Kaaslaste armastusest
Artikkel nr 2, 1984
1) Vajadus kaaslaste armastuse järele.
2) Mis põhjusel ma just need sõbrad valisin, ja miks on kaaslased mind valinud?
3) Kas iga kaaslane peaks oma armastust grupi vastu avaldama või piisab armastuse tundmisest südames ja salaja kaaslaste armastamisest, ilma et oleks vaja avalikult näidata, mis tema südames on?
On teada, et alandlikkus on suur asi. Kuid me võime öelda ka vastupidist – et inimene peab avaldama oma südames olevat armastust kaaslaste vastu, sest avaldades seda äratab ta kaaslaste südamed teiste kaaslaste vastu, nii et ka nemad tunneksid, et igaüks neist armastab oma kaaslasi. Sellest tulenev kasu on selles, et sel viisil saab inimene rohkem jõudu, et kaaslasi armastada, sest iga inimese armastuse jõud on teineteise omaga seotud.
Selgub, et seal, kus inimesel on kaaslaste armastuse jõu jaoks üks mõõdupuu, siis kümnest liikmest koosnevas grupis on ta ühendatud kümne jõuga, kes kaaslaste armastamise vajadust mõistavad. Kui aga igaüks neist ei näita grupile, et ta kaaslasi armastab, siis jääb grupil jõust puudu.
See on nii, sest on väga raske kaaslast positiivselt hinnata. Igaüks arvab, et tema on õige ja ainult tema armastab kaaslasi. Sellises olukorras on inimesel teiste armastamiseks väga vähe jõudu. Niisiis peaks just see töö olema avalik, mitte peidetud.
Aga endale tuleb alati grupi eesmärki meenutada. Muidu kipub keha eesmärki hägustama, sest keha kipub alati oma kasust hoolima. Me peame meeles pidama, et grupp loodi ainult selle jaoks, et teiste armastust saada, ja et see oleks hüppelauaks Jumala armastamisele.
See saavutatakse just siis kui öeldakse, et inimene vajab gruppi, et olla võimeline oma kaaslasele andma ilma igasuguse tasuta. Teisisõnu, ta ei vaja gruppi selle jaoks, et grupp talle abi ja kingitusi annaks, mis tema keha saavaid anumaid täidaksid. Selline grupp on rajatud enesearmastusele ja edendab ainult vastuvõtvate anumate arengut, sest nüüd näeb ta võimalust saada rohkem vara, sest tema kaaslane aitab tal materiaalset vara omandada.
Selle asemel peame meeles pidama, et grupp loodi teiste armastuse baasil, nii et iga liige saaks grupist teistes armastuse ja iseenda vihkamise. Ja nähes, et tema sõber püüab oma mina taandada ja teisi armastada, põhjustaks kõigi sulandumise oma sõprade kavatsustega.
Seega, kui grupp koosneks näiteks kümnest liikmest, oleks igal liikmel kümme jõudu, et enese taandamist, enda vihkamist ja teiste armastamist praktiseerida. Teisel juhul jääb inimesele üksainus jõud teiste armastamiseks, sest ta ei näe, et kaaslased seda teeksid, sest kaaslased varjavad oma armastust teiste vastu. Veelgi enam, kaaslased panevad ta oma kaaslaste armastamise teed mööda liikumise soovi jõudu kaotama. Sellises seisundis õpib ta nende tegudest ja langeb enesearmastuse võimu alla.
4) Kas igaüks peaks tundma oma kaaslase vajadusi, konkreetsemalt iga sõbra vajadusi, et ta teaks, kuidas neid rahuldada, või piisab ainult sellest, et kaaslasi üldisemalt armastada?