Grupi olulisusest
Artikkel 12, 1984

On teada, et kui inimene on alati inimeste seas, kellel ei ole tõe teel töötamisega mingit seost –aga, vastupidi, nad on alati vastu tõe teed mööda käijatele – ja et inimeste mõtted segunevad, selgub, et tõe rada mööda liikujate vastaste arvamused lähevad üle neile, kellel on mingigi soov õiget teed mööda minna.
Seetõttu ei jää üle muud, kui organiseerida endale grupp, et neil oleks raamistik. Ja see saab olema eraldi kogukond, mis ei segune teiste inimestega, kellel on sellest grupist erinev arvamus. Ja iga kord peavad nad endas äratama grupi eesmärgi, et mitte enamuse kannul liikuda. Sest loomus on selline, et me püüdleme enamuse poole.
Sest kui see grupp eraldub ülejäänud inimestest, see tähendab, et neil puudub vaimsetes küsimustes seos ülejäänud inimestega ja kõik kontaktid nendega piirduvad materiaalsete asjadega, siis nad ei segune nende arvamustega, sest neil puudub religiooni küsimustes omavaheline seos.
Samas, kui inimene on usklike inimeste seas ja hakkab nendega rääkima ja vaidlema, siis tema arvamus seguneb nende arvamusega. Ja, teadvusest mööda minnes, tungivad nende arvamused tema mõtetesse. Kuni selleni välja, et ta ei saa aru, et need ei ole tema enda arvamused, vaid see, mida ta sai neilt inimestelt, kellega ta kohtus.
Seetõttu vajab inimene tõe teel töötamise osas isolatsiooni teistest inimestest. Sest tõe tee on selline, mis vajab pidevat tugevdamist, sest see on vastuolus maailma arvamusega. Maailma arvamus on ju teadmine ja saamine. Samas Toora arvamus on usk ja andmine. Ja kui inimese tähelepanu selles osas hajub, unustab ta kohe kogu tõelise tee töö ja langeb egoistliku armastuse maailma. Ja ainult grupp [saab teda aidata] põhimõttel "inimene aitab oma ligimest" - siis saab igaüks grupist jõudu, mis lubab võidelda maailma arvamuse vastu.
Ja leiame ka Zohari raamatu sõnadest: „Samamoodi vahetab oma kohta inimene, kes elab linnas, kus elavad halvad inimesed ega suuda täita Toorat ja käske ega edene Tooras, ja eemaldub sealt ja leiab juured selles paigas, kus elavad head inimesed, kes täidavad Toorat ja täidavad käske. Toorat nimetatakse ju puuks. Nagu öeldakse: " See on elupuuks neile,kes sellest kinni haaravad, õnnis, kes seda suudab hoida.," (õp 3:18.) ja inimene on puu, nagu öeldakse: " puud väljal on inimesed." (Ms5 20:19.) Ja Toora käsud on nagu viljad. Ja nagu selle kohta
öeldakse: “Aga puud, millest sa tead, et neist puudest ei saa süüa, need hävita ja raiu maha”(Ms5 20:20). Hävita see sellest maailmast ja lõika see tulevasest maailmast välja.”(Zohar, Pinchas, p.91) Ja seepärast peab ta end välja rebima kohast, kus on patused, sest ta ei suuda seal Toora ja käskude kaudu edu saavutada. Ja las ta "istutab" ennast teise kohta, õigete sekka, ja et ta Toora ja käskudega hakkama saaks.
Ja et inimene, keda Zohar võrdleb puuga põllul, kannatab nagu puu põllul halbade naabrite käes - see tähendab, et tema ümber kasvavat umbrohtu tuleb pidevalt maha lõigata, kuna see mõjutab teda - viis, kuidas inimene peab distantseeruma halvast keskkonnast, st inimestest, kellele ei meeldi tõe tee. Ja tuleb ennast väga hoida, et neid mitte järgida.
Ja seda nimetatakse isolatsiooni seisundiks. See tähendab, et ta mõtleb "Ühe väest", mida nimetatakse andmise omaduseks, ja mitte "paljude jõust", mis on egoistliku armastuse omadus, mida nimetatakse "kaheks jõuks" ehk Looja jõud ja tema enda vägi.
Ja siit saame aru oma tarkade sõnadest: "Ja rabi Yehuda ütles, rabi ütles: Adam HaRishon oli usust taganeja, nagu on kirjutatud: " Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: „Kus sa oled?”" (Ms1, 3:9.) - kuhu kaldub sinu süda?"(T.Sanhedrin, 38:2.)
Ja Rashi selgitab: „Ta oli usust taganeja – kaldus ebajumala kummardamisele”(T.Sanhedrin, 38:2.). Ja kommentaar “Etz Yosef” ütleb: “Kus on kirjutatud: “Kus sa oled?”, kuhu kaldub su süda? - see on usust taganemine, nagu öeldakse: "Ja te ei järgi oma südant" (Bemidbar, 15:39.) - see on usust taganemine, kui tema süda kaldub teisele poole.
Ja see kõik on väga kummaline: kuidas saab Adam HaRishoni kohta öelda, et ta kaldus ebajumala kummardamisele? Või – kommentaari “Etz Yosef” järgi – viitas see omadusele: “Ja te ei järgi oma südant”, mis on usust taganemine? Kuid vastavalt sellele, kuidas me Looja tööd uurime, mis seisneb andmises, selgub, et kui inimene töötab saamise nimel, on see töö meile võõras, sest me peame töötama ainult selle jaoks, et saada andmise nimel. Aga ta võttis kõik saamise nimel. Ja seetõttu ütles ta [see tähendab "Etz Yosef"], et tema [st Adam HaRishon] ei täitnud [juhist]: "Ja te ei järgi oma südant". See tähendab, et ta ei saanud Hea ja kurja tundmise puust söömist andmise nimel vastu võtta, vaid nõustus saamise nimel Hea ja kurja tundmise puust sööma. Ja seda nimetatakse "südame" (heebrea keeles Liba) omaduseks. See tähendab, et süda tahab ainult enda jaoks saada. Ja see oli Hea ja kurja tundmise puu patt. Ja et seda mõista, vaata raamatu “Panim Masbirot” eessõna. Ja siit saame aru, mis kasu on kogukonnast, mis suudab luua teistsuguse õhkkonna, mis võimaldab ainult andmise nimel töötada.