<- Kabala raamatukogu
Jätkake lugemist ->
Kabala raamatukogu avaleht / Rabash / Artiklid / Tee endale õpetaja ja osta endale sõber – 1

Artikkel

Tee endale õpetaja ja osta endale sõber – 1

Artikkel nr 1, 1985

 

Mishnas (traktaadis Avot 1), ütleb Yehoshua Ben Perachia: „Tee endale rabi (õpetaja) ja osta endale sõber ning mõista iga inimese üle kohut teenete karika järgi.” Näeme siin kolme asja:

  tee endale õpetaja
  ja osta endale sõber,
  ja mõista iga inimese üle kohut tema teenete karika järgi.
 

Sellest järeldub, et lisaks endale rabi tegemisele, peab inimene tegema veel üht asja - nimelt kogu ühiskonna suhtes. See tähendab, et peale selle, et ta oma sõpra armastab, ei ole sellest veel küllalt ja ta peab iga inimesega arvestama ja hindama neid nende teenete karika järgi.
 

Ja te peaksite mõistma erinevust nende väljendite vahel, nimelt: "tee" ja "osta" ja "teenete järgi". Ja nii nimetatakse "tegemiseks" seda, mida praktikas tehakse. Teisisõnu, seal ei ole mõistust, vaid ainult tegevus. See tähendab, et isegi kui mõistus ei nõustu sellega, mida ta teha tahab, vaid vastupidi, mõistus teeb talle selgeks, et seda toimingut ei tohiks teha, nimetatakse seda "tegemiseks", mis tähendab ainult jõudu, ilma mõistuseta, sest see on teadmisega vastuolus.

Ja siin tuleks seoses tööga selgitada, et seda, et inimene peab vastu võtma kõrgema malchuti (taevase kuningriigi) ikke, nimetatakse tegevuseks. Sarnaselt sellele, et me paneme härjale ikke oma maa kündmiseks, ja kuigi härg ei taha seda tööd enda peale võtta, sunnime me teda siiski seda tegema.

Nii on ka kõrgema malchutiga, ka meie peame end Looja käsu tõttu, ilma igasuguse põhjuse ja loogikata, sundima ja orjastama. Ja see on tingitud sellest, et inimene peab kõrgema malchuti vastu võtma mitte sellepärast, et keha tunneks, et sellest midagi tema enda heaks võrsuks, vaid sellepärast, et Loojat rõõmustada.

 Kuidas saaks keha sellega nõustuda? Selle jaoks peab töö olema korraldatud „teadmistest kõrgemal“ tasemel. Ja seda nimetatakse "tee endale rabi". Sest kõrgeimat malchuti tuleb [aktsepteerida], "sest Ta on suur ja valitseb kõike."(Zohari raamatu eessõna, lõik 191.) Nagu öeldakse Zohari raamatus: "Hirm, mis on kõige alus, on see, kui inimene kogeb hirmu oma Meistri ees, sest Ta on suur ja valitseb kõige üle ning on kõigi maailmade alus ja juur, ja kõike peetakse Temaga võrreldes mittemillekski. ... “ See tähendab, et inimene peaks Looja ees hirmu tundma, sest Tema on suur ja valitseb kõige üle ... “Ta on suur”, sest Tema on juur, millest kõik maailmad algavad ja Tema ülevus avaldub Tema tegudes. "Ta valitseb kõige üle" - sest kõiki Tema loodud maailmu, nii kõrgemaid kui madalamaid, peetakse Tema ees eimillekski, see tähendab, et need ei lisa Tema olemusele mitte midagi.

Seetõttu on töökorraldus selline, et inimene peab alustama sõnadega „tee endale rabi”, et ta võtaks enda peale Kõrgema malchut’i, olles kõrgemal loogikast ja kõrgemal teadmistest. Ja seda nimetatakse "tegemiseks", st ainult tegevuse olekuks, vaatamata sellele, et keha ei nõustu. Ja siis "osta endale sõber". Sest ostmine tähendab seda, et kui inimene soovib endale midagi osta, peab ta loobuma asjadest, mille ta juba saavutanud on. Ja ta annab selle, mis tal on pikka aega olnud, ja ostab selle eest uue asja.

Analoogiliselt ka siin, Looja töös. Et inimene ühineks Loojaga, mis on vormi sarnasus: "nii nagu Tema on armuline, nii ole ka sina armuline" (Jeruusalemma Talmud, traktaat Peah, 3:1.3), selgub, et ta peab loobuma paljudest asjadest, mis tal on, et Loojaga ühenduse seisundit saada. Ja selles on sõnade: "Osta endale sõber." tähendus.

Ja enne, kui inimene "teeb endale rabi", st kõrgema malchuti, kuidas saab öelda: "Ja osta endale sõber"? See tähendab, et ta peab ühenduma "Rabiga". Praegu tal ju veel rabi ei ole. Kuid pärast seda, kui ta on endale rabi teinud, võib kehalt nõuda, et see teatud asjadest loobuks, et osadusse jõuda, sest et ta tahab Loojale naudingut pakkuda.

Ja veelgi enam, tuleb mõista, et rabi suuruse ulatuses on tal jõudu täita: "Ja osta endale sõber." Sest vastavalt tähtsusele, mida ta rabis tunneb, on ta selle määra ulatuses valmis Temaga ühinemise võimaluse nimel millestki loobuma. Siis saab ta ju aru, et tasub teha kõik selleks, et Loojaga sulandumist välja teenida.

Selle järgi selgub, et kui inimene näeb, et tal puudub võime kehast jagu saada, sest ta arvab, et tal on vähe jõudu, ehk et ta on sündinud nõrga iseloomuga, siis see ei vasta tõele. Sest see on tingitud asjaolust, et ta ei tunne rabi suurust. See tähendab, et ta ei tunneta veel kõrgema malchuti tähtsust. Seepärast, et see ei ole nii oluline, ei ole tal jõudu (ennast) ületada. Samas on iga keha millegi olulise nimel valmis loobuma sellest, mida ta armastab, ja saama seda, mida ta vajab.

Näiteks, inimene on väga väsinud ja läheb öösel magama, ütleme, kell üksteist. Ja ta äratatakse kell kolm üles. Ta ütleb kahtlemata, et tal ei ole jõudu, et tõusta, et õppida, sest ta on nii väsinud. Ja kui ta tunneb end siiski veidi nõrgana või tunneb, et tal on kerge palavik, siis pole kehal kahtlemata jõudu tõusta tavapärasel ajal, mil ta tõusma on harjunud.

Ja kui inimene, kes on väga väsinud ja tunneb, et ta on haige, läheb öösel kell kaksteist magama ja teda kell üks äratakse ja öeldakse, et õues on tulekahju  “ja tuli tungib kohe-kohe tuppa, tõuse kiiresti ja oma praeguste pingutuste eest saad oma elu." Siis nüüd ei hakka ta vabandama, öeldes, et tal ei ole jõudu ega soovi ja et tal on tervis natuke halb. Ja isegi kui ta on tõesti haige, teeb ta kõik endast oleneva, et oma elu hoida. Ja loomulikult tänu sellele, et ta saab midagi olulist, on kehal jõudu teha kõik endast olenev, et soovitut saavutada.

Seega, kui inimene töötab seisundis "tee endale rabi" ja usub, et "nemad on meie elu ja meie pikaealisus" (Õhtupalvusest "Aravit", laupäeval. Palve räägib Toora sõnadest ja Looja käskudest.) - sel määral kui ta tunneb, et see on tema elu, on kehal juba piisavalt jõudu, nii et see suudab ületada kõik takistused, nagu ülaltoodud näites öeldud. Seetõttu peab ta kogu töö, mida inimene teeb nii Tooras kui ka palves, keskenduma rabi suuruse ja tähtsuse saavutamisele. Ja just selle nimel tuleks teha palju tööd ja rohkem palvetada.

Ja seda nimetatakse Zohari keeles "jumalikkuse põrmust ülestõstmiseks". Mida tähendab kõrgeima malchuti tõstmine, mis on "põrmuks alandatud". See tähendab, et olulist asja ei panda maa peale, vaid maha visatakse miski, mis ei ole oluline. Ja kuna kõrgem malchut, mida nimetatakse "Shina", on "allmaailma (põrgu) sügavusse alandatud", öeldakse kõigis raamatutes, et enne mis tahes vaimse tegevuse algust [tuleb] palvetada, et "tõsta Shina põrmust", mis tähendab: palvetage, et kõrgem malchut oleks meie jaoks oluline, et selle nimel tasuks pingutada - et selle tähtsus tõuseks.

Ja sellest mõistame, mida me Rosh Hashana palves ütleme: "Niisiis, andke Looja au Tema rahvale." Ja esmapilgul on seda väga raske mõista: kuidas saab au eest palvetada? Targad ütlesid ju: "Ole hingelt nii alandlik kui võimalik."(traktaat Avot 4:4) Kuidas me siis palvetame, et Looja meile au annaks?

Kuid tuleks selgitada, nagu eespool öeldud, et me palvetame, et Looja annaks Oma rahvale Jumala au. Meil ei ole ju Looja au ja "Jumala linn on alandatud kuni põrgu sügavuseni" (Yom Kippuril ette kantud keskaegsest hümnist) ja seda nimetatakse "et Jumalikkus on põrmus" ja meil ei ole tõelist mõiste "tee endale rabi" tähtsust, seetõttu palume Rosh Hashanah'l, mis on kõrgeima malchuti enda peale võtmise aeg, Tal anda meile "Jumala au Oma rahvale", et Iisraeli rahvas saaks tunda Looja au. Ja siis suudame Toorat ja mitzvoti täielikult täita.

Seetõttu tuleks öelda: "Anna seepärast Jumala au Oma rahvale." See tähendab, et Ta annaks Iisraeli rahvale Jumala au. Ja see ei tähenda, et Ta andis Iisraeli au Iisraeli rahvale. Ja selleks, et Looja annaks Iisraeli rahvale Jumala au. Sest see on ainus asi, mis on puudu, et tunneksime Tema tähtsust ja suurust, mida nimetatakse Loojaga sulandumiseks (Dvekut). Sest kui meil on see tähtsus, siis suudavad kõik pingutada. Ja maailmas ei ole inimest, kes ütleks, et tal ei ole jõudu oma eluga leppida ja seetõttu tahab ta jääda loomaks, kui tunneb, et elu on väga tähtis asi, sest et elust saab rõõmu tunda.

Kui aga, hirmutav öelda,  inimene elu maitset ei tunne, siis on palju inimesi, kes otsustavad surra. Inimene ei ole ju võimeline oma elus kannatusi taluma, sest see on vastuolus loomise eesmärgiga. Oli ju loomise eesmärgiks rõõmustada Tema looduid, see tähendab, et nad saaksid elust rõõmu tunda. Seetõttu, kui inimene ei näe, et ta tunneb end praegu, või vähemalt hiljem, hästi, sooritab ta enesetapu, sest tema elul ei ole eesmärki.

Sellest järeldub, et meil ei ole puudust mitte millestki peale „tee endale rabi”, nii et tekiks tundmus Looja suurusest. Ja siis on kõigil võimalik jõuda eesmärgini, see tähendab Loojaga sulandumiseni.

Ja samuti on vaja sõbra armastamise plaanis selgitada rabi Yehoshua Ben Perachia ütlust, mis räägib kolmest asjast: (1) tee endale rabi, (2) ja osta endale sõber, (3) ja hinda iga inimest teenete karika järgi.

Nüüd sunnib mõistus arutlema, et sõpradest saame rääkida siis, kui on kaks inimest, kes on nii andekuse kui vooruste poolest samal tasemel. Ja siis nad leiavad ühise keele ja ühinevad üheks. Ja siis "aidaku inimene oma ligimest"(“Üks aitas teist ja ütles oma vennale:„Ole vahva!”, Jesaja 41:6).

 Nii nagu kaks inimest astuvad partnerlusse ja kumbki investeerib samas mahus tööd nii rahas kui ka jõus. Ja siis jagatakse ka tulu nende vahel võrdselt.

Samal ajal, kui üks neist on teisest kõrgem, st investeerib rohkem raha või investeerib professionaalsust või rohkem vaeva kui teine, siis ei toimu ka tulude jagunemine võrdselt ja seda nimetatakse " partnerlus kolmandiku ulatuses” või „partnerlus neljandiku ulatuses”. Selgub, et seda ei nimetata päris partnerluseks, sest üks on oma tasemelt teisest üle.

Ja selle järgi selgub, et tõeline partnerlus, kui kumbki annab sõbra ostmiseks vajaliku makse, tekib just siis, kui mõlemal on sama tase, siis maksavad mõlemad ühe palju. Sarnaselt materiaalsele ärile, kui mõlemad annavad kõike võrdselt. Vastasel juhul ei saa tõelist partnerlust tekkida. Seetõttu: "Ja osta endale sõber." See tähendab, et liit, kus kõik ostavad endale sõbra, saab tekkida ainult siis, kui mõlemad on võrdsed.

 

Kuid teisest küljest saab [olukord], kus kummalgi on teiselt midagi õppida, juhtuda ainult siis, kui nähakse, et tema kamraad on temast üle. Ja kui teine ​​on temast kõrgem, ei saa ta olla sõber, vaid võib olla rabi ja teda ennast peetakse õpilaseks. Siis on võimalus, et võib temalt õppida mõistmist või häid omadusi.

Ja seepärast ütles ta: "Tee endale rabi ja osta endale sõber," see tähendab, et mõlemad peavad olemas olema. See tähendab, et kõik peavad teist sõbraks. Siis saame rääkida ostmisest. See tähendab, et igaüks peab maksma, loobudes millestki teise jaoks. Nii nagu isa loobub puhkusest ja töötab oma poja heaks ja teenib oma poja jaoks raha. Ja kõik see on põhjustatud armastusest.

Kuid siin on see loomulik armastus, sest Looja andis loomuliku armastuse, mis võimaldab meil lapsi kasvatada nii, et maailm saaks eksisteerida. Näiteks, kui isa kasvataks lapsi mitzvoti tõttu, oleks tema lastel toit, riided ja muud lastele vajalikud esemed, nii nagu inimesel on kohustus kõiki käske täita. Siis peaks ta mõnikord käskudest kinni ja mõnikord peaks ta neid ainult oma kohustuse täitmiseks ja tema lapsed võiksid nälga surra.

Seetõttu andis Looja vanematele loomuliku armastuse, et nad armastaksid oma lapsi ja maailm saaks eksisteerida. Samas, sõprade armastamisel peab igaüks ise töötama, tehes suuri pingutusi, et tema südames tekiks armastus sõprade vastu. Ja siin saame rääkida põhimõttest: "Ja osta endale sõber." See tähendab, et pärast seda, kui ta sai vähemalt intellektuaalselt aru, et vajab abi ega ole võimeline püha tööd tegema. Siis, kui ta saab aru, et vajab abi, siis niivõrd, kuivõrd ta mõistusega aru saab, hakkab ta ostma ehk sõbra nimel millestki loobuma.

Ja see on tingitud sellest, et ta mõistab, et peamine pingutus on Loojale andmine. Ja see on vastuolus tema olemusega, sest inimene on loodud sooviga saada ainult enda jaoks. Seetõttu on meile antud spetsiaalne vahend “sgula”, mis võimaldab meil tõusta isekast armastusest ligimese armastamiseni. Ja tänu sellele võib jõuda armastuseni Looja vastu.

Seetõttu võib ta leida enda tasemele vastava sõbra. Kuid hiljem, kui ta teeb sõbrast rabi, st ta tunneb, et sõber on temast kõrgemal tasemel, ei näe inimene seda, sest sõber on nagu rabi ja tema on nagu õpilane. Ja kui ta ei kohtle oma sõpra rabina, siis kuidas saab ta temalt õppida? Ja seda nimetatakse "tegemiseks", sest see on tegevus ilma mõtlemiseta. See tähendab, et ta peab teadmisest kõrgemal olles enda peale võtma, et tema sõber on temast üle. Ja seda nimetatakse "tegemiseks", see tähendab, et tegevus on kõrgem kui teadmised.

Ja vaata raamatust "Toora andmine". See ütleb: "Ja esimese tingimuse aktsepteerimiseks peab iga õpilane tundma end kõigist kaaslastest kõige väiksemana ja siis suudab ta aktsepteerida (suurema) ülevuse mõõtu."(Baal HaSulam, artikkel Zohari raamatu lõpus)

Seega ütleb ta selgelt, et igaüks peaks nägema ennast nii, nagu oleks ta kõigist õpilastest kõige väiksem. Kuidas on aga võimalik, et inimene näeks, et ta on kõigist kõige väiksem? Sellest saab rääkida ainult teadmistest kõrgemal olles. Ja seda nimetatakse: "Tee endale rabi." See tähendab, et igaüks neist on tema suhtes rabi olekus ja teda peetakse ainult õpilaseks.

Ja see on suur töö. On ju reegel, mis ütleb, et teiste inimeste puudused on alati nähtavad, aga enda puudused on alati peidus. Ja tema peab kohtlema teist nii, nagu oleks sellel häid omadusi, ja ta peaks aktsepteerima seda, mida teine ​​talle ütleb või mida ta teeb, et ta õpiks tema tegudest.

Ja keha ei nõustu sellega. Juhtub ju kogu aeg, et kui keegi peab teiselt õppima ehk siis, kus ta teist väärtustab, kohustub ta pingutama ja siis jääb keha teisele arvamusele ja jätab tegevuse tähelepanuta. Ja seda põhjustab asjaolu, et keha soovib rahu. Seetõttu on tal parem ja mugavam, pingutuse vältimiseks, sõbra arvamusi ja tegusid eirata.

Seetõttu nimetatakse seda: "Tee endale rabi" ja see tähendab, et selleks, et sõbrast saaks teie jaoks rabi, peate seda tegema. See tähendab, et mitte mõistuses, sest mõistus paneb teistmoodi arvama ja mõnikord näitab see vastupidist – et ta võib olla rabi ja sõber on tema õpilane. Seetõttu nimetatakse seda "tegemiseks" sõnast "tegevus", mitte mõistuseks, nagu eespool öeldud.

3. "Ja mõistke kohut iga inimese üle teenete karika järgi." Nüüd, kui nad ütlesid: "Osta endale sõber", tekib küsimus, kuidas on lood ülejäänud inimestega. Näiteks, kui inimene on valinud endale oma kogukonnast mitu sõpra valinud ja ta on ülejäänud jätnud ega loo nendega sidet, siis tekib küsimus, kuidas ta peaks nendesse suhtuma. Ei ole nad ju tema sõbrad, see tähendab, miks ta neid ei valinud? Muidugi tuleb öelda, et ta ei leia neis kõrgeid omadusi, et tal oleks kasulik nendega ühineda. See tähendab, et tema hinnangul on nad temast vähem tähtsad.

Kuidas ja mil viisil peaks ta sel juhul suhtuma kõikidesse tema kogukonda kuuluvatesse inimestesse? Ja ka teistesse inimestesse, kes ei ole tema kogukonna liikmed. Kuidas ta peaks nendega käituma? Rabi Yehoshua Ben Perachia räägib sellest: "Ja mõistke iga inimese üle kohut teenete karika järgi." See tähendab, et inimene peab hindama kõiki teenete alusel.

See tähendab, et see, et ta ei näe neis väärtust, ei ole nende süü, vaid tema enda võimuses on see, et tal endal ei ole piisavalt võimeid ühiskonna hüvede nägemiseks. Seega, millised on tema enda hinge omadused, nii ta ka näeb. Ja see on tõde tema arusaamise põhjal, aga mitte tõe põhjal. Teisisõnu, tõde eksisteerib omaette, st ilma mõistjateta.

Seega on tõde miski, mida igaüks mõistab vastavalt oma tasemele. Teisisõnu, tõde muutub nende suhtes, kes mõistavad. See tähendab, et nende jaoks, kes mõistavad, muutub see vastavalt mõistja seisunditele.

Tõe olemasolu aga oma olemuselt ei muutu. Seetõttu võib igaüks ühest ja samast asjast omal moel aru saada. Seega, mis puudutab kogu ühiskonda, siis on võimalik, et kogu ühiskond on täiuslikus korras, kuid tema näeb seda, enda omadustest tulenevalt, teisiti.

Seetõttu ütleb ta: "Kohut mõistke iga inimese üle teenete karika järgi." See tähendab, et ta peab teenete alusel hindama kogu ühiskonda, välja arvatud oma sõpru. See tähendab, et igaüks on iseenesest väärt ja nende käitumise kohta ei ole kaebusi, hirmutav öelda. Kuid enda jaols ei saaks ta neilt midagi õppida, seda ei juhtu, sest tal ei ole nendega vormi sarnasust.