Artikkel

Mida tähendab, et vaimses töös on rahvas rahva juht?

Artikkel nr 13, 1988

Zohari raamatus öeldakse: "Ja Mooses ütles inimestele: "Ärge kartke, [tõuske ja vaadake pääsemist, mille Looja on saatnud], ütles rabi Shimon: "Õnnistatud on Iisraeli saatus , sest selline juht nagu Mooses on nende seas.” Öeldakse: "Ja siis nad meenutasid muistseid päevi: Moosest ja tema rahvast." (Jesaja 63:11.) "Ja ta mäletas endisi päevi" - st Looja. "Mooses on tema rahvas" - sest Mooses oli tähtsuselt kogu Iisraeliga võrdne. Ja siit saime teada, et rahva juht ongi tegelikult kogu rahvas. Kui teda on austatud, on kogu rahvas õige, aga kui teda  ei ole austatud, siis  ei ole kogu rahvas seda väärinud ja (rahvast) karistatakse tema pärast.”(Zohar, Beshalach p 68)

  Ja seda peaksite töö seisukohalt mõistma, st vaadates seda kõike ühes kehas, nimelt - nii Mooses kui ka Iisraeli rahvas on ühes kehas.
  

Ja tuleb samuti mõista mille pärast siis kui Moosest, st rahva juhti, ei ole austatud, tema pärast kogu rahvast karistatakse? Me loeme, et kui rahva juht on õige, siis on kõik inimesed õiged. Aga miks peaks rahvast selle eest karistama? Mida nad on teinud, milles nad süüdi on, et nende juht hea ei ole?
  

On teada, et Zoharis nimetatakse Moosest "ustavaks karjaseks". Baal HaSulam selgitas, et Mooses rikastas usuga kogu Iisraeli rahvast. Ja [Baal HaSulam] ütles, et inimesel on kõik võimalused ja kogu jõud, et Toorat ja Mitzvoti nende täielikus täiuslikkuses ellu viia, kuid tal puudub ainult usk. Ja niivõrd kui inimesel on usku, suudab ta ka töös [Looja nimel] jõudu rakendada.
  

Kümne sefiroti õpetuse eessõnas on kirjutatud: "Ma seletasin kunagi tarkade ütlust: "See, kelle jaoks tema Toora on tema elukutse", kus tema Tooraga tegelemise põhjal on nähtav tema usu mõõt, sest "tema elukutse" koosneb samadest tähtedest kui “tema usk” (aleph-vav-mem-nun-tav-vav – “tema elukutse”, aleph-mem-vav-nun-tav-vav – “tema usk”). Nagu inimene, kes usaldab sõpra ja laenab talle raha. Võib-olla usaldab ta teda ühe liiri eest, kuid kui ta nõuab kahte liiri, keeldub ta talle laenu andmast. Kuid võib ka juhtuda, et ta usaldab teda kogu oma vara eest, ilma vähimagi hirmuta. Ja seda viimast usku peetakse täielikuks usuks. Kuid eelmistes variantides peetakse seda mittetäielikuks usuks ja see on osaline usk. Seega näeme, et inimesel  ei ole muud jõudu kui usk. Ja see annabki inimesele jõudu tööd teha.» (KSÕ eessõna p14)
 

 Ja täpselt nii peaks selgitama rabi Shimoni öeldut: „Õnnistatud on Iisraeli saatus, sest selline juht nagu Mooses on nende seas.”(Zohar, Beshalach p 68) See tähendab, et Iisraeli rahvas elab usk nimega "Mooses on ustav karjane". Sest kui neil on usk, siis on neil juba jõudu Toora ja käskudega tegeleda. See tähendab, et igas inimeses on usk Loojasse ja seda nimetatakse "Mooses on ustav karjane". Ja siis saab kogu rahvas õiglaseks ehk teisisõnu kõik inimese “organid”, kõik tema mõtted ja soovid, mida nimetatakse tema "organiteks" ja seda nimetatakse "rahvaks" saab õiglaseks.
  

Ja see selgitab öeldut: "Ja Ta mäletas endisi päevi" - st Looja. "Mooses on tema rahvas" - sest Mooses oli kogu Iisraeliga tähtsuselt võrdne. Ja siit saime teada, et rahva juht ongi tegelikult kogu rahvas”, sest usk, mis inimeses on, see ongi kogu inimene. See tähendab, et kui temas on Moosese omadus, mida nimetatakse usuks, siis on kogu “rahvas” juba õige. Ja selle kohta öeldakse: "Kui teda on austatud, siis on kogu rahvas õige," sest "austatud olla" tähendab, et tema karjane on usk, mida kutsutakse Mooseseks.
 

 Ja selle kohta öeldakse: "aga kui teda  ei ole austatud, siis  ei ole kogu rahvast austatud ja (rahvast) karistatakse tema pärast.”(Zohar, Beshalach p 68). Ja me küsisime: on teada, et kui on õige inimene, siis ta kaitseb kogu põlvkonda ja kui ei ole sellist õiget, siis võime öelda, et  ei ole kedagi, kes seda põlvkonda päästaks? Aga miks neid karistatakse tema pärast, kui õiget ei austatud, siis milles kogu põlvkond süüdi on?

  Ja öeldu kohta kehtib reegel, nagu ütles Baal HaSulam, et Looja heaks töötamise kogu raskus on ainult usu puudumises. Sest kui inimest austatakse täiusliku usuga, soovib ta end Looja ees kõigiti tühistada, nagu küünal tõrviku ees. Ja koheselt alluvad kõik "organid" - inimese mõtted ja püüdlused - järgima seda, mida tema usu jõud teda tegema kohustab. Ja selle kohta öeldakse, et kui teda on austatud, siis on kõik tema "organid" õiged, sest õigete mõtted ja püüdlused pärinevad usust Loojasse.

  Siit on ilmne, et kui rahva juht “ei ole väärinud”, st tal  ei ole puhast täiuslikku usku, vaid on ainult osaline usk(nagu selgitatud KSÕ lõigus 14): „siis  ei ole kogu rahvas seda väärinud”. Mis tähendab: kõik tema "organid" täidavad toiminguid, mis on iseloomulikud kellelegi, kellel ei ole täiuslikku usku. Ja neid karistatakse selle eest – st nad ise on süütud, samas kui nende mõtted ja soovid ei vasta sellele, kellel on usk.
 

Seega, kui nende juhi usk oleks täiuslik, siis kuuletuksid "organid" talle ning neil oleksid õigete mõtted ja soovid. Ja seetõttu kannatavad nad tema pärast, sest tal ei ole täiuslikku usku. Seetõttu sünnivad sellelt juhilt sellised mõtted.
  

Seega, kui inimene tahab minna õiget teed, ei tohiks ta öelda, et tema omadused on teiste omadest halvemad ja tema intelligentsus on teiste omast madalam – teisisõnu ei tohiks ta end tööst vabastada oma nõrga iseloomu või ande puudumise tõttu. Sest kogu raskus seisneb siin ainult usu puudumises. Ja seetõttu on inimene kohustatud Loojasse uskumiseks andma kogu oma töö ja tegema toiminguid - sest ainult see annab kõik.
 

Seetõttu, kui inimene tegeleb Tooraga või tegeleb mitzvoti või palvega, peab ta keskenduma sellele, et kõigi oma heade tegude eest soovib ta, et Looja annaks talle tasuks täiusliku usu. Ja sellest on kirjutatud rabi Elimelechi palves ("Palve, mis eelneb palvele"): "Ja kinnita Oma usk meie südametes igaveseks, alatiseks ja olgu usk ühendatud meie südametes purunematu alusena." Ja selle kohta öeldakse: “Rahva juht on tegelikult kogu rahvas.”

Ja selle jaoks, et jõuda täiusliku usuni, öeldakse: "See, kes tuleb ennast puhastama, teda aidatakse." Ja nagu teate, on asi selles, et usu mõistmiseks vajate Looja abi. Kuid on reegel, et ilma Klita  ei ole valgust. Võimatu on anda täitmist seal, kus puudub puudus, mida nimetatakse vajaduseks, st Klid – see ütleb, et ilma Klita  ei ole valgust.

Ja kui inimene hakkab oma silmaga loodut vaatama – ehk siis [kontrollima], millisel kujul ta näeb "Head ja Hea Tegijat", mida ta siis näeb? Otse vastupidist. Ta näeb, et kogu maailm kannatab ja raske on leida inimest, kes võiks öelda, et ta näeb ja tunneb, kuidas Tema juht vastab definitsioonile "hea ja head tegev".

Sellises seisundis, kui ta näeb pimedat maailma ja ta tahab uskuda, et Looja juhib maailma hästi ja teeb head, peatub ta sealsamas ja talle tulevad pähe igasugused võõrad mõtted. Siis peab ta minema teadmistest kõrgemale, et Juhtimine on hea ja teeb head. Sel ajal tekib tal vajadus, et Looja annaks talle usu väe, nii et tal oleks jõudu teadmistest kõrgemale minna ja Juhtimist õigustada.

Siis saab ta aru, mida tähendab "Et Shina [jumalikkus] on põrmus", sest ta näeb siis, et seal, kus ta peaks midagi Looja ja mitte enda heaks tegema, küsib keha kohe: "Mida see töö sulle annab?” ja ei taha talle töötamiseks jõudu anda. Seda nimetatakse "Shina on põrmus", mis tähendab, et see, mida ta tahab Shina heaks teha, maitseb talle nagu tolm ja ta on võimetu oma mõtteid ja soove ületama.

Sel ajal mõistab inimene, et tal jääb töö tegemiseks puudu vaid sellest, et Looja annaks talle usu jõu, nagu eespool (rabi Elimelechi palves) öeldud, et me peame palvetama: "Ja kinnita Oma usk meie südametes igavesti ja alatiseks." Selles seisundis jõuab ta arusaamisele, et "Kui Looja teda ei aita, ei saa ta seda ületada."

Nüüd saame tõlgendada seda, mida meie targad ütlesid (Berachot 6b): "Igaüks, kellel on aukartus Taeva ees, tema sõnu võetakse kuulda," nagu öeldi: "Lõpus võetakse kõiki kuulda, kartke Jumalat." Seda on raske sõna otseses tähenduses mõista. Oli ju palju prohveteid ja õigeid ja suuri inimesi, miks siis nende sõnu kuulda ei võetud, aga Iisrael jäi oma seisundisse ega kuulanud neid, kes manitsevad? Sõna sõnalt võetuna on sellele ilmselt palju selgitusi.

Kuid töös, kus me õpime kogu Toorat ühe kogumina, peaksime seda salmi tõlgendama. See kelle sooviks on, et tema keha ehk kõik organid, milleks on mõtted, soovid ja teod, oleksid puhtalt pühad, talle on nõuanne, et keha kuuletuks kõigile tema nõudmistele, on vaja saavutada täielik usk, mida nimetatakse " kartuseks taeva ees."

Kartusel on palju astmeid, nagu Zohari raamatus öeldakse (“Zohari raamatu sissejuhatus”, punkt 191), “Kõige olulisem hirm on see, kui inimene kardab oma Isandat, sest ta on suur ja valitseb, Ta on kõigi maailmade olemus ja juur ning kõike peetakse Temaga võrreldes tühiseks." Sõnade tõlgendamine õpetab meile, et Looja kartusel on kolm viisi, millest ainult ühte peetakse tõeliseks kartuseks:

1) Ta kardab Loojat ja järgib Tema käske, et tema pojad saaksid elada ja teda hoitaks kehalise karistuse eest, või varalise karistuse eest. See on hirm selle maailma karistuste ees.

2) Ta kardab ka Põrgu karistusi.

Need kaks ei ole tõelised hirmud, sest ta ei karda mitte Looja käsu pärast, vaid oma kasu pärast. Sellest järeldub, et tema enda kasu on juur ja hirm on tema enda kasust tulenev oks.

3) Kartus, mis on kõige tähtsam tähendab, et ta kardab Loojat, sest Ta on võimas ja valitseb kõige üle. Ta on võimas, sest Ta on juur, millest saavad alguse kõik maailmad.

Sellest järeldub, et kogu aukartuse juures Taeva ees, on kõige olulisem usk Looja hiilgusesse, sest Looja suurus ja tähtsus on põhjus, mis teda Toorat ja käske järgima kohustab, ja mitte tema enda kasu. See on nii, nagu ta seal ütleb: "Ja ta asetab oma südame ja soovid kohta, mida nimetatakse "aukartuseks". Ta klammerdub meelsasti ja innukalt Looja kartuse külge, nagu Kuninga käsu suhtes kohane ja õige on."

Kui inimest austatakse sellise usuga, mis tähendab, et ta tunneb oma südames Looja, keha ja kõigi organite suurust, mis tähendab soove, mõtteid ja tegusid, tühistades need Kuninga ees nagu küünla tõrviku ees.