57. Toob ta Tema soovile lähemale
Kuuldud 5. veebruaril 1944
Salmi “Toob ta Tema soovile lähemale” seletavad meie targad: “Kuidas? Sunnivad teda, kuni ta ütleb: ma tahan.” Samuti tuleb aru saada, miks me palvetame: “Saagu soov.” Aga “rohkem kui vasikas tahab imeda [piima], tahab lehm teda toita.” Sellisel juhul, miks on vaja meil palvetada: “Saagu soov üleval?”
On teada, et selle jaoks, et tõmmata õnnistust ülalt, peab kõigepealt toimuma ärkamine altpoolt. Tuleb küsida: miks on vaja ärkamist altpoolt? Ja seepärast me palvetame: “Saagu soov üleval,” see tähendab, et peame äratama üleval soovi anda allapoole. Sest sellest, et meil on soov, ei piisa – peab olema ka hea soov Andja poolt.
Ja kuigi üleval on üldiselt soov Oma looduid rõõmustada, ootab Ta siiski meie soovi, et see ärataks Tema soovi. See tähendab, kui me ei suuda Tema soovi äratada, siis on see märk sellest, et saaja soov ei ole veel täielik. Seetõttu tänu sellele, et me palvetame: “Saagu soov üleval,” kujuneb meie soov, millest saab tõeline soov ja vääriline Kli, mis on võimeline ülima hüve vastu võtma.
Samal ajal peame ütlema, et kõik meie teod – nii halvad kui ka head – pärinevad kõik ülevalt (ja seda nimetatakse isiklikuks juhtimiseks), sest Looja teeb kõik. Ja siiski tuleb kahetseda halbade tegude pärast, kuigi ka need tulevad ülevalt. Mõistus nõuab, et ei tohi kahetseda, vaid tuleb õigustada kohut, [millele vastavalt] tulevad meie halvad teod. Ometigi peame, vastupidi, kahetsema seda, et Tema ei anna meile (võimalust) häid tegusid teha. Ja see on kahtlemata karistuse tulemus – see tähendab, et me ei ole väärilised Kuningat teenima. Kui kõik on juhtimise all, kuidas saab öelda, et me ei ole väärilised, kui all ei ole mingit tegevust? Ja seepärast antakse meile halbu mõtteid ja soove, mis eemaldavad meid Looja teenimisest, sest me ei ole väärilised Teda teenima. Selle tulemusena tekib palve selle eest ja see on paranduse koht, et meist saaksid väärilised ja võimelised, et Kuninga teenimist vastu võtta.
Ja siit saab meile selgeks, kuidas siia sobitub palve mõne, õudne mõeldagi, õnnetuse eest. Karistused on kahtlemata paranduse jaoks. On ju olemas reegel, et karistus on paranduseks. Sel juhul, kuidas me siis palvetame selle eest, et Looja tühistaks meie parandused, nagu selgitavad meie targad kirjakohta: „et su venda su silma ees ei häbistataks“(5.Ms 25:3), et pärast seda, kui ta on saanud ihunuhtlust, [nimetatakse] teda su vennaks.
Tuleb siiski teada, et palve parandab inimest veelgi rohkem kui karistused. Ja seepärast, kui palve antakse karistuse asemel, siis võetakse kannatused ära ja palvele antakse selle koht, et ta parandaks keha. Ja see ongi see, mida meie targad on öelnud: „Kui ta on vääriline – siis Tooraga, kui ei ole vääriline – siis kannatustega.“ Ja tuleb teada, et Toora tee on edukam ja kasulikum kui kannatuste tee, sest Kelimid, mis on võimelised vastu võtma ülimat valgust, on avaramad ja nende abil võib saada Loojaga ühinemise vääriliseks.
Ja see nimetatakse: „Teda sunnitakse, kuni ta ütleb: ma tahan.“ Teisisõnu, Looja ütleb: „Mina tahan alumiste tegusid.“
Ja palve kohta on meie targad öelnud: „Looja igatseb õiglaste palvet,“ sest palve kaudu valmistame Kelimid ette, et Looja saaks hiljem anda ülimat head, sest on [juba] olemas Kli, mis on suuteline seda head vastu võtma.