Kaaslaste armastus - 2
Artikkel nr. 6, 1984

"Armasta oma ligimest nagu iseennast." Rabi Akiva ütleb: "See on suur reegel (heebrea keeles ka kogum) Tooras." See tähendab, et kui keegi järgib seda reeglit, siis on kõik üksikasjad sellesse kaasatud, see tähendab, et seda võetakse iseenesestmõistetavana, et ilma pingutamata detailideni jõuda, ilma et  selle nimel töötama peaks.

Siiski näeme, et Toora ütleb meile: "Mida otsib Issand sinult? Et kardaksid Mind." Seega on ainult kartus peamine nõue, mis inimesel olema peab. Kui hirmu käsku pidada, siis selles on kogu Toora ja Mitzvot, isegi käsk "Armasta oma ligimest nagu iseennast."

Kuid vastavalt rabi Akiva sõnadele on see vastupidi, see tähendab, et hirm on kaasatud reeglisse "Armasta oma ligimest". Veelgi enam, meie tarkade sõnul (Berachot lk. 6)  ei ole tähendus selline nagu rabi Akiva ütleb. Nad viitasid salmile: "Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: "Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!." (Kg12:13) Gemara küsib: "Mida see tähendab, 'see on kogu inimene?' Rabi Elazar ütles: 'Issand ütles, et kogu maailm on loodud vaid selleks.'" Kuid vastavalt rabi Akiva sõnadele tundub, et kõik on kaasatud reeglisse "Armasta oma ligimest." 

Siiski leiame oma tarkade sõnadest (Makot 24), et nad ütlesid, et usk on kõige olulisem. Nad ütlesid, et Habakkuk tuli ja kuulutas, et on ainult üks: "õige hakkab oma usust. elama"

Maharsha tõlgendab: "Asi, mis on Iisraeli igale inimesele kõigil aegadel kõige lõplikum, on usk." Teisisõnu, reegli olemus on usk. Siit selgub, et nii hirm kui ka "Armasta oma ligimest" sisaldub usu reeglis.

Et mõista ülaltoodut, peame hoolikalt uurima järgmist:

1. Mis on usk?

2. Mis on hirm?

3. Mis on "Armasta oma ligimest nagu iseennast"?

Kõige tähtsam on alati meeles pidada loomise eesmärki, milleks on teadaolevalt "oma loodutele head teha". Kui Ta soovib anda neile rõõmu ja naudingut, siis mille jaoks on need kolm ülalmainitud asja – usk, hirm ja "Armasta oma ligimest"? See tähendab, et nad peavad vaid oma astjad ette valmistama, et nad suudaksid vastu võtta seda rõõmu ja naudingut, mida Looja oma olenditele anda soovib.

Nüüd peame mõistma, mille jaoks need kolm ülalmainitud asja meid ette valmistavad. Usk, sealhulgas kindlustunne, annab meile esialgse usu eesmärki, milleks on oma loodutele head tegemine. Me peame ka kindlalt uskuma, et saame endale lubada, et ka meie võime selle eesmärgini jõuda. Teisisõnu, loomise eesmärk ei ole tingimata valitud grupile. Pigem kuulub loomise eesmärk kõigile olenditele ilma eranditeta. Need ei ole tingimata tugevad ja osavad või julged inimesed, kes ennast ületada suudavad. Pigem kuulub see kõigile olenditele.

(Vaata “Sissejuhatus {The Study of the Ten Sefirot},” punkt 21, kus tsiteeritakse {Midrash Rabba}, osa, “See on Õnnistus”: “Looja ütles Iisraelile: 'Vaadake, kogu tarkus ja kogu Toora on lihtne: Igaüks, kes kardab Mind ja Toora sõnade järgi teeb, kogu tarkus ja kogu Toora on tema südames.'”)

Seega peame kasutama ka usku, et meil oleks kindlustunne, et me suudame eesmärgini jõuda ja ei heituks poolel teel ega põgeneks võitlusest. Pigem peaksime uskuma, et Looja võib aidata isegi madalamat ja alandlikumat inimest nagu mina ise. See tähendab, et Looja toob mind Enda lähedale ja ma suudan Temaga sulandumise saavutada.

Siiski, usu omandamiseks peab kõigepealt esmajoones olema kartus, nagu on kirjeldatud ("Introduction of The Book of Zohar"): “Aukartus on käsk, mis sisaldab kõiki Toora käske, sest see on värav usule Temasse. Vastavalt oma aukartusele Tema juhatuse ees on inimesel Tema juhatusse.”

See lõpeb seal: “On hirm, et ta võib oma Loojale vähem rahulolu anda.” See tähendab, et hirm, mis inimesel  Looja suhtes olema peaks, on, et äkki ta ei suuda Loojale rahulolu pakkuda, ja mitte see, et hirm puudutaks inimese enda kasu. Selle tulemusena on hirm väravaks usule; ja usuni ei ole võimalik muul viisil jõuda.

Et aukartust tunda, hirmu, et inimene ei pruugi suuta oma Loojale rahulolu anda, peab ta esmalt tahtma ja igatsema anda. Pärast seda saab ta öelda, et on olemas ruumi hirmule, et ta ei suuda säilitada hirmu. Siiski kardetakse tavaliselt, et ehk tema enesearmastus ei ole täielik ja ta ei hooli sellest, et ta ei pruugi suuta Loojale anda.

Millise aine abil saab keegi  uue omaduse omandada, mida ta peaks andma, ja et see enesele saamine on viga? See on loomusele vastu! Kuigi mõnikord saame mõtte ja soovi loobuda enesearmastusest, mis tuleb meile, kui sellest sõpradelt ja raamatutest kuuleme, see on väga väike jõud, mis ei paista alati meie jaoks nii, et me suudaksime seda pidevalt hinnata ja öelda, et see on kõigi Toora käskude reegel.

Seega on ainult üks nõu: Kui mitu inimest tulevad kokku jõuga, et tasub loobuda enesearmastusest, kuid ilma piisava andmise võime ja -tähtsuse väeta, et ilma välise abita iseseisvaks saada, kui need inimesed  end üksteise ees taandavad ja kõigil on vähemalt potentsiaalne Looja armastus, kuigi nad ei suuda seda praktikas hoida, siis igaüks, kes liitub kogukonnaga ja end selle ees taandab, siis muutuvad nad üheks kehaks.

Näiteks, kui selles kehas on kümme inimest, on sellel keha kümme korda rohkem jõudu kui üksikul inimesel. Siiski on olemas tingimus: Kui nad kogunevad, peaks igaüks neist mõtlema, et ta on nüüd tulnud eesmärgiga oma enesearmastus tühiseks muuta. See tähendab, et ta ei pea arvestama, kuidas oma saamise soovi rahuldada, vaid mõtleb nii palju kui võimalik ainult teiste armastusele. See on ainus viis, kuidas omandada soov ja vajadus uue omaduse järele, mida nimetatakse "andmise tahteks".

Ja kaaslaste armastusest võib jõuda Looja armastuseni, mis tähendab, et tahetakse anda rahulolu Loojale. Tuleb välja, et ainult selles leitakse vajalikkus ja arusaamine, et andmine on oluline ja vajalik, ja et see tuleb talle läbi kaaslaste armastuse. Siis saame rääkida aukartusest, mis tähendab, et keegi kardab, et ta ei suuda Loojale rahulolu valmistada, ja seda nimetatakse "hirmuks".

Seega on esmane alus, millele pühaduse hoonet rajada saab, reegel "Armasta oma ligimest". Selle abil saab keegi saada vajaduse Loojale rahulolu valmistada. Peale seda võib tekkida hirm, mis tähendab hirmu, et ehk ta ei suudagi Loojale rahulolu pakkuda. Kui ta hirmu väravast tõeliselt möödunud on, võib ta jõuda usuni, sest usk on anum kuhu Shina [Jumalikkus] siseneb, nagu mitmes kohas on selgitatud.

Seega leiame, et meie ees on kolm reeglit: Esimene reegel on Rabbi Akiva oma, mis on "Armasta oma ligimest nagu iseennast." Enne seda  ei ole midagi, mis annaks inimesele kütust, mis võimaldaks tal oma olukorda isegi natuke muuta, sest see on ainus viis väljuda enesearmastusest ja teiste armastuse poole liikuda ning tunda, et enesearmastus on halb asi.

Nüüd jõuame teise reeglini, mis on hirm. Ilma hirmuta ei ole usule kohta, nagu Baal HaSulam ütleb.

Lõpuks jõuame kolmanda reeglini, milleks on usk. Pärast kõigi eelmainitud kolme reegli täitmist jõuab inimene loomise eesmärgi tunnetamiseni, milleks on teha head Tema loodud olenditele.