Inimene aitab oma ligimest

Artikkel 4, 1984

Peaksite mõistma, mida tähendab see, et inimene saab oma sõpra aidata. Kas see peaks toimuma just seal, kus on vaesed ja rikkad, targad ja rumalad, tugevad ja nõrgad jms? Aga kui kõik on rikkad või kõik on targad või kõik on tugevad jms, siis kuidas saab inimene teist aidata?

Küll aga näeme, et on üks asi, mis on ühine kõigile, nimelt see, mis puudutab hingeseisundit (tõlkes “meeleolu”), nagu öeldakse: “Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu.”(Õpetussõnad 12:25.) Ei rikkus, intelligentsus ega muu selline ei aita tal ju kõrgendatud hingeseisundit saavutada.

Aga inimene saab lihtsalt teist aidata, nähes, et ta on madalas seisundis. Sest nagu öeldakse: "Inimene ei saa end vanglast vabastada"(Traktaat Berachot 5:2, Traktaat Nedarim 7:2.), kuid just kaaslane võib tekitada temas kõrgendatud hingeseisundi.

See tähendab, et tema kaaslane tõstab ta seisundist, milles ta on praegu, seisundisse, milles on elu vaim. Ja ta saab taas kindlustunde elu ja rikkuse suhtes. Ja ta hakkab [tundma], justkui oleks tema eesmärk nüüd lähedal.

Sellest järeldub, et kõik peaksid [sellele] tähelepanu pöörama ja mõtlema, mil viisil oma sõpra aidata saaks, et teda kõrgendatud hingeseisundisse viia. Tõepoolest, mis puutub hinge seisundisse, siis igaüks võib oma kaaslases leida "hisaroni" puuduse, mida ta täita suudab.