Artikkel

218. Toora ja Looja on üks

Kuuldu, Baal HaSulam

“ Toora ja Looja on üks.” Ei ole kahtlust, et vaimses töös on need kaks erinevat asja. Ja vähe sellest, nad on üksteisega vastuolus.

“Looja” omadus on ju sulandumine ja sulandumine tähendab sarnasust, eksistentsi muutmise seisundit. (Ja alati tuleks ette kujutada, mis temaga mingisugusegi sulandumse ajal toimus. Siis oli ta täis elujõudu ja naudingut ning tahtis alati sulandumises olla, sest vaimne ei jagune osadeks. Ja lisaks sellele, kui see on nii, et mis iganes ka ei oleks, peab ta end alati hästi tundma. Ja tõsi, et ta peab ette kujutama aega, mil tal see oli, sest keha ei tunne negatiivset, vaid tunneb, juba varem tema poolt tunnetatud seisunditest, ainult positiivset. Ja nendest samadest seisunditest võib keha eeskuju võtta).

Ja "Toora" omaduseks on selles sisalduv valguse allikas. See tähendab, et õppimise ajal, kui me seda valgust tunneme ja tahame selle valguse  kaudu Loojale anda, nagu öeldakse: "Kes teab Meistri juhiseid, suudab Teda teenida?"(Vt Zohar, Kdoshim, punkt 44) Seetõttu tunneb ta end [eraldiseisva] reaalsusena, mis tahab Loojale anda. Ja seda nimetatakse eneseteadvuseks.

Aga kui me saavutame "Toora ja Looja on üks" omaduse, selgub, et kõik on üks. Ja siis tajub ta “Toora” omaduses “Looja” omadust. Ja peab alati püüdlema selles sisalduva valguse allika poole. Ja valgust võib [meelitada] see, mida me õpime. Kabalistlikes tekstides on aga lihtsam valguse allikat leida. Aga töö käigus esinevad need kahe vastandina.

1.On inimesi, kellel on püüdlus “Looja” omaduse poole. Ja siis ei saa nad Toorast õppida ja nad püüdlevad hassidistlike raamatute poole.

2. Ja on neid, kes püüdlevad “Toora” omaduse poole, st Looja radade, maailmade ja neis toimuvate protsesside ning Juhtimise üksikasjade tundmise poole. Ja need on kaks vastandit. Aga edaspidi: “.. ta purustab Moabi piirid”.(Bemidbar, 24:17.) See tähendab, et mõlemad kuuluvad (Moabi) puusse.