Kogunemise päevakord
Artikkel nr 17, 2. osa, 1984
Kõigepealt, kui kogunetakse, peab olema koosviibimise kord (päevakord). See tähendab, et igaüks, nii palju kui tal võimalik, peab rääkima grupi tähtsusest. See tähendab sellest, millist kasu grupp talle toob. Ja niivõrd, kuivõrd ta loodab, et grupp annab talle midagi olulist, midagi, mida ta ise saavutada ei suuda, sel määral väärtustab ta gruppi.
Ja see on nii nagu meie targad ütlesid: "Rabi Shamlai õpetas: "Inimene peaks alati kiitma Loojat ja seejärel palvetama. Kuidas me seda teame? Moosese käest. Öeldakse ju: “Ja ma anusin tol korral Issandat”. (5Ms3:23.) Ja öeldakse: “”„Issand Jumal! Sina oled oma sulasele hakanud näitama …” (5Ms 3:24) Ja [siis] öeldi: “Lase mind ometi minna ja näha seda head maad.”(5Ms 3:25.)
Ja põhjus, miks me peame esmalt Loojat kiitma, on selles, et on loomulik, et kui keegi kelleltki midagi palub, oleks (täidetud) kaks tingimust.
1. Et tal on seda, mida ma temalt palun. Näiteks rikkus ja võim, ning ta on oma rikkuse ja ülevuse poolest tuntud.
2. Et tal oleks hea süda ehk et tal oleks soov teistele anda.
Sellise inimese käest saab teenet paluda. Seetõttu ütlesid nad: "Alati tuleb kiita Loojat ja siis palvetada." See tähendab, et pärast seda, kui inimene usub Looja suurusesse, et Tal on loodutele igasuguseid naudinguid ja Ta soovib head teha, siis on asjakohane öelda, et ta palvetab Looja poole, kes teda kindlasti aitab, sest Ta tahab head teha. Ja siis saab Looja talle anda, mida ta soovib. Siis võib palvetades kindel olla, et Looja annab selle.
Sama kehtib ka kaaslastevahelise armastuse kohta. See tähendab, et kogunedes peavad nad esmalt kiitma oma kaaslasi, [ülistades] iga kaaslase tähtsust. Ja kuivõrd ta hindab grupi tähtsust, suudab ta seda ka austada. Ja hiljem peab ta palvetama. See tähendab, et igaüks peab ennast kontrollima, kui palju ta grupi nimel pingutab. Ja siis, kui nad näevad, et neil ei ole jõudu, et grupi heaks midagi teha, on aeg palvetada, et Looja teda aitaks ja annaks jõudu ja soovi oma ligimest armastada.
Ja siis peaksid kõik tegutsema nii nagu Shemoneh Esrei palve kolmes viimases [õnnistuses] „Kaheksateist [õnnistust]”. See tähendab, et pärast seda, kui ta on Loojale edasi andnud kõik, mida ta palub, öeldakse Zohari raamatus, et Shemoneh Esrei palve kolm viimast [õnnistust] saavad tema jaoks olema nii, nagu Looja oleks talle juba andnud, mida ta palub ja ta on juba Tema juurest lahkunud.
Samamoodi peaksite käituma ka armastuses oma kaaslaste vastu. See tähendab, et pärast seda, kui ta on ennast kontrollinud ja täitnud teadaoleva nõuande ehk palvetanud, las ta nüüd mõtleb, nagu oleks tema palve vastu võetud ja nad hakkavad rõõmsalt koos kaaslastega istuma, nagu oleksid kõik kaaslased üks keha. Ja nii nagu keha soovib, et kõik tema organid kogeksid naudingut, nii soovib ta, et praegu kõik tema kaaslased naudiksid.
Seetõttu saabub pärast kõiki kaalutlusi aeg tunda rõõmu armastusest kaaslaste vastu. Ja siis peavad kõik end õnnelikuna tundma, justkui oleks ta teinud hea tehingu, tänu millele ta palju raha teenib. Ja sel puhul on kombeks kaaslastele juua pakkuda.
Ka siin peavad kõik [hoolt kandma] selle eest, et kaaslane midagi jooks ja midagi sööks (biskviiti) jne, sest nüüd on ta rõõmus ja ta tahab, et ka tema kaaslased end hästi tunneksid. Seega, kui kogunemine lõpeb, peaks see toimuma rõõmu ja elevuse tundes.
On olemas "Toora aeg" ja "palve aeg". “Toora aeg” on täiuslikkuse seisund, milles ei ole puudust. Ja seda nimetatakse "paremaks jooneks". Nagu öeldakse: "Tema paremast käest on tema seaduse leek." Palve aega nimetatakse vasakuks jooneks. Sest puudujääk on koht, mis vajab parandamist. Ja seda nimetatakse "Kelimi parandamiseks". Kuid Toora seisundis, mida nimetatakse paremaks jooneks, ei ole paranduste jaoks ruumi. Seepärast nimetatakse Toorat "kingituseks".
Ja on kombeks teha kingitusi sellele, keda armastad. Ja maailmas on kombeks, et ei armastata, kedagi kellel on puudus. Seetõttu ei ole “Toora ajal” enam kohta, et parandustele mõelda. Ja kui nad kohtumiselt lahkuvad, peab olema nagu Shemoneh Esrei palve kolmes viimases [õnnistuses], nagu eespool öeldud. Ja tänu sellele tunnevad kõik täiuslikkust.