) ütles rabi Levi: „Kui meie isa Aabraham kõndis Aram Naharaimis ja nägi neid hooletuna, söömas ja joomas, ütles ta: „Ma soovin, et minul ei oleks sellest maast osa.” Kui ta jõudis Sulam Tzorisse ja nägi neid rohimas rohimise ajal ja kõplamas kõplamise ajal, ütles ta: „Ma soovin, et minul oleks sellest maast osa.” Looja ütles talle: „Sinu järglastele olen Mina andnud selle maa.””

Et tema sõnu selles töös mõista, peaksime tõlgendama, et Eretz [maa] tähendab Ratzon [soov]. Be-Aram [Aramis] sisaldab tähti Avram. Kui Aabraham kõndis Naharaimist—Naharaim tuleneb sõnast Nahor [valgustatud]—siis nägi ta, et on inimesi, kes soovivad ainult valgust. Seda nimetatakse “söömiseks ja joomiseks”, kui eesmärgiks on tasu. Seepärast ütles ta: “et mul ei oleks osa sellest maast”, mis tähendab, et mul ei oleks osa selles soovis, kui kavatsus on ainult tasu, ning tööd ennast ei väärtustata, väärtustatud on ainult tasu. Seepärast ütles ta: “mul ei oleks osa selles soovis.”

“Kui ta jõudis Sulam Tzori,” Tzor tuleb sõnast Tzar [kitsas], mis tähendab, et nad tundsid töös Tzaruti [kitsarinnalisust]. Ta nägi, et nad olid Sulami [redeli] seisundis, mis on  "ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse" (1MS 28.12). “Ta nägi neid rohimise ajal rohimas ja kõplamise ajal kõplamas,” mis tähendab, et kõik nende mõtted olid inimese tööst ning nad keskendusid oma töö õigsusele. See tähendab, et Kelimid [anumad], kuhu küllus peaks tulema, peaksid olema korralikud. Ja nad ei pööranud tähelepanu viljadele, mis on tasu. Selle asemel jälgisid nad töö korda ning see ongi selle tähendus, et nad rohisid rohimise ajal ning kõplasid kõplamise ajal.

Siis ta ütles: „Ma soovin, et mul oleks osa sellest maast,“ selles soovis, mille eesmärk on, et töö oleks õige. Ja tasu, mis on vilja kandmine, ei puutu neisse. Selle kohta öeldi: „Varjatu kuulub Issandale, meie Jumalale,“ (5Ms 29:28) Teisisõnu, tasu kuulub Loojale ning meie ei pea tasu peale mõtlema, vaid ükskõik millises olukorras me oleme, oleme rahul, et meile on antud privileeg omada mingitki kokkupuudet selle tööga. See on tema jaoks suur privileeg. Meile kuuluvad vaid ilmalikud asjad, mis on tegevused.

Selle põhjal peaksime tõlgendama: „ja ma teen sind suureks rahvaks.“ Gadlut [täiskasvanuks/ suuruseks] tähendab just nimelt tegevust. Nende seas, kes töötavad, on suurus vaid teadmisest kõrgemal olev töö. Ainult seal tunnevad nad selle olulisust, kuid nad ei võta arvesse valgust, mida nad oma töö kaudu saavad, sest valgused kuuluvad „Varjatu kuulub Issandale, meie Jumalale,““ juurde. See on Looja töö—tema teeb, mida soovib.

Nad ei palunud Temalt, et Ta neile annaks, sest see ei olnud nende eesmärk. Neil on vaid üks eesmärk: ilma igasuguse tasuta Loojale rõõmu valmistada, sest kogu tasu ongi see, et neil on privileeg Kuningat teenida. Neile ei ole oluline, millist teenistust nad Kuningale osutavad, kas olulist või ebaolulist, sest kõik, mida nad mõtlevad, on kuidas nad suudaksid Kuningat rõõmustada.

See tähendab näiteks, et vähesed inimesed ei soovi enda peale võtta ebaolulisi rolle. Nemad haaravad neist koheselt kinni, sest just siin saavad nad Kuningat rõõmustada, sest vähesed inimesed soovivad seda.

Õppetund on see, et paljud inimesed ei taha minna töö suunas, mis on teadmisest kõrgemal, sest kõik arvavad, et seda peetakse madalaks tööks ning peavad sellist tööd pagenduseks. Seepärast need, kes tahavad sellele vaadata—oma võimele Kuningat rõõmustada—tahavad just seda rolli. Nende tööd nimetatakse “Shechina [Jumalikkuse] tõstmine põrmust.” Seda tööd nimetatakse ka “Shechina pagenduses” ning see on ainus töö, mida nad tahavad. Kuid tööd selle nimel, et ülalt valgust ja küllust saada, tahavad paljud inimesed.

Selle põhjal peaksime tõlgendama, mida meie targad ütlesid (Shabbat 127): “Rav Yehuda ütles, ‘Rav ütles, ‘Külaliste võõrustamine on suurem kui Shechina tervitamine, nagu on kirjutatud: ‘Ja ta ütles, „Issand, kui ma sinu silmis armu leian, siis ära mine oma sulasest mööda!’’’ (1Ms 18:3). RASHI tõlgendab: palun ära mine mööda, ning ta jättis Ta üksi ja läks külalisi tervitama.” Võime öelda, et ta õppis selle asja sellest, mida Looja oli talle öelnud: “Ja Ma teen sinust suure rahva,” mis tähendab, et põhiline on tegu, mitte valgus. See tähendab, et nende töö olemus on ligimesearmastus ja tal ei ole enda suhtes mingit kaalutlust.

Seetõttu, kuigi Shechina tervitamine pakub kehale kindlasti rohkem rõõmu kui töö ligimesearmastuse nimel, siis siin, pärast seda, kui Looja oli talle öelnud: “Ja Ma teen sinust suure rahva,” tähendab, et sinu suurus seisneb peamiselt tegudes. Seetõttu oli tal siin koht, kus ta sai end näidata, mis tähendab, et ta oleks kindel, et ei taha vaadata kasu peale, sest on suur kasu saada austatud Shechina tervitamisega. Ometi valis ta teo, mis tähendab, et ta ei taotlenud mingit tasu oma töö eest, vaid kõige tähtsam oli töö ise.

Siin leidis ta uurimise koha—sest kindlasti on see suur asi loobuda tasust ja saada tasuks töö. Tavaliselt on vastupidi: töötatakse selle jaoks, et tasu saada. Kuid tema tegi vastupidi—andis tasu selle jaoks, et töö saada. Ta õppis seda sellest, mida Looja oli talle öelnud: „Ja Ma teen sinust suure rahva,“ nagu öeldakse, et suurus on eelkõige tegudes.