Artikkel

40. Milline on õpetajasse uskumise ulatus?

On teada, et on parempoolne tee ja on vasakpoolne tee. Parem - 'yamin', tuleneb sõnadest 'paremale kalduma' 'eymin'. Lõppude lõpuks, salmi kohta: "Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks." (1Ms 15:6) ütleb Targum 3: "ve-eymin" (aramiidis "ja uskus"). Kui õpetaja ütleb õpilasele, et ta peab minema parempoolset teed pidi – ja tavaliselt nimetatakse paremat [joont] täiuslikuks ja vasakut ebatäiuslikuks, sest seal puuduvad parandused –, peab õpilane uskuma oma õpetaja sõnu: et ta käsib tal minna parempoolset teed pidi, mida nimetatakse täiuslikkuseks.

Ja mis on see „täiuslikkus”, mille järgi õpilane käima peaks? See seisneb selles, et inimene peaks endale ette kujutama, et teda on juba austatud täieliku usuga Loojasse ja ta tunneb juba oma meeltega, et Looja juhib kogu maailma kui "Hea ja head tegev", mis tähendab, et kogu maailm saab Temalt ainult head.

Ja ikkagi, ennast vaadates näeb ta aga, et on paljas ja madal. Ja lisaks sellele, kui ta maailma vaatab, näeb ta, et kogu maailm on kannatustes, igaüks vastavalt oma tasemele.

Selle kohta tuleks öelda: "silmad neil on, aga nad ei näe;."(Ps115:5) "Neil" tähendab, et seni, kuni inimene on mitme võimu all, mida nimetatakse "nendeks", ja nad ei näe tõde. Mis on mitme võim? See tähendab, et kuni inimesel on kaks soovi, kui ta usub, et kogu maailm kuulub Loojale, aga inimesele kuulub ka midagi.

Kuid tegelikult peab inimene oma võimu Looja võimu ees tühistama ja ütlema, et inimene ei soovi elada enda pärast ja ainus põhjus, miks ta tahab eksisteerida, on Loojale naudingu pakkumine. Tuleb välja, et sellega tühistab ta täielikult oma isikliku võimu. Ja siis asub inimene Ainukese võimu all, st Looja võimu all. Ja alles siis näeb ta tõde, kuidas Looja maailma “hea ja head tegevana” juhib.

Kuid sinnani, kui inimene on mitme võimu all, st kui tal on ikka veel kaks soovi, nii mõistuse omaduses kui südame omaduses, ei ole tõe nägemine tema võimuses. Kuid ta peab minema teadmistest kõrgemale ja ütlema: "silmad neil on", kuid nad ei näe tõde”.

Sellest selgub, et kui inimene vaatab ennast ja tahab teada, kas ta asub praegu laskumise ajas või tõusu ajas, ei saa ta ka seda teada. See tähendab, et ta arvab, et ta on laskumise seisundis, ja seegi on vale, sest ta võib praegu olla tõusu seisundis, mis tähendab, et näeb oma tegelikku seisundit, ehk kui kaugel ta pühast tööst on. Seega läheneb ta nüüd tõele.

Ja võib olla vastupidi, et ta tunneb praegu, et on tõusu seisundis, kuigi tegelikult kontrollib teda nüüd enda jaoks saamine, mida nimetatakse "laskumiseks".

Ainult see, kes on juba Ainsa võimu all, suudab tõde eristada ja teada. Seetõttu tuleb usaldada oma õpetaja arvamust ja uskuda seda, mida tema õpetaja talle ütleb. See tähendab, et tuleb toimida nii, nagu tema õpetaja tal teha käskis.

Ja kuigi ta näeb, et on palju argumente ja õpetusi, mis tema õpetaja arvamusega käsikäes ei käi, peaks ta sellegipoolest usaldama oma õpetaja arvamust ja ütlema, et see, mida ta mõistab ja mida näeb teistes raamatutes, mis tema õpetaja arvamusega kokku ei lange, peaks ta ütlema, et niikaua kui ta on mitme võimu all, ei saa ta tõest aru ega näe, mis teistes raamatutes kirjutatud on, seda tõde, millest need räägivad.

On teada, et kui inimest ei ole veel austatud, muutub tema Toora talle surmajoogiks. Ja miks öeldakse: "Ei austatud, tema Toora muutub talle surmajoogiks"? Selle põhjuseks on asjaolu, et kõik õpetused, mida inimene õpib või kuuleb, ei too talle mingit kasu selles, et teda saaks austada elu seisundiga, mis on Elu Allikaga sulandumise seisund. Vastupidi, inimene eemaldub sulandumisest üha enam, sest kõik, mida ta teeb, on ainult (oma) keha vajaduste rahuldamiseks, mida nimetatakse "enese jaoks saamiseks". Ja see on eraldatuse omadus, see tähendab, et oma tegude tõttu on ta Elu Allikast rohkem eraldunud. Ja seda, muidugi, nimetatakse "surmajoogiks", sest see toob talle surma, mitte elu. See tähendab, et ta on üha kaugemal andmise omadusest, mida nimetatakse "vormi sarnasuseks Loojaga", "Nii nagu Tema on armuline, ole ka sina armuline" tähenduses.

Peame ka teadma, et kui inimene töötab parempoolses joones, sobib see aeg kõrgema hüve lähemale meelitamiseks, sest „õnnistatu sulandub Õnnistatuga”. Teisisõnu, et inimene on täiuslikkuse seisundis, mida nimetatakse "õnnistuseks", on tal sellel hetkel selles mõttes samaväärne vorm, sest täiuslikkuse märk on see, et inimene on rõõmus. Vastasel juhul täiuslikkust ei ole.

Ja see tähendab, et nagu meie targad ütlesid: "Shina [jumalikkus] on kohal ainult tänu käsu rõõmule." Tähendab, et põhjus, mis teda rõõmsaks teeb, on käsk, mis tähendab, et õpetaja käskis tal valida parempoolne joon.

See tähendab, et ta peab kinni õpetaja käsust, kes määras talle spetsiaalse aja parempoolsel joonel töötamiseks ja spetsiaalse aja vasakul töötamiseks. Vasak joon on parempoolsega vastuolus, sest vasakuks nimetatakse seda, kui ta arvestab endaga ja hakkab uurima, mida ta Looja töös juba omandanud on, ning näeb, et ta on alasti ja madal. Seega, kuidas ta täiuslik olla saab?

Siiski läheb ta õpetaja käsu tõttu teadmistest kõrgemale. Tuleb välja, et kogu tema täiuslikkus ehitatakse teadmistest kõrgemas omaduses ja seda nimetatakse "usuks". Ja sõnade: "Igas kohas, kus ma mainin oma nime, tulen ma teie juurde ja õnnistan teid." tähendus. "Igas kohas" - teiste sõnadega, vaatamata sellele, et ta ei ole veel õnnistust väärt. Ja ikkagi “Ma annan teile oma õnnistuse”, sest te teete koha, mis tähendab rõõmu paika, mille sees kõrgem valgus asuda saab.