Artikkel

209. Palve kolm tingimust

Kuulsin

On kolm palve tingimust:

1. Usk, et Looja suudab ta päästa, vaatamata sellele, et oma kaasaegsetega võrreldes on ta kõige halvemas olukorras. Kas siis tõesti on Looja käsi liiga lühike, et teda päästa? Vastasel juhul selgub, hirmus öelda, et „[isegi] Omanik ei suuda oma vara („Kelim”) päästa.” (1.)

2. Kui tal ei ole enam mitte mingit nõu, sest seda, mida oli tema võimuses teha, on ta juba teinud, kuid tema haavade paranemist ei ole toimunud.

3. Kui Tema teda ei aita, siis on surm parem kui selline elu. Ja palve on kaotus (2) südames. See tähendab, et mil määral ta kadunud on, sedavõrd suur on tema palve. Ei ole ju kahtlust, et ei saa võrrelda seda, kellel jääb puudu liiast, surmamõistetuga, kelle üle langetatud otsus on jäänud vaid täide viia. Ja ta on juba raudsetesse köidikutesse aheldatud ning seisab ja anub, paludes oma elu eest. Võib kindel olla, et ta ei jää magama ega suigata, ja et ta ei jäta hetkekski oma elu eest palumist.

1.vt traktaat Sota, 35:1.

2. sõnade mäng; sõna “kaotus” ja “töö” erinevad ühe tähe poolest ja neid hääldatakse peaaegu ühte moodi.