18. Mida tähendab “mu hing nutab salajas” -1

Kuulsin aastal 1940 aastal , Jeruusalemmas

Kui inimese üle valitseb varjatus ja ta on jõudnud seisundisse, kus ta ei tunne töö maitset ega suuda kuidagi armastust ja aukartust ette kujutada ega tunda ega suuda pühaduses midagi ette võtta – siis  ei ole tal muud nõu, kui Looja ees nutta, et Ta halastaks ja tema silmadelt ja südamelt loori eemaldaks.

Ja nutu seisund on väga oluline ja suurepärane seisund. Ja see on nagu meie targad ütlesid: "Kõik väravad on lukus, välja arvatud pisarate värav". Ja tavaliselt küsitakse: kui pisarate värav ei ole lukus, siis milleks üldse väravaid vaja on?

Ja ta [st. Baal HaSulam] ütles, et see on nagu mees, kes küsib oma sõbralt mingit vajalikku asja. Ja see asi ajab ta väga ärevile ning ta küsib ja anub seda oma sõbralt kõigi võimalike palvete ja taotlustega. Ja sõber ei pööra sellele kõigele mingit tähelepanu. Ja kui ta näeb, et palveks ja palumiseks ei ole enam kohta, tõstab mees nuttes häält ja selle kohta öeldakse: "Kõik väravad on suletud, välja arvatud pisarate värav." Teisisõnu, millal pisarate väravad suletud ei ole? Just siis, kui kõik väravad on suletud, on koht pisarate värava jaoks ja siis näeme, et need ei ole suletud.

Sest kui palve väravad on avatud, ei saa rääkida pisarate ja nutu väravatest. Selle kohta öeldakse, et pisarate värav on lukus. Aga millal pisarate väravad lukus ei ole? Just siis, kui kõik väravad on lukus, on pisarate väravad avatud, sest tal on ikka veel võimalik palvetada ja küsida.

Ja see on sõnade: "siis mu hing nutab salajas"(Jr 13:17) tähendus. See tähendab, et kui inimene jõuab täieliku varjamiseni, siis "hakkab mu hing nutma", sest tal ei ole muud nõu. Ja seda nimetatakse: "Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata"(Kg 9:10)