Baruch Shalom HaLevi Ashlag (RABASH)

Paljude palve

Artikkel nr 15, 1986

Zohari raamatus öeldakse: «Ja ta ütles: „Ma elan ju oma rahva keskel."(2Kn 4:13,  Beshalach (Kui vaarao lubas)). Zohar küsib: „Mida ta ütleb?“ Ja vastab: „Sest kui maailma kohal on kohus, ei tohiks inimene end ühiskonnast eraldada, omaette olla… Sest, kui kohus valitseb maailma üle, siis neid, keda on märgatud ja eraldi ära märgitud, ehkki nad on õiged, tabatakse esimesena. Ja seetõttu ei tohiks inimene kunagi rahvast eralduda, sest Looja halastus katab alati kogu rahvast koos. Ja seetõttu ütles ta: „Ma elan oma rahva keskel“ ja ei taha neist eralduda“».

Sest «kohtumõistmine 'Din', mis maailma üle valitseb», tähendab saamise soovi, see tähendab egoistlikku armastust, sest, nagu teada, on loodud olendid sündinud sellise loomusega, sest Looja soov oli Oma loodud olenditele naudingut pakkuda. Seetõttu, kui tekkis soov olla vormilt sarnane, [mille tõttu] ei oleks „häbi leiba“, tekkis seadus 'Din', mis keelab saava Kli kasutamise. Ja ainult siis, kui ta teab, et tal hakkab olema võime saamise jaoks andmise kavatsus ehitada, on tal lubatud vastuvõtvaid kelime kasutada. Ja selle kohaselt tähendab «kui kohus maailma üle valitseb», et kogu maailm on sukeldunud egoistlikku armastusse, ja siis valitseb maailmas pimedus, sest ei ole kohta, kus valgus alla olenditeni leviks, vormi erinevuse tõttu, mis on valguse ja loodud olendite vahel, kes seda valgust saavad. Sest selle vormi erinevuse üle kehtib kohtuseadus 'Din', mis keelab kõrgema hüve andmise loodud olenditele.

Ja seetõttu, kui inimene ärkab ja soovib, et Looja teda lähendaks, see tähendab annaks talle andva kelimi, mida nimetatakse „lähendamiseks“, palub ta, et Looja teda aitaks. Aga on teada, et abi, mis Looja poolt tuleb, nimetatakse kõrgemaks hüveks, mida nimetatakse „hingeks“, nagu Zohari raamatus öeldakse, et abi, mida ülalt saame, seisneb „pühas hinges“.

Ja seetõttu, kui inimene hakkab Loojalt paluma, et Ta teda Endale lähendaks, kuid ta on üksi, st nagu tema arvab, peaks Looja ainult isiklikult teda lähendama – miks ta arvab, et kogu ühiskond võib jääda praegusesse olukorda, ja Looja peaks ainult temaga teisiti käituma? See tuleneb sellest, et ta usub, et tal on voorusi, mida teistel ei ole. Ja kuigi nad on eraldiseisvad isikud, kes ei ole kogu ühiskonnaga seotud, sest nad usuvad, et nemad väärivad Loojale lähenemist rohkem kui teised ja peavad end õigeks, tabatakse nad esimesena. See tähendab, et kohus, mis on iseenda jaoks saamine, valitseb nende üle rohkem kui ülejäänud ühiskonna üle ja nad muutuvad seetõttu iseka armastuse omaduselt halvemaks.

Ja see on tingitud sellest, et ta arvab, et ta väärib enamat kui teised inimesed. See tähendab, et teistele inimestele piisab, kui neil on see, mis neil on, kuid kui ta vaatab ennast, siis väärib ta enamat kui teised inimesed. See mõte on tõeline saamise omadus, st sajaprotsendiline egoistlik armastus. Selgub, et tal hakkab egoistliku armastuse omadus arenema rohkem kui teistel.

Ja sellest tulenevalt juhtub, et ta töötab kogu aeg egoistlikus armastuses. Samal ajal tundub talle, et ta on õige, sest ta tahab andmise omaduse nimel töötada,sest ta räägib endale, et see, et ta palub Loojal teda lähendada, on õigluse omadus, sest mida ta küsib? Et Looja annaks talle jõudu Toorat ja käske andmise nimel täita, ja milline viga võiks olla selles, et ta tahab Kuningat teenida?

Ja siit on võimalik seletada Zohari raamatu sõnu, mis annab nõu neile inimestele, kellel on sisemine nõudmine, sest nad ei suuda leppida olukorraga, milles nad on. Nad ei näe mingeid edusamme Looja töös ja nad usuvad, et öeldakse: "armastades Issandat, oma Jumalat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole! Sest see on su elu ja su päevade pikkus" (5.Ms 30:20). Nad näevad aga, et neil puudub armastus ja ühtsus ning nad ei tunne Tooras elujõudu ega tea, kuidas oma hingedele mingit nõuannet leida, mis võimaldaks neil jõuda oma organites tunnetuseni vastavalt sellele, mida Pühakiri ütleb.

Nõuanne seisneb selles, et tuleb palvetada kogu ühiskonna eest tervikuna, see tähendab, et kõik, mida ta tunneb, et tal puudub, ja mille täitmist ta palub, st et ta ei peaks ütlema, et ta on ühiskonnas erand. See tähendab, et talle kuulub rohkem kui kogu ühiskonnal on. Kuid "Ma elan ju oma rahva keskel". See tähendab, et ma palun kogu ühiskonna eest, sest ma tahan jõuda seisundisse, kus ma ei taha enda jaoks midagi, vaid [hoolin] ainult sellest, et Loojal oleks nauding. Sellisel juhul, mis vahet seal on, kas Looja nauding tuleb minu käest või võib ta teistelt sama naudingu saada.

See tähendab, et ta palub Loojat, et ta annaks meile sellise arusaama, mida nimetatakse "kõik Taeva nimel", mis tähendab, et ta ise oleks kindel, et ta ei peta end selles, et ta soovib Loojale anda. Sest tõesti, võib-olla mõtleb ta ainult oma egoistlikule armastusele, see tähendab, et ta saaks headust ja naudingut tunda.

Seetõttu palvetab ta Looja poole kogu ühiskonna eest. See tähendab, et kui ühiskonnas on mitu inimest, kes suudavad jõuda eesmärgini, mis seisneb Loojaga ühinemises, ja sellest saab Looja suuremat naudingut kui siis, kui ta ise Loojale lähenemist vääriks– siis ta loobub endast ja soovib, et Looja aitaks neid, sest sellest on üleval suurem nauding kui tema enda tööst. Ja seetõttu palvetab ta kogu ühiskonna eest, see tähendab, et Looja aitaks kogu ühiskonda ja annaks neile selle tunnetuse, see tähendab, et tal oleks rahulolu sellest, et ta saab anda Loojale, et Temal oleks nauding.

Ja et kõik peab algama altpoolt tulevast ärkamisest, annab ta ärkamise altpoolt. Aga ülaltpoolt tuleva ärkamise saavad teised, need kelle kohta Looja teab, et sellest on Temale rohkem kasu.

Seega, kui tal on jõudu sellist palvet paluda, siis ei ole kahtlust, et teda ootab tõeline eksam, kas ta on sellise palvega nõus. Kuid kui ta teab, et see, mida ta ütleb, on ainult tühi jutt. Ja mida saab ta  teha, kui ta näeb, et keha ei nõustu sellise palvega, et oleks tõeline puhas andmine ilma saamise poolse lisandita?

On ainult [üks] teadaolev nõuanne, nimelt et ta palvetaks Looja poole ja usuks teadmisest kõrgemal, et Looja aitab teda ja kogu kogukonda. Ja ta ei peaks olema mõjutatud sellest, et ta on juba palju kordi palvetanud ja ei ole oma palvele vastust saanud, mis viib inimese meeleheitesse, sest keha naerab tema üle, öeldes talle: "Aga sa ju näed, et sa ei suuda midagi, ja sul ei tundu olevat lootust, ja nüüd palud sa Loojalt, et Ta annaks sulle täitumuse asjadele, mis ei ole mõistlikele inimestele vastuvõetavad."

Ja keha väidab siis: "Vastupidi, räägi mulle mõnest õigest ja mõistlikust inimesest, kes tahavad, et Looja annaks neile midagi, mida mõistus ei suuda taluda. Ja pealegi näed sa, et isegi väikeste asjade suhtes on selles pöördumises, mida sa praegu nõuad, et Looja sind aitaks, ei ole sa veel päästmist saanud, vaatamata sellele, et sa palusid Loojalt, et Ta sind aitaks. Ja nüüd sa ütled, et sa tahad paluda Loojat, et Ta täidaks su nõudmise suure asja suhtes, mida peetakse väga oluliseks asjaks, ja maailmas ei ole nii palju palveid, mis paluvad Loojalt, et Ta annaks neile jõudu teha tegusid kogu ühiskonna jaoks, st et kogu ühiskond saaks kasu ja naudingu tänu sellele, et sa pingutad. Ja seda nimetatakse puhtaks andmiseks, mis on igasugusest isikliku armastusega seotusest puhastatud.

Kas sa arvad, et su palvet väikeste asjade eest ei võeta vastu, erinevalt suurtest ja tähtsatest asjadest, mis on kahtlemata suur haruldus. Näiteks, kui peaksime minema kellegi juurde, kelle kodus on ainulaadne serviis, ja peaksime terve maailma läbi käima, et leida selliseid nõusid, mida omavad ainult valitud inimesed. Keskklassi inimene, kelle kodus on vaevu tavalisi nõusid, tuleb ja äkitselt tekib tal mõte, et ta peab ka püüdma saada selliseid nõusid, nagu sellel valitud inimesel. Ja muidugi, kui keegi sellest kuuleb, siis ta naerab tema üle.

Nii on ka meiega, kui inimene ei ole haritud, vaid alla keskmise, ja ta tahab Loojat  paluda, et Ta annaks talle kelimi, mis on maailma vähestel valitud inimestel, siis keha ise naerab tema üle, öeldes talle: „Kui rumal sa oled! Kuidas sai sul tekkida idee paluda Loojalt seda, mida isegi teadmiste poolest rikastel ei ole. Sel juhul, kuidas ma saan sulle sellise rumaluse nimel töötamiseks jõudu anda?“

Ja siin algab tõeline töö, sest inimese töö selles maailmas seisneb selles, et kurja alguse võimusest vabaneda, mida nimetatakse saamiseks saamise nimel. Aga nüüd, kui ta tahab, et Looja aitaks tal puhta andmise teed minna, mis on puhastatud igasugusest enda jaoks saamisest, selgub, et see töö on tõesti kurjuse vastu suunatud, sest ta ei taha jätta endale mingeid varasid, vaid ta püüab mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus, alates sellest hetkest, et see ei oleks saamise soovi nimel, sest ta palub Loojalt seda, et isegi see, milles ta varem Tema heaks töötas, ja see on kantud saamise soovide võimu alla, – ta tahab, et kõik läheks tema võimu alt Looja võimu alla.

Sellest järeldub, et praegu palub ta Loojal endale kahetsemiseks jõudu anda. See tähendab, et Looja annaks talle jõudu anda tagasi kõik saamise soovi nimel tehtud teod, et kõik läheks tagasi Looja võimu alla, nii minevikus kui ka tulevikus, nagu Rambam ütleb, et kahetsemine peab olema mineviku eest. On öeldud: „Mis on kahetsemine? See tähendab, et patune jätab oma patu ja eemaldab selle oma mõtetest, ja lõpetab oma südames, et mitte enam teha, nagu on öeldud: „Õel jätku oma tee“(Jesaja 55:7), ja samuti kahetseb minevikku, nagu on öeldud: „Sest pärast taganemist ma kahetsen“(Jeremia, 31:18.), ja saladuste Tundja annab tunnistusi, et ta kunagi selle patu juurde tagasi ei pöörduks“(Rambam, Mishne Torah, Tagasipöördumise seadused, 2:3.).

Ja siit mõistame, milles paljude palve tähtsus seisneb, nagu on öeldud: «Ma elan ju oma rahva keskel», mille kohta Zohari raamatus öeldakse: «Seetõttu ei peaks inimene kunagi  rahvast eralduma, sest Looja halastus viibib alati kogu rahva kohal üheskoos». Ja selle tähendus seisneb selles, et kui inimene palub Loojalt, et Ta annaks talle andvad kelimid, nagu ütlesid meie targad: «Nagu Tema on halastav, ole ka sina halastav», siis peab inimene palvetama kogu ühiskonna eest, sest siis on selge, et tema kavatsus on, et Looja annaks talle puhta andmise kelimid, nagu eespool on öeldud: «Sest Looja halastus on alati kogu rahva kohal». On teada, et «ülevalt ei anta poolt», mis tähendab, et kui ülevalt antakse hüve allapoole, on see mõeldud kogu ühiskonnale.

Seetõttu peab inimene paluma kogu ühiskonna eest tervikuna, sest kogu ülevalt tulev hüve on alati määratud kogu rahvale tervikuna. Ja seetõttu on öeldud: «Sest Looja halastus on alati kogu rahva kohal». Sellisel juhul on siin kaks tähendust, sest puhta andmise jaoks, nagu on eelpool öeldud, piisaks, kui ta palvetaks peale enda ainult ühe inimese eest. Kuid siin on veel üks punkt - et inimene peaks paluma terviku eest, sest vaimulikus maailmas on reegel, et tuleb alati tervik, ja kõik jaotumine, nagu on teada, on ainult nendes, kes vastu võtavad. Seetõttu peab ta paluma kogu kogukonna eest tervikuna, nagu on eelpool öeldud.

Ja et hea tuleb kogu kogukonnale tervikuna, ja et ei ole valgust ilma klita, see tähendab, et täitumise saamine ei ole võimalik, kui tal ei ole puudust, kuhu täitumine saaks siseneda. Seetõttu saab ta sellele palvele vastuse, kui ta palus paljude eest. See on sarnane meie tarkade öeldule: «Kõik, kes paluvad sõbra eest halastust, saavad vastuse esimesena, sest nad vajavad sama»8. Mis tähendab, nagu eespool öeldud, et kuigi ülim headus tuleb kogu kogukonnale, ei ole kogukonnal kelime.

Teisisõnu, ülevalt tulev heldus on piisav kogu rahva jaoks. Kuid see juhtub, kui puuduvad kelimid ehk hissaronid, mida saaks nende hissaronide täitmiseks kasutada, seetõttu ei taju kogu ühiskond ülevalt tulevat headust. Ja see, kellel on hissaronid, saab seetõttu esimesena vastuse.