Inimene on alati kohustatud müüma kõik, mis tal on, ja abielluma targa mehe tütrega
Artikkel 14, 1984
"Inimene on alati kohustatud müüma kõik, mis tal on, ja abielluma targa mehe tütrega"(Psachim 49), mis tähendab, et ta peab müüma kogu oma vara, mille ta oma jõupingutustega omandas, st ära andma kõik ja kõigest loobuma, ja võtma selle asemel targa mehe tütre. Siit järeldub, et kui ta targa tütart ei võta, on kõik kogu elu jooksul Toora ja käskude täitimisel tehtud pingutused ilma igasuguse täiuslikkuseta. Ja ainult siis, kui ta abiellub targa mehe tütrega, saavutab ta täiuslikkuse. Ja seepärast ütlesid meie targad, et ta peaks targa mehe tütre pärast kõik maha müüma. Seetõttu on vaja aru saada, mida “targa mehe tütar” (sõna-sõnalt “targa õpilane”) tähendab.
Ja nii ütles minu isa ja õpetaja: "targa mehe õpilane" on see, kes on targa mehe jünger, see tähendab, et kui ta õpib targa käest, siis nimetatakse teda jüngriks. Ja Loojat nimetatakse targaks, kellel on ainult andmise omadus. Ja seda, kes Tema juures andmise omadust õpib, nimetatakse Targa jüngriks, sest ta õpib temalt andmise omadust.
Ja siit saame aru oma tarkade sõnadest: "Inimene on alati kohustatud müüma kõik, mis tal on, ja abielluma targa mehe tütrega." See tähendab, et ta peab andma kõik Tooras ja töös tehtud jõupingutused, ning selle eest austatakse teda andmise omadusega.
Teiste sõnadega, las ta loob oma südames loomupärase enesearmastuse soovi asemele uue olemuse, nii saab ta teistsuguse loomuse ehk andmise soovi. See tähendab, et iga mõte, sõna ja tegevus hakkavad olema ainult Loojale andmise nimel, sest selles on kogu inimene. See tähendab, et inimene peab jõudma ainult sellele tasemele, sest on vaja saada ainult Kelim. Kusjuures kõrgeim hüve ehk Kelimi täitmine tuleb Looja poolt, sest “rohkem kui vasikas tahab [piima] imeda, tahab lehm teda toita”. Seega on meil puudu ainult andmise jõust.
Ja nii peaksime selgitama seda, mis on öeldud Zohari raamatus: „Kui Iisrael oleks seda väärt, laskuks [kõrgem tuli] alla nagu tulelõvi oma ohvreid õgima. Ja et neid sellega ei austatud, laskus ta nagu tulekoer.”(Pinhas, p 78, 218) On teada, et lõvi näitab halastust 'Hesed' , mis on Merkavah 'vankri' parem pool. "Kui nad oleksid väärt", kus "Zchut'i vääriline olemine" tähendab puhta "Zechi" omadust, see tähendab andmist, siis näidatakse meile mõõtu mõõdu vastu, et ka lõvi omadus tuli ülalt, ehk halastuse “Hesed” omadus laienes madalamatele ja siis oli madalamate jaoks kõrgeimat hüve külluses.
"Ja kui neid ei austatud" - see tähendab, et nad ei tegelenud andmisega, vaid [tegelesid] ainult egoistliku armastusega, ja nii tõmmati ülalt ligi koera omadust. Kus "koer" on viide, nagu Zoharis öeldakse salmis: "Kaanil on kaks tütart"(Verekaanil on kaks tütart: „Anna! Anna!” Kolm asja on, mis ei saa täis, neli, mis ei ütle: „Küllalt!”: Õs 30:15.) - kes karjuvad nagu koer: "Anna meile selle maailma õnn, kingi meile järgmise maailma õnn” (Zohari eessõna, p.96). See tähendab, et kaks tütart karjuvad nagu koer: "Anna meile selle maailma õnn, kingi meile järgmise maailma õnn", mis tähendab ainult saamist, mitte andmist. Seetõttu näidatakse meile ka ülalt, et kõrgeimat hüve ei ole võimalik allapoole üle kanda ja seda nimetatakse "silm silma vastu".
Sellest järeldub, et meie põhitöö seisneb ainult selles, et olla vääriline saama Kelimi, mis sobib kõrgeima hüve saamiseks, ehk siis andmise Kelimi saamiseks. Seetõttu peab inimene koondama kõik oma jõupingutused ainult ühele objektile, mida nimetatakse "andvaks Kelimiks". Ja selles on kogu tema tasu, mida ta soovib Toora ja käskude kaudu saada, ning tänu sellele sulandub ta Loojaga, mis on inimese ülim eesmärk – olla Loojaga sulandumise vääriline.
Ja samamoodi leiame Zohari raamatust selle, mida öeldakse salmis: “Ja hõimude halastus (sõnal “hesed” on kaks tähendust heebrea keeles “halastus” ja araabia keeles “häbi”) on rikutus” (Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele. Õs 14:34) – et “kes teevad kõike head, teevad seda endale” , mis tähendab, et kogu halastuses, st andmise toimingutes, mida nad ellu viivad, ei ole nende kavatsus andmise nimel, vaid nende kavatsus on nende enda pärast. See tähendab, et tasu saamise nimel, vastasel juhul ei ole nad suutelised andmise toiminguid tegema.
Aga Iisraeli rahvas on võimeline andmise tegusid tegema. Ja tuleks mõista, mis on põhjus, miks Iisraeli rahvas on tegelikult võimeline andmise tegusid tegema. Samuti tuleks mõista, et me kuuleme religioosseks muutunud inimestelt, et nad ütlevad, et enne religioosseks saamist olid nad võimelised rohkem andmise nimel toiminguid tegema. Kuid hiljem, st pärast nende religioosseks saamist, muutus andmise toimingute tegemine nende jaoks keerulisemaks.
Eespool öeldu mõistmiseks peaksime meeles pidama meile teadaolevat reeglit, et inimest nimetatakse (Looja poolt) looduks ainult seetõttu, et temas on saamise soov, sest teda nimetatakse "mitte millestki looduks". Sellest selgub, et oma olemuselt ei ole ta võimeline sooritama ühtegi andmise toimingut, ilma selle eest mingit tasu saamata. Ja palk ei pea seisnema selles, et ta saab oma pingutuste eest mis tahes eseme. Pigem peab see olema mingi kindlustunne, mille ta saab. See tähendab, et kui temas on ärganud mingi halastus teise vastu ja tema südametunnistus ei anna talle rahu kuni selleni, et ta on kohustatud teist aitama, nimetatakse ka seda tasuks. Aga lihtsalt selle jaoks, et teha midagi teise heaks, et teine lihtsalt naudiks – siis ta ütleb endale: "Mis ma selle eest saan?"
Samal ajal on Iisraeli rahval tänu Toorale ja käskudele võimalik omandada teistsugune loomus. See tähendab, et selle loomuse asemel, millega nad sündisid, st ainult saamise sooviga, saavad nad teise loomuse, kui teevad nüüd toiminguid ainult andmise nimel. Ja ta saavutab selle tänu Toorale ja mitzvotile, mis tõi temasse andmise sädemeid, andes talle tunde, et tal on soov oma juure sarnaseks saada. Samal ajal ei saa inimene ilma Toora ja käskudeta oma enda jaoks saamise soovi olemusest väljuda, ega suuda ilma tasuta ühtegi andmise toimingut sooritada.
Ja siit mõistame seda, mida ütlevad need, kes religiooni juurde tagasi pöördusid: et enne religiooni juurde naasmist oli neil rohkem jõudu andmise toiminguteks. Seevastu hiljem, kui nad said religioosseks, tunnevad nad, et neil on andmise toiminguid raskem sooritada.
Sellele tuleks vastata nii, nagu selgub Zohari raamatu eessõnast (29-30), kus on kirjas: ...Sest alates sünnihetkest on tal soov saada ainult materiaalseid asju. Ja seetõttu, hoolimata asjaolust, et ta saavutas tohutu soovi saada enne 13-aastaseks saamist, ei ole see saamise soovi kasvu lõpp. Ja saamise soovi peamine kasv toimub ainult vaimses. On ju näiteks kuni 13. eluaastani kogu tema püüdlus ja soov saada selle materiaalse maailma kogu rikkus ja au, samas kui kõigile on selge, et see maailm ei ole tema jaoks igavene, see eksisteerib igaühe jaoks ainult kui vari, mis möödus, läks üle ja teda ei ole. Kui ta aga saavutab tohutu vaimse saamise soovi, soovib ta oma rõõmuks absorbeerida kogu hüve ja rikkuse, mis sisaldub tuleviku maailmas, mis on tema jaoks igavene ja igavesest ajast igavesti. Sel viisil lõpeb peamine suur saamise soov ainult sooviga saada vaimset.
Sellest järeldub, et kuni religioosseks muutumiseni on neil materiaalne saamise soov, mis ei ole veel nii suur, ja seepärast on neil rohkem jõudu andmise tegude sooritamiseks. Kui nad muutuvad religioosseks, see tähendab, et saamise soov suureneb koos sooviga saada vaimsust, siis muutub see automaatselt raskemaks, kuna saamise soov on nüüd tugevam kui siis, kui neil oli ainult materiaalne saamise soov. Seetõttu oli neil enne religioosseks saamist teatud jõudu andmises tegutseda. Vastasel juhul, kui nad muutuvad religioosseks, see tähendab, et nad on saavutanud vaimse saamise soovi, siis seepärast on neil nüüd raskem andmisega tegeleda.
Seetõttu ei ole vaja öelda, et nad on nüüd halvemaks muutunud, või öelda, et religioossed on halvemad, sest neil on raskem andmise toimingutes osaleda. Saamise soov muutub lihtsalt suuremaks, mistõttu on sellest raskem üle saada. Näiteks enne, kui ta saavutas vaimse soovi saada, oli tema kurjus 30 protsenti. Ja siis, kui ta saavutas vaimse saamise soovi, sai tema kurjus veel 70 protsenti. Seetõttu vajab ta nüüd rohkem jõudu, et sellest üle saada.
Kuid ei tohiks öelda, et nüüd on tema jõud vähenenud. Sest vastupidi, nüüd on tal vaja vaid vahendeid kasutada, et võita kurjuse jõud, mille ta on saanud. Ja vahend selleks on Toora ja käskude täitmine eesmärgiga, et "selles olev valgus viiks ta tagasi allikale".
Sellest selgub, et ta liikus edasi ja jõudis suurema kurjuseni, et seda parandada. Kuid iga algus on raske, nii et ta arvab, et nüüd on ta halvemaks muutunud. Siiski peab ta teadma, et iga kord antakse talle rohkem kurjust parandada, kuni ta on väärt kõike parandama.
[Artikli jätk – vaata järgmist artiklit]