Tee endale õpetaja ja osta endale sõber - 2  

Artikkel nr 8, 1985

Võttes arvesse, mida arutasime artiklis nr 1 (1985), tuleks seda natuke täpsustada:

Me peaksime eristama: a) inimese ja Looja vahelist, b) inimese ja tema sõbra vahelist ning c) inimese ja ülejäänud inimeste vahelist, kes ei ole tema sõbrad, kuigi on ütlus: "Kogu Iisraeli rahvas on sõbrad."

Mõnikord leiame, et sõnad "tee endale rav [õpetaja/tähtis isik] ja osta endale sõber" on paranduse tee, ja teinekord on see sõnades: "Ja mõista iga inimest õiglaselt" (Avot, 1. peatükk). Tuleks mõista erinevust sõnade "tee" ja "osta" vahel ning seda, mida tähendab õiglaselt mõistmine.

Me peaksime tõlgendama "tee" nii, et see välistab mõistuse. See on sellepärast, et kui mõistus ei suuda mõista, kas midagi tasub teha või mitte, kuidas saab ta otsustada, mis on mulle hea? Või vastupidi, kui mõistus peab neid võrdseks, kes siis inimese eest otsustab, mida ta tegema peaks? Seega võib tegevus ise otsuseks olla.

Peaksime teadma, et meie ees on kaks teed: töötada andmise nimel või töötada saamise nimel. Inimese kehas on osad, mis ütlevad talle: "Sul läheb elus hästi, kui töötad andmise nimel, ja nii saad elust ka rõõmu." See ongi hea kalduvuse argument, nagu meie targad on öelnud: "Kui sa nii teed, oled õnnelik siin maailmas ja õnnelik järgmises maailmas."

Ja kurja kalduvuse argument on vastupidine: parem on töötada saamise nimel. Selles seisundis otsustab ainult jõud, mida nimetatakse "tegevuseks, mis on teadmisest kõrgemal", mitte intellekt ega tunded. Sellepärast nimetatakse tegemist "teadmisest kõrgemal" ja "mõistuse põhjendustest kõrgemal", ning see jõud ongi "usk, mis on mõistusele vastupidine".

"Osta" on mõistuse piires. Tavaliselt tahavad inimesed näha, mida nad soovivad osta, nii et kaupmees näitab neile kaupa ja nad arutavad, kas selle hind ka kaupmehe nõutud väärtust väärib. Kui nad arvavad, et ei vääri, siis nad ei osta. Seega on "osta" mõistuse piires.

Nüüd selgitame "ravi" ja "sõbra" tähendust. Sõbra kohta kasutatakse mõnikord sõna "kogukond", kui inimesed tulevad kokku ja soovivad ühte sidet luua. See võib juhtuda vormi sarnasuse kaudu, kui igaüks hoolib teiste armastusest. Seeläbi nad ühenduvad ja saavad üheks.

Seetõttu, kui luuakse ühiskond ühe grupina olemiseks, näeme, et inimesed, kes kaaluvad sellise ühiskonna loomist, otsivad tavaliselt sarnaste vaadete ja omadustega inimesi, keda nad saavad pidada enam-vähem võrdseteks. Vastasel korral ei võtaks nad neid loodavasse gruppi vastu. Ja pärast seda algab sõprade armastuse töö.

Kuid kui neil ühiskonna eesmärkidega algusest peale mingit vastavust ei olnud, enne kui nad ühise ühiskonda astusid, siis ei saa oodata, et sellest sidemest midagi välja tuleks. Ainult siis, kui nende vahel oli juba enne ühiskonda astumist ilmne võrdsus, võib öelda, et nad võivad ligimesearmastuse töös pingutama hakata.

Inimese ja Looja vahel
Inimese ja Looja vahel algab kord sõnadega “Tee endale {rav}” ja alles seejärel “Osta endale sõber.” Teisisõnu, kõigepealt peab inimene kõrgemal oma teadmistest uskuma, et Looja on suur, nagu on kirjutatud Zoharis (lk 185, punkt 191 Sulam’i kommentaaris): “Hirm, mis on algus, tähendab, et inimene peaks oma Meistrit kartma, sest Tema on suur ja valitsev.”

Niivõrd kui inimene usub Looja suursusesse, keda nimetatakse “Suureks”, on tal jõudu “ostmiseks” anda, st osta enesele enesearmastusest loobumise kaudu vormi võrdsuse saavutamise eesmärgil, mida nimetatakse Dvekutiks [kleepumine] Loojaga. Ja seda nimetatakse Haveriks [sõber]: see, kes on Hiburis [seotus/ühendus] Loojaga.

Kui ostame materiaalseid asju, peame loovutama raha, au, või lihtsalt pingutama, et seda saada. Samamoodi, kui inimene soovib osta ühendust Loojaga, peab ta loobuma enesearmastusest, sest muidu ei suuda ta saavutada vormi võrdsust.

Kui inimene näeb, et ta ei sobi loobumisi tegema, et vormi võrdsus osta, siis see ei ole sellepärast, et ta oleks sündinud nõrga iseloomuga ega suuda enesearmastust ületada. Pigem seisneb puudus ütluses “Tee endale rav”, mis tähendab, et ta ei tööta usu kallal, sest ta suudab teha loobumisi vastavalt sellele, kui tähtis on tema jaoks usk Looja suursusse.

Pealegi peaks inimene teadma, et kui ta soovib oma usu taset mõõta, saab ta selle kohta hinnangu anda selle järgi, kui paljust enesearmastuses loobuda suudab. Siis ta teab oma taset mõistusest kõrgemal oleva usu töös. See kehtib inimese ja Looja vahelise kohta.

Inimese ja tema sõbra vahel
Inimese ja tema sõbra vahelise osas peaksime alustama “Osta endale sõber” ning alles seejärel “Tee endale rav.” See on nii seepärast, et kui inimene otsib endale sõpra, peab ta teda esmalt uurima, et näha, kas ta on tõesti väärt, et temaga sidet luua. Näeme ju, et sõbra kohta on loodud eriline palve, mida me ütleme pärast õnnistusi palves: “Olgu meelepärane ... Hoia meid eemal kurjast inimesest ja halvast sõbrast.”

See tähendab, et enne, kui inimene võtab endale sõbra, peab ta igati teda uurima. Sel hetkel peab ta kasutama oma mõistust. Sellepärast ei öeldudki, “Tee endale sõber”, sest “tegemine” viitab mõistusest kõrgemal tegutsemisele. Seetõttu peab inimese ja tema sõbra puhul lähtuma oma mõistusest ning uurima nii palju kui võimalik, kas sõber on sobilik, nagu me iga päev palume: “Hoia meid eemal kurjast inimesest ja halvast sõbrast.”

Ja kui ta näeb, et temaga on kasulik sidet luua, peab ta “maksma” ühenduse nimel, mis tähendab, tegema loobumisi enesearmastuses ning vastu võtma teistest hoolimise jõu. Siis võib ta oodata, et saab tasuks ka armastuse Looja vastu.

Pärast seda, kui ta on loonud sideme inimeste rühmaga, kes soovib Looja armastuse taseme saavutada, ja ta soovib võtta neilt jõudu, et töötada andmise nimel ning olla liigutatud nende sõnadest Looja armastuse saavutamise vajalikkuse kohta, peab ta igat sõpra selles rühmas endast suuremaks pidama.

Raamatus Matan Torah (Toora andmine, lk 143) on kirjutatud, et inimesele ei avalda ühiskond muljet ja ta ei võta omaks nende hinnangut mitte millegi suhtes, kui ta ühiskonda endast suuremaks ei pea. Sellepärast peab igaüks tundma, et ta on neist kõige väiksem, sest suur inimene ei saa vastu võtta kelleltki, kes on temast väiksem, veel vähem tema sõnadest inspireeritud olla. Pigem on just see väiksem see, keda suurema hinnnang mõjutab.

Sellest järeldub, et teises etapis, kui kõik peavad teistelt õppima, on tegemist küsimusega „tee endale õpetaja“. Seda seetõttu, et selle jaoks, et öelda, et tema sõber on temast suurem, peab ta kasutama „tegemist“, mis tähendab ilma mõistuseta tegutsemist, sest ainult mõistusest kõrgemal saab ta öelda, et tema sõber on temast kõrgemal tasemel. Seetõttu on inimese ja tema sõbra vaheline kord selline, et alustada „osta endale sõber“ hoidmisest ja seejärel „tee endale õpetaja“.

Inimese ja iga inimese vahel

Mišna ütleb meile: „Tee endale õpetaja, osta endale sõber ja hinda iga inimest soodsalt“ (Avot, 1. peatükk).

Oleme selgitanud, et inimese ja tema sõbra vahel on kord selline, et esmalt lähed ja ostad endale sõbra – ning me selgitasime, et ostmine on mõistuse piires – ja seejärel peab tegelema „tee endale õpetajaga“. Ja inimese ning Looja vahel on kord selline, et esmalt „tee endale õpetaja“ ja siis „osta endale sõber“.

Me peaksime mõistma, mida tähendab iga inimese kohta öelda: „Hinda soodsalt.“ Kas see on ostmine või tegemine? Eeltoodu põhjal peaksime tõlgendama, et „Ja hinda iga inimest soodsalt“ tähendab „tegemist“, mitte „ostmist“.

Näiteks oletame, et koguduses on palju inimesi ja nende hulgas otsustab väiksem rühm ühineda sõprade armastuse seltsinguks. Ja oletame näiteks, et koguduses on 100 meest ning kümme neist otsustavad ühineda. Peaksime uurima, miks just need kümme inimest otsustasid ühineda ja teisi kogudusest välja jätta. Kas sellepärast, et nad leiavad, et need inimesed on teistest koguduseliikmetest vooruslikumad, või hoopis sellepärast, et nad on teistest halvemad ja peavad astuma samme, et Toora ja aukartuse redelil tõusta?

Eeltoodu põhjal võime tõlgendada, et põhjus, miks need inimesed nõustusid liituma üheks grupiks, mis tegeleb sõprade armastusega, seisneb selles, et igaüks neist tunneb, et neil on üks soov, mis suudab ühendada kõik nende vaated, et teiste armastuse jõudu saada. Meie tarkadel on kuulus ütlus: „Nii nagu nende näod erinevad, erinevad ka nende vaated.“ Seega mõistsid need, kes nõustusid omavahel grupiks ühinema, et nende vahel ei ole nii suurt vahet, selles mõttes, et nad mõistavad ligimesearmastuse nimel töötamise vajadust. Seetõttu suudab igaüks neist teiste kasuks järeleandmisi teha ja nad saavad selle ümber ühineda. Kuid ülejäänud inimesed ei mõista ligimesearmastuse nimel töötamise vajadust; seetõttu ei saa nad nendega liituda.

Sellest tulenevalt, kui tegeletakse sõprade armastuse ühtsusega, uurib igaüks teist, tema mõistust ja omadusi, et näha, kas ta sobib või on kogukonnaga liitumist väärt, kuhu need inimesed on otsustanud liikmeid võtta. Nagu me palvetame: „Hoia meid eemal kurjast inimesest ja halvast sõbrast,” mõistuse piires.

Selgub, et ta tunneb enda üle uhkust teiste koguduse inimeste ees. Kuidas see lubatud on? See on ju vastuolus otsese reegliga, mis ütleb: „Rabi Levitas, Yavne mees, ütles: „Ole väga, väga alandlik” (Avot, 4. peatükk).

Selle kohta ütleb rabi Yehoshua Ben Perachia: „Mõista iga inimest soodsalt” (Avot, 1. peatükk), mis tähendab, et ülejäänud inimeste suhtes peaks ta mõistusest kõrgemale minema, mida nimetatakse „tegemiseks”, see tähendab tegutsemist ilma arutlemiseta. Seda seetõttu, et tema mõistus ütleb talle, et nad ei ole nii sobivad kui need, kellega ta on end sidunud, ja seda ütleb igaüks endale. Seega tunneb igaüks teiste ees enda üle uhkust. Selle vastu soovitataksegi seda, mida on öeldud: „Ja mõista iga inimest soodsalt.”

See tähendab, et koguduse teiste inimeste suhtes peaks ta neid hästi hindama ja ütlema, et nad on temast tõesti tähtsamad inimesed, ja et see on tema enda süü, et ta ei oska avalikkuse, meie targalt nimetatud “iga inimene”, suurust ja olulisust väärtustada. Seega, mõistuse piires ei näe ta nende suurust ja oleme öelnud, et inimese ja tema sõbra vahel peaks toimuma „ostmine”. Kuid ta peab kasutama „tegemist”, mis on mõistusest kõrgemal. Ja seda nimetatakse: „Mõista iga inimest soodsalt (soosivalt).”