Artikkel
Tagatis (artikli “Toora andmine” järg)
"Sest kogu Iisrael on üksteisele käendajad."(traktaat Sanhedrin 27:2, traktaat Shavuot 39:1)
Ja selles on tagatise olemus, kui kogu Iisrael sai üksteise käendajateks.
Sest Toorat ei antud neile enne, kui Iisraelis igaühelt küsiti, kas ta on nõus enda peale võtma oma ligimesearmastuse käsu sõnade “Armasta oma ligimest nagu iseennast” täies mahus, nagu seda artikli “Toora andmine” 2. ja 3.lk selgitatakse, vaata seal täpselt sõna-sõnalt. Teisisõnu, iga Iisraeli inimene peab enda peale võtma hoole ja töö iga rahva hulka kuuluva inimese eest, et rahuldada kõik tema vajadused mitte vähemal kui sel määral, mis inimesele oma vajaduste eest hoolitsemisel omane on.
Ja pärast seda, kui kõik inimesed olid üksmeelselt nõus, öeldes: "Teeme ja kuuleme", sai iga Iisraeli inimene käendajaks, et mitte kellelgi rahva hulgast millestki puudust ei tuleks, ja siis said nad Toora saamise vääriliseks, kuid mitte varem.
Sest selles ühises tagatises on iga inimene rahva hulgast vabastatud kõigist muredest oma keha vajaduste pärast ja saab täita käsku "Armasta oma ligimest nagu iseennast" täies mahus ja anda kõik, mis tal on, kõigile abivajajatele, sest ta ei karda enam omaenda keha olemasolu pärast. Ta ju teab ja on kindel, et läheduses on 600 000 armastavat ja ustavat inimest, kes on valmis tema eest hoolitsema, nagu artiklis "Toora andmine", 16. lõigus selgub, vaadake hoolikalt.
Ja sel põhjusel ei olnud nad Toora saamiseks Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi ajal valmis, kuni nad Egiptusest väljusid ja terveks iseseisvaks rahvaks said. Sest siis tekkis reaalsus, kus igaühele oli tagatud kõigi tema vajaduste täielik rahuldamine ilma igasuguse mure ja kahtluseta. See oli teisiti, kui nad olid veel egiptlastega segunenud ja teatud osa nende vajadustest anti kindlalt nende isekat armastust täis olevate metsikute võõraste kätte.
Selgub, et see hulk, mis nende võõraste kätte anti, ei hakka igale Iisraeli inimesele mitte mingil määral tagatud olema. Tema kaaslased ei saa ju neid puudusi tema jaoks täita, sest need ei ole nende valduses. Ja on juba selgunud, et seni, kuni inimene on vähemalt mingil määral mures oma tegemiste pärast, ei ole ta suuteline isegi mitte alustama käsu "Armasta oma ligimest nagu iseennast" täitmist.
Ja nüüd näete selgelt, et Toora andmine tuli edasi lükata ajani, mil nad Egiptusest välja tulid ja iseseisvaks rahvaks said. Teiste sõnadega, sellisel määral, et kõik nende vajadused olid nende enda kätesse antud ega sõltunud teistest. Sest siis said nad nimetatud garantiiga nõustuda. Ja siis anti neile Toora.
Seetõttu selgub, et isegi pärast Toora saamist, kui vähesed Iisraelist nad reedavad ja ligimestega arvestamata omakasupüüdliku armastuse saasta sisse naasevad, häirib see osa vajadustest, mis antakse nende väheste kätte, iga inimest Iisraelist murega enda pärast, sest need vähesed ei säästa seda kuidagi. Ja igal juhul muutub võimatuks oma ligimese armastamise käsku kogu Iisraeli jaoks tervikuna täita, nagu eespool öeldud.
Niisiis, need kes [Toora] ikke maha viskasid, panevad Toora järgijad oma iseka armastuse mustusesse jääma, sest ilma nende abita ei saa nad käsku "Armasta oma ligimest nagu iseennast" järgida ega oma armastuses täiuslikkust saavutada, nagu eespool öeldud.
Siit näete, et kogu Iisrael on nii järgimise kui ka mittejärgimise osas üksteisele käendajad.
Tõepoolest, järgimise osas, st kui nad täidavad tagatise andmist niivõrd, et kõik hoolitsevad ja täidavad oma kaaslaste kõiki vajadusi, selgub, et tänu sellele saavad nad Toorat ja käske täielikult täita, st oma Loojale rõõmu valmistada, nagu artiklis "Toora andmine" lõigus 13 on mainitud.
Ja nii ka mittetäitmise osas - ehk kui osa rahvast ei taha tagatiseks olla, soovides omakasupüüdlikus armastuses olla, sunnivad nad ülejäänud rahvast oma jubedusse ja alatusse kinni jääma, oma räpasest seisundist väljapääsu leidmata, nagu ülal selgus .
18) Ja seetõttu selgitas tark (rabi Shimon bar Yochai) tagatise olemust tähendamissõnaga kahest paadiga seilavast inimesest. Üks neist hakkas enda alla auku puurima. Kaaslane ütles talle: "Miks sa puurid?" Ta vastas: “Mis vahet sellel sinu jaoks on? Ma puurin ju augu enda, mitte teie alla!" Ta ütles talle: "Rumal! Me sureme ju mõlemad selles paadis, koos!”
See tähendab, nagu ütlesid meie targad, sest need, kes [Toora] ikke maha viskavad, on sukeldunud isekasse armastusse, nad ehitavad oma tegudega raudse eesriide, mis ei lase Toora järgijatel Toorat ja käske õiges vormis täitma hakatagi, st sõnade “Armasta oma ligimest nagu iseennast” ulatuses, mis on redel, mis viib Loojaga sulandumiseni, nagu eespool öeldud. Ja kui tõene on see tähendamissõna, kui ta ütleb talle: „Rumal! Me sureme ju mõlemad selles paadis, koos!”
19) Ja rabi Elazar, rabi Shimoni poeg, läheb tagatise küsimuses veelgi kaugemale. Ja talle ei piisa sellest, et kogu Iisrael on üksteise käendajad ja kogu maailm kuulub käenduse alla. Siin ei ole aga erimeelsusi, sest kõik mõistavad, et esialgu piisab Toora täitmiseks täielikult ühest inimesest, st ainult maailma parandamise alustamiseks, sest oli võimatu alustada koos kõigi maailma rahvastega.
Nagu meie targad ütlesid, tuli Looja koos Tooraga iga rahva ja hõimu juurde ning nad ei tahtnud seda vastu võtta. Teisisõnu, nad olid uppumas üle pea ulatuva iseka armastuse mudasse, ühed abielurikkumisse, teised röövimisse ja mõrvamisse jne. Nii et neil aegadel oli võimatu isegi ette kujutada, kuidas saaks nendega rääkida sellest, kas nad nõustuvad isekast armastusest lahti ütlema.
Ja seetõttu ei leidnud Looja ühtegi rahvast ega hõimu, kes oleks valmis Toorat vastu võtma, välja arvatud Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi järeltulijad, kelle poolel olid esiisade teened. Ja nagu meie targad ütlesid: "Esiisad pidasid juba enne selle andmist kogu Toorast kinni." Mis tähendab, et tänu oma hinge ülevusele oli neil võime mõista ja käia kõiki Looja radu Toora vaimsuse (õpetuse) mõttes, (mis oli) Loojaga sulandumise tulemus, ilma eelnevate praktiliste toimingute astmeteta (redelita) Tooras, mille täitmiseks neil igasugune võimalus puudus. Nagu artiklis “Toora andmine” lõigus 16 öeldud on.
Ja kahtlemata avaldas meie pühade esiisade ihu puhastamine ja samuti ka hinge ülevus nende poegadele ja nende poegade poegadele suurt mõju. Ja neid nende teeneid võeti nende põlvkonna jaoks arvesse, kus igaüks rahva hulgast selle kõrge töö enda peale võttis ja igaüks ütles täiel häälel: "Teeme seda ja kuulame seda!" Ja sel põhjusel valiti meid tahtmatult kõigi rahvaste seast eriliseks rahvaks.
Ja selgub, et nõutava tagatise alla kuulusid ainult Iisraeli rahva pojad, mitte kõigi maailma rahvaste pojad, sest nad ei osalenud selles. Ja see on lihtne, sest selline on reaalsus. Kuidas saab rabi Elazar sellega mitte nõustuda?
20)Maailma lõplik parandus saab toimuda aga ainult siis, kui kõik maailmas elavad Loojat teenima tuuakse.Nagu öeldakse: “Ja Issand on kuningaks kogu maale. Sel päeval on Issand ainus ja tema nimi on ainus.”( Sakarja, 14:9.) Pühakiri ütleb täpselt: "Sel päeval", mitte varem. Ja sama on veel mitmes salmis: “sest maa on täis Issanda tundmist"(Jesaja, 11:9.), "et Issanda koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning kõik paganad voolavad ta juurde."(Jesaja, 2:2.)
Iisraeli roll kogu maailma suhtes on aga sarnane meie pühade esiisade rolliga Iisraeli rahva suhtes. Teisisõnu, nii nagu meie isade teeneid meie arengus ja puhastamises meie arvele pandi, kuni selleni, et meid Toora saamise vääriliseks loeti – sest kui mitte meie esiisad, kes järgisid kogu Toorat juba enne kui see anti, seda arvestades ei oleks me, kahtlemata, teistest maailma rahvastest paremad olnud, nagu lõigus 19 öeldud on – Iisraeli rahvas on samuti kohustatud Toora ja Lishma käskude tegelemise abil valmistama ennast ja kõiki maailma elanikke ette selliseks arenguks, kus nad saavad enda kanda võtta selle üleva armastuse oma ligimese vastu, mis on trepp loomise eesmärgi juurde, milleks, nagu selgus, on Loojaga sulandumine.
Nii et, iga käsk, mida iga Iisraeli inimene täidab, et Loojale meelepärane olla, aga mitte mingisuguse kompensatsiooni ja iseka armastuse nimel, aitab teatud määral kaasa kõigi maailmas elavate inimeste arengule. See ei juhtu ju mitte kohe, vaid järk-järgulise astmelise arengu tulemusena, kuni [muutused] mitmekordistuvad nii suurel määral, et suudavad kõik maailmas elavad inimesed soovitud puhastuse poolele kallutada. Ja seda nimetatakse tarkade allegoorilises keeles "teenete ülekaaluks". Teisisõnu, soovitud puhastuse kaal on lõplik. Nad võrdlesid ju seda kaalukausil kaalujaga, kus kaalukausi ülekaal on selle kaalu saavutamine, milleni kaaluja jõuda tahab.
21) Need on rabi Shimoni poja rabi Elazari sõnad, kes ütles: "Maailma üle mõistetakse kohut enamuse põhjal..." (Traktaat Kiddushin 40:2. Rabi Elazar, rabi Shimoni poeg, ütleb: Et maailma üle mõistetakse kohut enamuse põhjal ja inimese üle enamuse põhjal, õnnelik on see, kes täidab ühe käsu, sest ta on kallutanud ennast ja kogu maailma teenete karika poole.) Ta viitab Iisraeli rahva rollile kogu maailma ettevalmistamisel teatud puhastamise määraks, kuni nad Looja teenimise vääriliseks saavad, mitte vähem, kui Iisrael ise Toora saamise ajal vääriline oli, mida nimetatakse tarkade keeles, et nad on suurema osa teeneid juba saavutanud sel viisil, et need kaalusid rohkem kui võlgade karikas, st räpane egoistlik armastus.
Ja on selge, et kui teenete karikas, st ligimesearmastuse omaduse sügav mõistmine, on suur ja kaalub üle räpase võla karika, on neil võimalik uuesti kaaluda ja nõustuda, öeldes: "Teeme ja kuulame!”, nagu ütles Iisrael, samas kui enne seda, siis enne, kui neid teenete ülekaaluga austati, sunniks isekas armastus neid kahtlemata Looja ikke vastuvõtmisest keelduma.
Ja tema [see tähendab rabi Elazar] ütleb: „Õnnelik on see, kes täidab ühe käsu, sest ta on kallutanud ennast ja kogu maailma teenete poole.” (Traktaat Kiddushin 40:2) Teisisõnu, lõpliku ülekaalu mõõdule lisatakse lõpuks Iisraelist pärit indiviidi isiklik osa. Nagu seesamiseemneid kaaluv mees, kes lisab pidevalt kaalule ühe terakese korraga, kuni on lõpliku kaalu saavutanud. Ei ole ju kahtlustki, et igaüks neist annab sellele kaalule oma panuse ja ilma selleta sellise massini ei jõutaks.
Ja samamoodi räägib ta Iisraeli üksikisiku tegevusest, kes kallutab kogu maailma teenete kaalukausi poole. Sest kui see lõpeb ja kogu maailma teenete karikas üle kaalub, on igal inimesel selles ülekaalus oma panus. Sest kui tema tegusid ei oleks, ei oleks kaalust piisanud.
Ja nii selgub, et rabi Elazar, rabi Shimoni poeg, ei vaidle tarkade ütlusele, et "kogu Iisrael on üksteise käendajad", vastu, lihtsalt rabi Elazar, rabi Shimoni poeg, räägib kogu maailma parandusest, mis tulevikus saabub, ja targad räägivad olevikust, mil ainult Iisrael üksi Toora vastu võttis.
22) Seepärast toetub rabi Elazar, rabi Shimoni poeg Pühakirjale: “aga üksainus patune rikub palju head.” (Kg 9:18) On ju juba eespool, punktis 20, selgeks saanud, et inspiratsiooni tunne, mis tekib inimeses inimese ja Looja vahelisi käske praktiseerides, on täpselt samasugune kui inspiratsiooni tunne, mis temas inimese ja sõbra vahelisi käske praktiseerides tekib.
On ta ju kohustatud kõiki käske Lishma täitma, ilma igasuguse iseka armastuse poolse lootuseta. See tähendab, et nende tegude eest ei tule talle mingit sära ega lootust kompensatsiooni või austuse jms näol. On ju siin, selles kõrges punktis, armastus Looja vastu ja armastus kaaslase vastu tõeliselt üheks tervikuks ühendatud, nagu artiklis "Toora andmine" lõigus 15 on öeldud. Selgub, et ta põhjustab sellega kõigis maailma elanikes tervikuna teatud hulga edasiliikumist ligimesearmastuse trepil.
See tase, mille see inimene oma tegudega, olgu need siis suured või väikesed, põhjustas, lisatakse tulevikus, lõppkokkuvõttes, maailma teenete kaalukausi ülekaalu poolele, sest et sinna on kantud ka tema panus ja see liidetakse olemasolevale massile. Nagu eespool, punktis 20, öeldud, vaadake seal allegooriat seesami terade kaaluja kohta, kus öeldakse, et ta teeb ühe patu, mis tähendab, et ta ei suuda räpast egoistlikku armastust ületada ja allutada ning seetõttu tegeleb vargusega jne.
Ja selgub, et ta kallutab nii enda kui kogu maailma võlgade karika poole. Tõepoolest, kui omakasupüüdliku armastuse mustus nähtavaks saab, siis tugevneb taas loodute madal põhiolemus. Ja selgub, et ta võtab teenete karika lõplikust kaalust teatud mõõdu (osa) ära, sarnaselt inimesele, kes võttis uuesti kaalult ainsa tera, mille tema kaaslane sinna pannud oli. Selgub, et selle võrra kallutab ta jälle veidi võlgade karikat ja selgub, et ta viib [kogu] maailma tagasi.
Ja need on tema sõnad [see tähendab Pühakiri]: "Ja üksainus patune rikub palju head." See tähendab, et seetõttu, et ta oma väiklast soovi ületada ei suutnud, kutsus ta kogu maailmas esile vaimsuses tagasi libisemise.
23) Ja see kõik selgus nagu eeltoodust näha, 5. lõigus, kus peatusime sellel, et Toora anti just nimelt Iisraeli rahvale. Sest siin ei saa, ilma igasuguse kahtluseta, olla kaht arvamust selle kohta, et loomise eesmärgi [täitmine] on usaldatud kogu inimkonnale üheskoos – nii mustadele kui valgetele ja kollastele, ilma igasuguse algse eristuseta.
Et aga loodute olemus oli päris põhja vajunud, nagu ülal selgus, st kuni iseka armastuseni, millel on piiramatu võim kogu inimkonna üle, siis ei olnud võimalust ega moodust nendega läbirääkimistesse asuda ja neile selgitada, et nad otsustaksid ja nõustuksid, kasvõi lihtsa lubaduse kujul, enda peale võtma oma kitsastest raamidest laia ligimesearmastuse maailma minemise.
Peale Iisraeli rahva, kes seetõttu, et nad kuni selleni nelisada aastat Egiptuse metsiku kuningriigi orjuses olid, ja suurtes ja kohutavates kannatustes – on ju teada tarkade sõnad, kes ütlesid: “Nagu sool pehmendab liha, nii pehmendavad kannatused inimlikke patte.” (Traktaat Berakhot 5:1) ehk toovad kehale suure puhastuse; ja lisaks sellele aitas neid nende pühade esiisade puhastumine, nagu öeldud eespool punktis 16, ja see on peamine, ja selle kohta annavad mitmed Toora salmid tunnistust.
Ja tänu neile kahele eelnevale tingimusele oli ta [see tähendab Iisraeli rahvas] sel ajal selleks valmis ja seetõttu nimetab Pühakiri neid sel hetkel ainsuses, nagu öeldakse: " Iisrael oli seal leeris mäe jalamil.”(2Ms 19:2). Ja meie targad selgitasid: "Nagu üks inimene ühe südamega"(Rashi kommentaar 2Ms 19:2 kohta). Sest igaüks [Iisraeli] rahvast vabanes täielikult omakasupüüdlikust armastusest ja tema püüdlus oli ainult oma kaaslast aidata, nagu tõendasime ülal, lõigus 16, kus me käsu "Armasta oma ligimest nagu iseennast" tähendusest rääkisime, ja vaata sealt nagu peab.
Ja selgub, et kõik rahva esindajad tulid kokku ja said üheks südameks ja üheks inimeseks, sest alles siis olid nad valmis Toorat vastu võtma, nagu ülal selgus.
24) Ja seetõttu anti Toora, vastavalt ülalkirjeldatud vajadusele, spetsiaalselt Iisraeli rahvale, ainult Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi järglastele. Sest ei olnud võimalik isegi ette kujutada, et keegi teine [selles] nendega koos osaleb. Kuid tänu sellele pandi Iisraeli rahvas otsekui ülemineku lüliks, tänu kellele voolavad puhastuse sädemed üle kogu maailma terve inimkonnani.
Nii et need puhastuse sädemed mitmekordistuvad igal päeval, justkui kogunevad varakambrisse, kuni saavutavad soovitud suuruse, st kuni [kogu maailma elanikkond] areneb ja jõuab selleni, et nad ligimesearmastuse aluseks olevat naudingut ja rahu mõista suudavad. Siis saavad nad aru, kuidas teenete karika ülekaal saavutada, ja panevad end Looja ikke alla nii, et võla karikas maa pealt kaob.
25) Nüüd tuleb lihtsalt täita see, mida saime teada eelmise artikli, “Toora andmine”, lõigus 16, et Toorat ei antud esivanematele põhjusel, et käsku “Armasta oma ligimest nagu iseennast”, mis on kogu Toora keskpunkt, mille ümber keerlevad kõik seda avavad ja selgitavad käsud, ei saa üksi täita, vaid seda [täidetakse] ainult kogu rahva eelneval nõusolekul.
Ja seetõttu jätkus see kuni Egiptusest lahkumiseni, mil nad said suuteliseks seda täitma. Ja siis, alul, esitati neile küsimus, kas iga rahva esindaja on nõus seda käsku vastu võtma, ja siis, kui nad sellega nõustusid, anti neile Toora, vt sealt nagu vaja. Peame siiski veel välja selgitama, millises Toora osast me leidsime, et Iisraeli poegadele see küsimus esitati ja et nad sellega enne Toora saamist nõustusid.
26) Ja tea, et need asjad on täiesti selged kõigile, kes mõistavad kutses, mille Looja Moosese kaudu Iisraelile enne Toora saamist saatis, nagu öeldakse (2Ms 19:5-6): "Ja kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm. Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks. Need on sõnad, mis sa pead Iisraeli lastele rääkima!” “Ja Mooses tuli ning kutsus rahva vanemad ja pani nende ette kõik need sõnad, nagu Issand teda oli käskinud. Ja kogu rahvas vastas üksmeelselt ning ütles: „Me teeme kõik, mis Issand on öelnud.” Ja Mooses viis rahva vastuse Issandale.”(2Ms 19:7-8) Ja esmapilgul ei vasta need sõnad nende eesmärgile. Mõistus kohustab ju ütlema, et kui keegi kutsub oma kaaslase mõnda tööd tegema ja tahab tema nõusolekut saada, peab ta talle näite varal selgitama, milles see töö seisneb, ja ka seda, milline on selle eest saadav tasu. Ja siis on [töö] vastuvõtjal võimalus seda vaadelda: kas keelduda või nõustuda.
Aga siin, nendes kahes salmis, ei leia me mitte ühtegi näidet töö ega mitte mingit näidet selle eest saadava tasu kohta. Ta ütleb ju: "kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut,," selgitamata meile ei häält ega lepingut – mille kohta need kehtivad. Ja siis ütleb Ta: "siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm." Ja siit edasi ei saa aru, kas Tema käsib meid, st peame pingutama, et olla valitud kõigi rahvaste seast või on see meile antud lahke lubadus.
Peale selle tuleb mõista, kuidas see on seotud fraasi: "sest minu päralt on (Ki) kogu maailm." Ja kolm tõlget (aramea keeles): Onkelos, Jonathan ben Uzziel ja Jeruusalemma Targum olid sunnitud siin seda teksti parandama. Sama tegid kõik kommentaatorid: Rashi, Rambam jne.
Ja Ibn Ezra tsiteerib rabi Marinose nimel, et see "Ki" tähendab "hoolimata sellest, et". Ja ta selgitab:"siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, hoolimata sellest, et minu päralt on kogu maailm." Ja selle poole kaldub tema isiklik arvamus, vt sealt.
Kuid see selgitus ei ole aga vastavuses meie tarkade öelduga, kes ütlesid, et “ki”-l on neli tähendust: “või”, “justkui ei”, “samas”, “ju”. Ja ta lisab viienda tähenduse: "vaatamata sellele et." Ja siis lõpeb see salm: " Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks" Ja ka siin ei selgu sellest salmist, kas see on käsk ja on vaja pingutada või on see hea lubadus.
Sõnadele "Preestrite kuningriik" ei ole samuti kogu Tanakhis ei seletust ega analooge. Kuid igal juhul on peamine kindlaks teha, milles seisneb "preestrite (kohanim- Looja teenijad) kuningriigi" ja "püha rahva" vaheline erinevus. Sest selle sõna tavalise tähenduse kohaselt on „preesterlus” sama omadus kui „pühadus”. Ja on iseenesest selge, et kuningriik, kus kõik on preestrid, on püha rahvas. Ja sel juhul on sõnad "püha rahvas" üleliigsed.
27) Kuid kõige selle põhjal, mida oleme artikli algusest kuni selle hetkeni välja selgitanud, on kõik Pühakirja sõnad õigesti mõistetavad, kui neile on määratud läbirääkimiste sarnane roll, mis koosneb pakkumisest ja nõusolekust. See tähendab, et nendes sõnades paneb Ta neile tõesti ette kogu Toora ja käskude töö vormi ja sisu ning kogu selle eest saadava avalikustamist vääriva tasu.
Toora ja käskude töö vorm väljendub salmis: "te olete mulle preestrite kuningriigiks." Sest "kohenite kuningriik" tähendab, et te kõik, väikseimast suurimani, olete nagu kohanim (preestrid). See tähendab, et nagu preestritel ei ole [Iisraeli] maal jaotust ega pärandit ega materiaalset vara, sest Looja on nende pärand, siis nii on ka kogu rahvas tervikuna üles ehitatud. Nii et maa, koos kõige sellega, mis seda täidab, on täielikult Loojale pühendatud.
Ja ükski inimene ei peaks sellega tegelema rohkem, kui et Looja käsku ja ligimese vajadusi täita, et kaaslasel kõigis tema soovides millestki puudust ei oleks. Nii, et mitte ükski inimene ei peaks mitte mingilgi määral oma isiklike vajaduste pärast muretsema. Seega ka igapäevatööd, nagu koristus, külv jne, neid loetakse täielikult samaväärseteks ohvriandideks, mida preestrid templis tõid.
Sest, mis vahet mul on, kas ma täidan Loojale põletusohvri toomise käsku või täidan käsku “Armasta oma ligimest nagu iseennast”? Selgub, et see, kes kogub oma põllult saaki, et ligimest toita, sarnaneb seisjaga, kes Loojale ohvri toob. Ja veelgi enam, on arvamus, et täidesaatev käsk "Armasta oma ligimest nagu iseennast" on isegi olulisem kui ohverdus. Ja see on põhjus, mida me eespool, lõikudes 14 ja 15, tõestasime. Vaata sealt nagu vaja.
Kuid see ei ole veel kõige lõpp, sest anti ju kogu Toora ja käsud ainult selle jaoks, et nendega Iisraeli puhastada, mis on keha puhastamine, nagu ülal, punktis 12 öeldud on. Ja siis tänu sellele saab ta tõelise tasu, st Loojaga sulandumise, mis on loomise eesmärk, nagu on öeldud eespool punktis 6, vaadake seal hoolikalt. Ja seda tasu väljendatakse sõnadega "püha rahvas". Me saime tänu Loojaga sulandumisele pühaks, nagu öeldakse: "Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha!” (3Ms 19:2, 3Ms 20:7-8)
Ja nüüd sa näed, et sõnad "preestrite kuningriik" väljendavad kogu töö vormi, mis keerleb põhimõtte "Armasta oma ligimest nagu iseennast" ümber. See tähendab kuningriiki, mis koosneb täielikult kohenitest, kelle pärandus ja vara on Looja ja kellel ei ole kogu [võimaliku] materiaalse vara hulgas oma vara. Ja me peame paratamatult tunnistama, et see on ainus määratlus, mida saab sellele "preestrite kuningriigile" anda. Sest seda ei saa seletada altaril ohvrite toomisega, sest seda on võimatu kogu rahva kohta öelda, sest kes siis ohverdab? Samamoodi on preesterluse kingituste saamisega – kes saab anda?
Ja neid tuleks samamoodi mõista ka preestrite pühadusega seoses. On juba öeldud: "pühaks rahvaks." Selle tähendus seisneb aga ainult selles, et Looja on nende osa, sest nad on igasugusest isiklikust materiaalsest varast ilma jäetud - see tähendab käsu "Armasta oma ligimest nagu iseennast" ulatuses, mis hõlmab kogu Toorat, nagu eespool öeldud.
Ja sõnad "püha rahvas" väljendavad kogu tasu vormi, mis kujutab endast Loojaga sulandumist.
28) Ja nüüd on ka eelnevad sõnad meile tervikuna kogu ulatuses täiesti selged. Ta ütleb ju: "kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut,,"(2Ms 19:5)" ehk teisisõnu: "Tehke leping selle kohta, mida ma teile siin räägin." See tähendab, "te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast “sgula” (2Ms 19:5). Teisisõnu: “Teist saab Minu jaoks "sgula", "erivahend", sest teie kaudu levivad valguse ja keha puhastamise sädemed kõikide maailma rahvaste ja rahvusteni. Sest kõik maailma rahvad ei ole ju selleks praegu absoluutselt valmis. Aga Mulle, on igal juhul, alustuseks vaja ühte rahvast, kellest saab kõigi rahvaste seast välja valitud "sgula"”.
Ja seetõttu lõpetab Ta sellest (rääkides): "sest minu päralt on kogu maailm.”(2Ms 19:5) See tähendab, et "kõik maailma rahvad kuuluvad Mulle, nagu teiegi, ja lõpuks peavad nad Minu külge klammerduma", nagu ülal lõigus 20 öeldud on. "Kuid praegu, sel hetkel, mil nad ei ole veel võimelised seda ülesannet täitma, on Mul vaja valitud rahvast. Ja kui te sellega nõus olete, see tähendab, et teid valitakse välja kõigi rahvaste seast, siis Ma käsin teid: "Ja te olete minu jaoks "preestrite kuningriigiks" (2Ms 19:6), mis on ligimesearmastuse omadus, [käsu] "Armasta oma ligimest nagu iseennast" lõplik vorm, mis on kõigi Toora ja käskude keskpunkt. “Ja pühaks rahvaks” (2Ms 19:6) – see on kõrgeim tasu Loojaga sulandumise lõplikul kujul, mis sisaldab mis tahes tasu, millest rääkida saab.
Ja seda tahavad targad meile öelda selgitades selle salmi lõppu: "Need on sõnad, mis sa pead Iisraeli lastele rääkima!” (2Ms 19:6), rõhutades täpsust: "Need on sõnad" - "mitte vähem ja mitte rohkem” Rashi kommentaar Shemot 19:6). Ja ei ole selge, kust see tuli, et Mooses võis Looja sõnadele lisada või midagi neist välja jätta sel määral, et Looja teda hoiatama pidi. Me ei leia ju kogu Toorast midagi sellist. Ja vastupidi, Pühakiri ütleb tema kohta: „tema on ustav kogu mu kojas.”(4Ms 12:7)
29) Ja öeldu põhjal on täiesti selge, et töö kirjelduses selle lõplikul kujul, nagu ilmneb sõnadest "preestrite kuningriik", mis on [käsu] "Armastus oma ligimest kui iseennast” lõplik määratlus,” võis Mooses tõepoolest ette kujutada, et tuleb oodata ja neile mitte kohe alguses töö vormi nii suurel ja kõrgel kujul avaldada, kartes, et Iisraeli pojad ei taha kogu materiaalsest omandist lahti öelda ja kogu oma seisundit ja vara Loojale loovutada, nagu sõnadega "preestrite kuningriik" märgitud on.
Nii nagu Rambam kirjutas, et naistele ja alaealistele ei tohi avaldada, mis on puhas töö, mida tasu saamise nimel teha ei tohi (Rambam, Mishneh Torah, Tagasituleku seadused, ptk. 10, seadus 5) Tuleb lihtsalt oodata, kuni nad suureks kasvavad ja tarkust koguvad, ja neil hakkab olema julgust, et seda praktiliselt ellu viia, nagu eespool öeldud. Ja seetõttu ennetas Looja teda Oma ülalkirjeldatud hoiatuses: "Mitte vähem" - sest neile tuleks pakkuda [töö] tõelist kuju kogu selle ülevas ulatuses, mis väljendub sõnades: "preestrite kuningriik .”
Analoogselt on tasuga, mis on määratletud sõnadega: "Ja püha rahvas." Mooses võis endale ette kujutada, mida oli vaja lahti mõtestada, nende jaoks Loojaga ühinemises peituva rahulolu ja kõrgeima naudinguga tugevalt liialdades, et neid võrrelda ja lähendada, et nad võtaksid vastu ja nõustuksid selle tohutu ulatusega, vabanedes täielikult kogu varast siin maailmas, nagu Kohenitele kohane.
Ja seetõttu anti talle hoiatus: "Ja mitte rohkem." Lihtsalt vihjake, kuid ärge selgitage, milles seisneb kogu tasu, mis peitub sõnades: "püha rahvas", ja mitte enamat. Ja selle mõte on selles, et kui ta avaldaks neile suurejoonelise ulatuse, mis tasu olemuseks on, siis nad eksiksid kindlasti ja võtaksid Looja töö vastu, et see hea tasu endale saada. Ja seda peetakse tööks iseenda ja egoistliku armastuse nimel, kui kõik kavatsused on maha võetud, nagu on öeldud eespool punktis 13, vt sealt nagu vaja.
Ja nii selgus, et sõnade hulga kohta, mis töö vormi kirjeldavad ja mida väljendati sõnadega "preestrite kuningriik" , öeldi talle: "Mitte vähem." Ja ebaselge tasu suuruse kohta, mida väljendati sõnadega: "püha rahvas", öeldi talle: "Ja mitte rohkem."