Artikkel

Mida tähendab see, et Eesavit nimetatakse vaimses töös inimeseks väljal?

Artikkel 8, 1990

Zohari raamat ütleb (Toldot 33, Sulami ptk. 75): „Siin on kirjutatud: „Mees, kes oskab jahti pidada, inimene väljal.” (“Ja poisid kasvasid suureks. Eesavist sai osav kütt, väljal uitaja, aga Jaakob oli vagane mees, kes elas telkides.” 1Ms 25:27) Ja seal on (Nimrodi kohta) kirjutatud: "Tema oli vägev kütt Issanda ees, seepärast öeldakse: „Vägev kütt Issanda ees nagu Nimrod.”" (1Ms 10:9.) See tähendab, et ta röövis inimeste mõistuse ja eksitas neid Looja vastu mässama. Ka siin tähendab "inimene väljal" inimeste röövimist ja tapmist. Ja Eesav ütles, et ta on väljal palvetamas, nagu ka Iisak, kelle kohta öeldakse: "Iisak läks väljale palvetama", (Ja Iisak oli vastu õhtut läinud väljale mõtisklema 1Ms 24:63),kuid ta (Eesav) pidas jahti ja pettis Iisakit.

Ja tuleb mõista neid kahte asja, mis on Eesavi kohta öeldud, st mis vahe on "jahimehel" ja "põllumehel" vaimses töös. Ja peate ka aru saama, millest Zohar räägib: "Inimene väljal - sest tema pärand ei ole mitte tema asukohas, vaid hävitamise kohas, kõrbes, põllul. Ja sellepärast kutsutakse teda "inimeseks väljal". Kuid Noad nimetatakse ka "maa inimeseks", nagu öeldakse: "Ja Noa hakkas maad harima."(Noa hakkas põllumeheks ja istutas viinamäe.1Ms 9:20) Ja Iisaki enda kohta on ka kirjutatud: "Ja Iisak läks väljale palvetama." Ja on ka kirjutatud, et Iisak ütles Jaakobi kohta: ".. ta õnnistas teda ning ütles:„Näe, mu poja lõhn - otsekui välja lõhn, mida Issand on õnnistanud!”(1Ms27:27). Kus Eesav antud juhul ütleb, et "inimene põllul" tähendab inimeste röövimist ja tapmist. Ja seda tuleks seletada vaimse töö kaudu.

On teada, et on kirjutatud “kelle Kõigevägevam on loonud, et (ta) teeks”, ( Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.1Ms, 2:3) see tähendab, et Looja lõi maailma kavatsuse ja sooviga Oma loodutele meeldida. Ja sel eesmärgil lõi Ta midagi uut, mida nimetatakse sooviks saada naudingut ja rahulolu. Ja nagu me oleme õppinud, et nautida headust ja küllust, mida Ta anda tahab, naudingu ulatus määratakse soovi suuruse ja millegi poole püüdlemisega, sest püüdlus määrab naudingu hulga, mida sellest saada võib.

Niisiis tekkis alguses soov saada "eimillestki olemise" omadusest. Ja seda nimetatakse "mille Kõigevägevam lõi". Et “tegemine” on loodu paranduse mõõt, sest Andja ja saaja vahel on erinevus. Seega on siin mõiste "tasuta leib", see tähendab häbi omadus. Seetõttu on antud võimalus üles ehitada kavatsus andmise nimel, st mitte saada, vaatamata suurele soovile kasu ja naudingut saada, kuid siiski, et mitte häbi tunda, on loodutele töö antud.

Ja seda tööd nimetatakse "tööks", sest see on vastuolus loomusega, mille Looja oma loodu jaoks lõi. On ju loomise eesmärk rõõmustada oma looduid - see tähendab, et kõik, mille kohta võib öelda, et inimene on selle saanud, see tähendab, et tal on soov saada, tuleb Loojalt, kes selle loomuse lõi. Kui aga mitte saada seda, mida Looja tahab anda (hüve ja naudingut), selle omistame me loodutele. Seetõttu saab seda parandust - hüve ja naudingu mitte saamist - pakkuda ainult siis, kui meil on andmise kavatsus, mida nimetatakse "tegemiseks", see tähendab, et loodud peavad seda tegema, kuigi see on (nende) loomusega vastuolus.

Ja nii nimetatakse seda saamise soovi Malchutiks, sest on teada, et valguse vastuvõtmiseks mõeldud Klid nimetatakse Malchutiks. Ja nagu me teada saame, oli sellele Malchutile Tzimtzum (piirang) ja varjamine, kui Malchut, olles enda jaoks saamise soov, jäi ilma valguseta. Ja ainult siis, kui suudetakse tekitada (saamise) soov andmise nimel, tühistatakse selles ulatuses Tzimtzum (piirang) ja varjamine ning see võib saada külluse. Muul juhul nimetatakse Malchuti valgusevabaks ruumiks. Ja selle tagajärjel luuakse kaks süsteemi põhimõttel "Looja lõi ühe teise vastu" (“Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval mõtle järele: Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab.”kg, 7:14.). Teiste sõnadega, nii nagu on olemas pühaduse (Kedusha) ABYA, on olemas ka rikutuse (Tuma) ABYA.

Ja Malchutil on mitu nime: maa, muld, meri, põrm. Ja seda vastavalt sellele, mida ta saab. Malchutist, mida nimetatakse maaks, pärineb inimene, nagu öeldakse: "Ja Looja lõi inimese maa põrmust." (“Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.^” 1Ms, 2:7.)Ja see on Malchuti omadus, nagu on kirjutatud: "Kõik tuli põrmust."(“Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle  Põrmuks.” kg,3:20) Ja Zoharis (Tsav, lk 72 ja Sulami kommentaaris, lk 173) öeldakse: "Kõik tuli põrmust, isegi päikese ring." See tähendab, et kõike, mida öeldakse, öeldakse ainult Kelimis peituva valguse põhjal, sest nagu me teame, ei ole valgust ilma Klita. Ja kogu Kelim on pärit Malchutist, mis on saamise soov.

Peetakse silmas, et kõik, millest räägitakse, räägitakse ainult Malchuti kohta, st saamise soovi kohta, mis on kas pühaduses (Kedusha) kui ka Klipas (koor,kest). Ja kogu erinevus seisneb selles, et pühadus ei kasuta saamise soovi, kui ainult siis, kui see suudab muuta selle sooviks andmise nimel, vastasel juhul piirab ta end saamise soovi kasutamisest.

Kusjuures Klipa tahab saamise soovi kasutada selleks, et saada. See tähendab, et kui öeldakse, et inimene kasutab andvat Kelimi, siis see ei tähenda, et andev Kelim midagi teeks, sest saamise soovis ei ole andvaid Kelime. Kogu loodut peetakse ju ainult saamise sooviks, sest me teame, et peale saamise soovi on kõik seotud Loojaga, nagu eespool öeldud, kuna loodut nimetatakse eimillestki olemiseks. Ja see viitab konkreetselt Hisaroni (puuduse) omadusele, mille Looja lõi. Aga kui me ütleme, et inimene kasutab andmise soovi, siis see tähendab, et saamise soov ei kasuta oma omadusi, vaid kasutab Looja soovi, kes tahab ainult anda, midagi vastu saamata.

Ja ülaltoodu põhjal mõistame mõistet "väli", kui räägime Eesavist, keda nimetatakse "inimeseks väljal". Näeme, et ka Iisak läks väljale ja ka Jaakobi kohta on kirjutatud, et Iisak ütles: "Näe, mu poja lõhn - otsekui välja lõhn, mida Issand on õnnistanud!" Ja selle tähendus on sama, mis eespool öeldud: "välja" nimetatakse Malchutiks, see tähendab saamise sooviks. Ja seal räägitakse valikuvabadusest: kas ikka parandada see andmiseks, mida nimetatakse pühaduseks. Ja Iisak ütles selle kohta "nagu põld, mida Looja õnnistas".

Ja kui seda ei parandata andmiseks, vaid ta tegeletakse saamisega saamise nimel, siis nimetatakse seda "inimeseks väljal", see tähendab Klipaks, nagu eespool öeldud, mis tähendab "inimene väljal, et röövida inimesi ja tappa neid." Ja nii oli ka Eesaviga. Iisaki kohta on aga kirjutatud, et Iisak läks põllule palvetama, st läks põldu parandama, mis on Malchuti omadus; parandada, et Malchuti omadus, milleks on saamise soov, on andmise huvides ja seda nimetatakse "maailma parandamiseks Malchut Shadais", sest on teada, et Shadaid nimetatakse Yesodiks. Ja Yesod kannab nime "Yesod Tzadik" (õiglase olemuse alus), mis on andev, mille eesmärk on parandada Malchut, mis on saamise omadus, kuid mis muutub sarnaseks Yesodi omadusega, mille eesmärk on andmine. Ja see tähendab "Ja Iisak läks väljale palvetama."

Ja samamoodi on Jaakobi kohta kirjutatud, et Iisak ütles: "Näe, mu poja lõhn - otsekui välja lõhn, mida Issand on õnnistanud!" See tähendab, et Iisak nägi, et Jaakob parandas Malchuti, sest Looja õnnistus on juba nähtav, levides väljale, mis on Malchuti omadus.

Siiski on vaja mõista, miks Zohar räägib Eesavi väljast halvas mõttes, nagu eespool öeldud. Ja tuleks selgitada, miks öeldakse "jahipidamises vilunud inimene" ja siis "inimene põllul". Ja ta selgitab: "Jahimees" on Nimrodi kohta öeldud, et Nimrod oli "Vägev kütt Issanda ees". Ja Zohar selgitab, et see tähendab, et "ta röövis inimeste mõistuse ja eksitas neid, et nad mässaksid Looja vastu".

Ja peab mõistma erinevust "jahimehe" ja "inimene väljal" vahel. Vastavalt sellele, mida me uurime, on Moha (mõistuse) ja Liba (südame) vahel erinevus. Sest Moha, nagu mu isa ja õpetaja Baal HaSulam kommenteerib, tähendab usku, mis on teadmistest kõrgemal. Ja Liba tähendab südame soovi, mis töötab ainult enda kasuks. See tähendab, et enda kasu nimel on inimene valmis tegema maailmas mis tahes tööd, kui ta näeb sellest kasu tõusmas, saades oma pingutuse eest tasu. Sellest järeldub, et “jahimees” ja “inimene väljal” on kaks erinevat mõistet, mida vaimses töös nimetatakse Mohaks ja Libaks.

Ja öeldu põhjal saame aru, miks pühakiri ütleb Eesavi kohta, et ta oli "jahimees". Uurisime "jahi" tähendust Nimrodi näitel, kes jahtis inimeste mõistust ja ajas neid segadusse, et nad mässaksid Looja vastu, mis on pahe usu (Moha) omaduses. Juba selle põhjal saame seletada mõistet “inimene väljal” – st nii nagu oli viga Mohas, nii oli viga ka Libas. Seetõttu selgitavad nad, et "inimene väljal" tähendab enesearmastust, mis tähendab, et tema "väli" oli inimeste röövimise ja tapmise omaduses. Ja ta oleks pidanud valima väljal head, et seal oleks õnnistus. Kuid ta tegi vastupidist, meelitades sellele väljale surma ja mõrva omadused.

Ja vaimse töö osas on vaja selgitada, et inimene oli loodud saamise sooviga ja andmiseks tuleb teda parandada ja selle jaoks, et tal oleks võimalus paranduseks, peab olema valik, et inimene täidaks Toorat ja käske andmise, mitte enda kasu eesmärgil, seetõttu toimus piiramine ja varjamine, nii et inimene oli sunnitud alustama oma tööd usu atribuudiga teadmistest kõrgemal, sest teadmiste piires toimus, ülaltoodud põhjusel, varjamine.

Siis algab töö valiku omaduses, see tähendab, et inimene peab leppima Malchuti taeva koormaga, kus "koorem" tähendab "nagu härg ikke all", isegi kui keha ei nõustu seda tegema, kui ta ei näe oma töö tulemust, sest selline on loomus, mille Looja lõi - sest inimene peab nägema, mida ta teeb, st mis on tema töö tulemus ja ta peab nägema, kes tema tehtud tööd naudib.

Seepärast, kui inimene tegeleb Toora ja Mitsvotiga, tahab ta näha, kes tema töö vastu võtab. Ja kuna piiramine ja varjamine toimus paranduse eesmärgil, siis inimene ei näe ega tunne, kes tema töö vastu võtab. Tuleb ainult uskuda üle teadmise, et Looja võtab tema töö vastu. Kuid keha ei taha uskuda.

Ja seetõttu on see töö meile antud kui “nagu härg ikke all”, st nii nagu härg töötab sunniviisiliselt ja ta on sunnitud tegema seda, mida tema omanik tahab, nii ei tohiks ka inimene küsida kehalt, kas see tahab võtta endale Toora ja käskude koorma, vaid ta peaks minema selle koormaga sunniviisilist rada pidi ja uskuma tarkade usuga, et see on tõe tee.

Ja samuti on kategooria “nagu eesel koorma all”, mis tähendab “Liba” omadust, st inimene ei peaks töötama, et tasu saada. Seepärast, kui nad ütlevad kehale, et see peab töötama ilma igasuguse tasuta, on see töö talle nagu pagas. See tähendab, et keha tahab maha visata selle koorma, mida ta inimese soovil on sunnitud taluma. See tähendab, et keha mõistab, et ta on võimeline koormat kandma, isegi kui ta kahtleb, kas talle selle töö eest tasu antakse. Aga kui talle öeldakse: “tööta ja kanna rasket koormat ilma palgata”, tahab ta sellisest tööst igal hetkel vabaneda. Ja siis öeldakse talle “nagu eesel koormaga”, st inimene peab selles suunas minema, hoolimata sellest, et keha ei nõustu. Selgub, et vaja on kahte tüüpi pingutusi:

1. Nagu härg ikke all.

2. Nagu eesel koormaga.

Ja kui inimene järgib Eesavi teed, siis kutsutakse teda osavaks kütiks, inimeseks väljal. See tähendab, et nagu eespool öeldud, puudub tal usk, mida nimetatakse Nimrodi kombel "vägev kütt", kui keha tahab mässata Looja usu vastu, kahjustades Moha omadust. Ta kuulub ka kategooriasse "inimene väljal", sest ta röövib inimesi, st ta röövib Inimese kvaliteedi enda seest, jäädes looma tasemele ja tunnustades ainult iseennast, mitte ligimest.

Ja selle kohta öeldakse "inimene väljal, et inimesi röövida ja neid tappa". See tähendab, et kui ta jätab end ilma inimlikust tasemest ja on looma tasandil, milleks on enda jaoks saamise soov, siis on ta omaduses "patuseid nimetatakse nende elu ajal surnuiks", sest nad on elu Allikast eraldatud. Ja seda nimetatakse Liba omaduseks. Ja tõde on, ütles mu isa ja õpetaja Baal HaSulam, et inimene on põhimõtteliselt Liba omaduse mõju all, mis on usu suhtes tekkinud vastumeelsuse põhjuseks, sel põhjusel, et inimene naudib rohkem seda, mida ta näeb ja tunneb. Seetõttu ei taha ta end alandada ja kinnisilmi kõndida, ja usaldada kõike, mida targad räägivad.

Ja peamine põhjus on usk tarkadesse. Nagu jutustatakse (Traktaadis Shabbat 31): "Üks võõras tuli Shammai juurde ja küsis temalt: "Mitu Toorat teil on?" Shammai ütles talle: "Kaks - kirjalik ja suuline." Võõras vastas talle: "Mis puudutab kirjalikku Toorat, siis ma usun sind, aga suulist Toorat ma ei usu; pöörake mind judaismi tingimusel, et sa õpetad mulle kirjalikku Toorat." Shammai karjus tema peale ja viskas ta välja. See võõras tuli Hilleli juurde ja ta pööras ta judaismi. Esimesel päeval ütles Hillel talle: Aleph, Bet, Gimel, Dalet. Järgmisel päeval muutis Hillel tema jaoks tähtede järjekorra (Tav, Shin, Reish, Kof). Ta ütles: "Aga eile sa ei öelnud seda." Hillel ütles talle: "Kas sa ei usalda mind? Sel juhul ei saa mind usaldada ka suulise Toora osas." Ja Rashi selgitas: "Kas sa ei looda minu peale?" - see tähendab, et kuidas sa tead, et see on alef, see on bet, kas ainult sellepärast, et ma õpetasin sulle seda ja sa usaldasid mind. "Siis usalda mind ka suulise Toora osas" - sellest järeldub, et Hillel vastas talle, et ilma tarkadesse uskumata ei ole mitte midagi.

Usu küsimus on aga mõistuse nõue. See tähendab, et inimene ütleb, et kui ta ei peaks uskuma teadmistest kõrgemal, vaid kõik oleks teadmiste piires, siis liiguks ta edasi ilma takistusteta. Aga Baal HaSulam ütles, et tegelikult on saamise soov see, kui inimene tahab töötada, sarnaselt loomale, ainult enda kasuks, ja see on põhjuseks, miks ta ei suuda uskuda. See tähendab, et inimene väidab, et tal on raske teadmistest kõrgemale minna – see tuleb egoismist, mis on inimese loomalik tasand. Ja see ongi kõik, mis teda takistab. Seetõttu on vaja kahte jõudu – mõistuse (Moha) ja südame (Liba) omadust. Ja selle kohta öeldakse "nagu härg ikke all ja nagu eesel koorma all".

Seetõttu, kui parandame välja, see tähendab Malchuti, mida nii Mohas kui ka Libas nimetatakse enda jaoks saamise sooviks, siis nimetatakse seda “väljaks, mida Looja õnnistas", nagu Jaakobi kohta öeldakse. Ja ka Iisaki kohta on kirjutatud: "Ja Iisak läks väljale palvetama", mis on Malchuti parandus, nagu eespool öeldud. Kuid Eesaviga, keda kutsutakse "inimeseks väljal", on olukord erinev ja tegude poolest tundub, et ta läheb välja parandama, kuid [mitte] kavatsuste osas, mis on andmise  pärast ja mis on Malchuti parandus.

Siin on koht enesepettuseks, kus inimene saab ennast petta, sest see on südames ja väljast pole näha, et seda oleks võimalik kontrollida. Kusjuures välises tegevuses, väljastpoolt nähtaval, saab inimene ise kontrollida, kas ta petab ennast või mitte. Seetõttu selgitab Zohar seda järgmiselt: "Ja Eesav ütles, et ta oli väljal palvetamas nagu Iisak," nagu öeldakse: "Ja Iisak läks väljale palvetama ning (Eesav) jahtis ja pettis Iisakit. ” See tähendab, nagu eespool öeldud, et ta läks väljale palvetama, st läks väljale seda parandama, nagu Iisak.

Kuid ta "jahtis", mis tähendab, et ta pidas jahti nagu Nimrod, kes eksitas inimeste meeled Looja vastu mässama. Sellega pettis Eesav ennast ja sellest tuleneb ka mõiste "röövimine", nagu öeldakse, "inimeste röövimine". Ja see on sarnane sellega, mida targad rääkisid Adam HaRishoni kohta, et ta oli varas, sest ta sõi Teadmiste Puust, st ta „tõi ta välja Ühe väe alt”, see tähendab Looja väe alt. Kõik peaks ju olema Looja pärast. Ja Teadmiste Puu otsast süües langes ta enda võimu alla ehk tahtis kõike enda kasuks saada.

Nii ka Eesavi puhul, kes läks väljale, et Malchuti parandada, ei olnud väljastpoolt näha, et ta ei töötanud andmise nimel. Ütles ju Eesav väliselt, nagu on kirjutatud, et ta läks palvetama nagu Iisak, see tähendab, et läks välja, Malchuti, parandama. Kuid ta pettis ennast kavatsuse osas, mis peab olema Ühe väe nimel, st taeva pärast ja ta oli omaduses "inimesi röövida", st oli nagu Adam HaRishon, kes röövis, nagu eespool öeldud, olles varas, nii et Eesav tegi kõik enda kasuks ja seda nimetatakse "inimeste röövimiseks".

Seepärast inimene, kes astub pühaduse töösse, st et kõigest teha pühadus pühaduse pärast, peab ta väliste asjadega ettevaatlik olema, et mitte end petta, töötades Lo Lishma (mitte Tema pärast). Ja ta peab oma kehale ütlema: "Ma õpin praegu Toorat ja Mitzvoti kavatsusega "Lo Lishma", kuid tahan selle kaudu saavutada "Lishma"(Tema pärast) kavatsuse." Ja ta usub tarkade sõnu, kes ütlesid: "Inimene on kohustatud alati tegelema Tooraga, isegi "Lo Lishma" ja "Lo Lishmast" tahan ma jõuda Lishmasse." Ja ta usub nende tarkade usuga, kes ütlesid: "Valgus temas viib tagasi Allika juurde.” Ja teda austatakse sellega.