Artikkel

13. Granaatõun

Kuulsin toidukorra ajal Rosh Hashanah teisel päeval, 5. oktoobril 1948

Ta ütles, et granaatõun viitab sellele, mida meie targad on öelnud: „Isegi teie tühised on käske täis nagu granaatõun“ (Iruvin 19). Ta ütles, et Rimon [granaatõun] tuleb sõnast Romemut [ülevus], mis on mõistusest kõrgemal. Ja selle tähendus on, et "Teie tühised on käske täis." Täitmise määr on selles, kui palju inimene suudab mõistusest kõrgemale tõusta, ja seda nimetatakse Romemut'iks.

Tühjus on ainult seal, kus puudub olemasolu, nagu "Maa ripub eimillegi küljes". Sa küsid, et mis on tühja koha täitmise ulatus? Vastus on, nii palju kui palju inimene ennast mõistusest kõrgemale tõstab.

See tähendab, et tühjus tuleks täita ülevusega, see tähendab teadmistest kõrgemal, ja paluda Loojat, et ta annaks talle selle jõu. See tähendab, et kogu tühjus loodi, st inimesel tekib see tunne, et ta on tühi, vaid selle jaoks, et see Looja Romemut’iga täita. Teisisõnu, inimene peab kõik teadmisest kõrgemale tõstma.

See ongi Salmi "Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta" (Kg3:14) tähendus. See tähendab, et need tühjuse mõtted tulevad inimesele, et tal oleks vajadus teadmistest kõrgemal olev usk enda kanda võtta. Ja selle jaoks vajame Looja abi. Selgub, et sel ajal peab inimene paluma Loojat, et Ta annaks talle võime uskuda teadmistest kõrgemal.

Selgub, et just siis vajab inimene Looja abi, sest väline meel laseb tal vastupidist mõista. Seetõttu  ei ole inimesel sel ajal muud valikut kui paluda Loojal ennast aidata.

Selle kohta on öeldud: „Inimese soov võidab teda iga päev; ja kui see ei oleks Looja pärast,  siis ta sellest üle ei saaks“. Järelikult, on ainult siis  olukord, kus inimene mõistab, et keegi ei saa teda aidata peale Looja. Ja see ongi "Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta." (Kg 3:14) Kartuse olemust käsitletakse kui usku, ja ainult siis vajab inimene, et Looja ta päästaks.