Artikkel
Kaaslaste armastamise möödapääsmatus
Artikkel nr 14, 1988
Sellel on palju eeliseid:
1) See toob välja enesearmastusest ja viib teiste armastamiseni. Rabi Akiva on öelnud: "Toora suur reegel on armastada oma ligimest, nagu iseennast", sest selle kaudu saab ta Looja armastamiseni jõuda.
Siiski peame teadma, et teiste armastamine või teiste heaks töötamine ei ole loomise eesmärk, nagu ilmalik seda mõistab. Maailma ei ole loodud selle jaoks, et üks teeks teisele head. Vaid maailm on loodud selle jaoks, et igaüks saaks iseenda jaoks naudingut saada. Öelda, et peame töötama teiste heaks, on ainult loodute parandus, mitte loomise eesmärk. Parandus seisneb selles, et häbi vältimiseks viidi läbi andmise parandus, mis on ainus viis, kuidas loodud ilma häbi koormata täieliku õndsuse ja naudingu saavad.
Sellega seoses peaksime tõlgendama seda, mida Zohar salmi: "Rahvaste halastus on patt; kõike head, mida nad teevad, teevad nad endale." kohta ütleb.
Me võime tõlgendada "kõike head", mis tähendab nende halastustegusid, viidates nende kavatsusele, mida nimetatakse "nende jaoks", mis tähendab nende endi jaoks. See tähendab, et see on nende endi arusaamise järgi, mitte nii, nagu meil kästi järgida "armasta oma ligimest nagu iseennast" kui käsku Loojalt, kes lõi maailma eesmärgiga oma loodutele head teha. Meile antud Mitzvot [käsud] on mõeldud ainult inimeste puhastamiseks, mille abil nad saavutavad Dvekuti [liitumise] Loojaga. See aitab neil rõõmu ja naudingut saada, ning nad jäävadki Loojaga Dvekuti.
2) Kui kaaslased üheks tervikuks ühinevad, saavad nad jõudu, et oma töö eesmärki hinnata – saavutada Lishma [Tema pärast]. On reegel, mille järgi neid kasvatati, nagu Maimonides ütles: „Naisi, lapsi ja harimatuid inimesi õpetatakse töötama kartuse pärast ja et tasu saada. Kuni nad saavad teadmisi ja omandavad palju tarkust, õpetatakse neile seda saladust vähehaaval."
Ja et me peame ootama, "kuni nad omandavad palju tarkust", et neile öelda, et nad peavad Lishmas töötama, ja suur hulk massidest jääb loomulikult Lo Lishmasse [mitte Tema pärast], ja et vähemus ennast reeglina enamuse ees tühistab, kui sõbrad tahavad kõndida teel, mis viib Lishmasse, siis nad ühinevad, et vältida enamuse ees tühistamist, ja igaüks neist pühendub teistele. Nende eesmärgiks on jõuda Looja armastamiseni, mis on siht läbi teiste armastamise, nagu on kirjutatud: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!" (5Ms 6:5)
Sellest järeldub, et üheks kollektiiviks saades, kuigi tegemist on väikese kollektiiviga, käsitletakse neid juba kollektiivina ja see kollektiiv ei ole kollektiivi enamuse poolt orjastatud. Nii saavad nad töötada sõprade armastusega, et Looja armastus saavutada.
Kuigi käsk armastada oma sõpra nagu iseennast kehtib kogu Iisraeli kohta, siis kogu Iisrael ei kõnni seda teed, et teiste armastusest Looja armastuseni jõuda. Samuti kehtib reegel, et kui inimesed ühinevad, omandavad nad üksteise vaated, ja Lishma küsimus – Toora ja Mitzvoti põhieesmärk – ei ole veel inimese südames kinnistunud, mis tähendab, et peamine kavatsus on selles, et Toora ja käskude järgimise kaudu suudavad nad saavutada Lishma. Kuigi teistega sidemete loomisel nõrgendavad teiste inimeste vaated tema nägemust Lishmast. Sel põhjusel on parem teenida ja luua sidemeid selliste inimestega, kes mõistavad, et "armasta oma ligimest nagu iseennast" on vaid vahend Looja armastuse saavutamiseks ja mitte enesearmastuse tõttu, vaid kogu tema eesmärgiks hakkab olema Loojale kasu toomine. Seetõttu tuleks sidemete loomisel hoolikas olla ja teada, kellega sidemeid luua.
See on sõprade armastuse eelis spetsiaalses rühmas, kus kõigil on üks eesmärk – saavutada armastus Looja vastu. Kuid tavaliste inimestega suhtlemisel, kuigi nad tegelevad Toora ja Mitzvotiga, ei ole nad teel Loojale kinkimise eesmärgi saavutamise poole, sest neid kasvatati saamiseks, mida nimetatakse Lo Lishmaks. Seega, kui nad nendega ühinevad, võtavad nad omaks nende vaated ja ütlevad, et Lishma teed ei tasu kõndida, sest Lishma on keerulisem kui Lo Lishma, sest Lishma on loomuse vastane. Sel põhjusel tuleks olla ettevaatlik, et mitte luua sidemeid inimestega, kes ei ole omandanud palju tarkust ega ole aru saanud, et Looja töö olemus on Looja, mitte nende endi pärast.
Kuid „armasta oma ligimest nagu iseennast” kehtib kogu Iisraeli kohta. Ometi anti meile ette teada, kellega sidet luua. Põhjus on selles, et enne, kui inimest enesearmastusest väljumisega premeeritakse, tunneb ta alati, et see on raske. See on sellepärast, et keha seisab sellele vastu ja kui ta on keskkonnas, kus on inimeste rühm, kes on ühendab sama vaade, mis arvestab eesmärgiga, mitte tööga, siis tema eesmärk ei nõrgene temas.
Aga kui ta alati oma kaaslastega koos ei ole, on inimesel väga raske andmise eesmärgist kinni pidada. Ta vajab taeva halastust, et mitte nõrgaks jääda oma arusaamises, mis enne mõistis, et parem on töötada ja andmise töö rada mööda kõndida.
Ometi tekivad tal ühtäkki mõtted, et parem on üldsust järgida, et keegi ei tohiks erandiks olla, kuigi kaaslastega koos olles mõtles ta teisiti. See on nii nagu me eespool ütlesime: kui ta väikese grupiga seotud ei ole, alistub ta kohe massidele ja võtab endasse nende vaated, et piisab Toora ja Mitzvoti vaatlemisest kõigis selle üksikasjades ja täpsustes ning eesmärgiga järgida Kuninga käsku, kes meid Moosese ja teda järgivate tarkade kaudu käskisid. Oleme sellega rahul, sest ootame selle eest tasu ja usume oma tarkadesse, kes ütlesid meile: "Võite usaldada, et teie majaomanik maksab teile teie töö eest," ja miks peaksime millelegi enamale kui sellele mõtlema? Nagu öeldakse: "Kui me seda järgime, oleme rahul."
Nagu rabi Hananiah Ben Akashiah ütleb: "Looja soovis Iisraeli puhastada, seepärast andis ta neile rohkelt Toorat ja käske." See tähendab, et kõik meile antud Toora ja käsud on suure tasu saamiseks.
Seega on inimene nüüdseks saanud targemaks kui ühiskonnas ühtsena olles, mil ta mõistis, et tuleb lihtsalt töötada Looja, mitte enda kasuks, ning tuleb enesearmastusest välja tulla ja Loojaga Dvekutis olemisega premeeritud saada. Ja kuigi ta nägi, et enesearmastusest on raske välja tulla, mõistis ta, et see on tõeline tee, mis tähendab, et inimene peaks hakkama töötama Lishma.
Kuid samal ajal kui ta on sellest keskkonnast eraldatud, langeb ta kohe enamuse vaadetesse, mis on suurem osa maailmast. Teisisõnu, suurem osa Iisraelist ei ole veel jõudnud selleni, mida Maimonides ütles: "Kuni nad saavad palju tarkust, õpetatakse neile seda saladust", mis on vajadus töötada Lishma nimel.
Ja kui see inimene siseneb keskkonda, kelle jaoks on Lishma saavutamine vajalikuks teeks, tekib küsimus: "Kuidas see inimene sellisesse kohta sattus?" Peame uskuma, et see tuli ülalt.
Sellest lähtuvalt peaksime mõistma, miks ta hiljem ühiskonnast eemaldub. Peaksime ütlema, nagu Baal HaSulam ütles, et kui inimene hakkab kõndima Lishma teel – ja kindlasti jõuab see eesmärk inimeseni, kellele tõe teele minekuks ärkamine antakse –, ja hiljem ta muutub mingil põhjusel, olles selles töös hooletu ja taandub kollektiivi teelt, siis küsis ta: "Miks talle ülalt teist ärkamist ei anta?"
Ta esitas selle kohta allegooria. See sarnaneb inimesega, kes ujub jões. Poolel teel üle jõe jääb ta nõrgaks ja tema kõrval ujuv inimene annab talle tõuke, et ta ise ujuma hakkaks. Inimene, kes üritab teda päästa, annab paar tõuget, aga kui näeb, et ta kaasa ei aita, jätab ta ta maha ja eemaldub. Alles siis, kui ta näeb, et kui ta teda lükkab, hakkab ta ise ujuma, tõukab ta teda iga kord, kuni ta on väljaspool ohtu. Aga kui ta kaasa ei aita, jätab ta ta maha.
Töös on samamoodi. Inimene saab ülevalt ärkamise, nii et ta jõuab kohta, kus inimesed teadlikult töötavad, et Loojale rahulolu pakkuda. Ja inimesele antakse mitu äratust, aga kui ta selle nimel ei pinguta, leiab ta endale vabandusi ja peab kogukonnast põgenema. Seega jääb inimene õigeks; ehk siis, sellest kogukonnast lahkudes on tal alati õigus. Ja end õigustades tunneb ta tõeliselt, et on õige.
Seetõttu tuleb kogukonna külge klammerduda. Ja et nad on omavahel seotud, peetakse neid ka kollektiiviks. Kuid nende oma suur kollektiiv, tema ühendus aga väike kollektiiv. Ja kollektiiv ei tühista ennast kollektiivi ees.
3) Sõprade kokkukuuluvuses on eriline jõud. Et vaated ja mõtted liiguvad ühelt teisele nendevahelise ühenduse kaudu, on kumbki ühendatud teise jõududega ja seeläbi on igaühel kogu grupi jõud. Seega, kuigi iga inimene on indiviid, on tal kogu kogukonna jõud.