Artikkel

Pagendus ja lunastus
Religiooni ja arengu seaduse vaheline harmoonia või pime saatus

"Ja nende rahvaste hulgas ei ole sul rahu, su jalatallal ei ole puhkepaika " (5. Ms 28:65). "Ja see, mis teie meeltesse tuleb, seda ei hakka olema, kui te ütlete:„Olgem paganate sarnased, muude maade suguvõsade sarnased”(Hesekiel 20:32).

Looja näitab meile ilmselgelt, et Iisrael ei saa paguluses eksisteerida ega rahu leida nagu teised rahvad, kes rahvaste seas segunesid ja rahu leidsid ning nendega sulandusid, kuni neist jälgegi alles ei jäänud. Iisraeli koda ei ole selline. See rahvas ei leia teiste rahvaste seas rahu enne, kuni see täidab lause: "Ja sealt otsid sa Issandat, oma Jumalat, ja sa leiad Ta, sest sa nõuad Teda kogu oma südame ja kogu oma hingega."

Seda saab Juhtimise uurimise ja meie kohta käiva salmi kaudu, mis ütleb, et "Toora on tõde ja kõik selle sõnad on tõesed, ja häda meile, niikaua kui kahtleme selle tõesuses." Ja me ütleme kõigi meiega juhtuvate tagasilöökide kohta, et see on juhus ja pime saatus. Sellele on ainult üks ravi—tuua hädad meile tagasi nii suures ulatuses, et näeme, et need ei ole juhuslikud, vaid kindel Juhtimine, mis on meile pühas Tooras ette nähtud.

Me peaksime selgitama seda küsimust arengu seaduse kaudu: see kindel Juhtimine, mille oleme püha Toora kaudu saavutanud, nagu Toora teel Juhtimises (vaata artiklit “The Freedom”), on meile toonud palju kiirema arengu kui teistele rahvastele. Ja et rahva liikmed selliselt arenesid, oli alati vaja edasi liikuda ja kõikide Toora Mitzvotide [käskude] suhtes äärmiselt hoolikas olla. Et nad nii ei teinudi, vaid soovisid  oma kitsa isekusega seotud olla, see tähendab Lo Lishma [mitte Tema pärast], tuli selle tõttu Iisraeli Esimese Templi häving, sest nad soovisid rikkust ja võimu õigluse arvel ülistada, samamoodi kui teised rahvad teevad.

Aga et Toora seda keelab, eitasid nad Toorat ja prohvetlust ning võtsid üle naabrite kombed, et nautida elu sel määral, kui isekus neilt nõudis. Et nad seda tegid, lagunesid rahva jõud: mõned järgnesid isekatele kuningatele ja ohvitseridele, mõned järgnesid prohvetitele, ja see eraldumine jätkus kuni hävinguni.

Teises Templis oli see veelgi nähtavam, sest eraldumise algust näidati seal avalikult amoraalsete jüngrite poolt, eesotsas Tzadoki ja Bytosega. Nende mäss meie tarkade vastu toimus peamiselt Lishma [Tema pärast] kohustuse ümber, nagu meie targad ütlesid, “Targad, olge ettevaatlikud oma sõnadega.” Et nad ei soovinud isekusest loobuda, lõid nad selliseid haletsusväärseid kogukondi ja neist sai suur sekt, mida kutsuti “Tzdokim,” kes olid rikkad ja ohvitserid, kes järgisid isekaid soove, mitte Toora teed. Nad võitlesid Prushimi vastu ja nemad olid need, kes tõid Rooma kuningriigi võimu Iisraeli üle. Nad olid need, kes ei tahtnud ülemvõimuga rahu teha, nagu meie targad vastavalt Toorale soovitasid, kuni koda hävis ja Iisraeli hiilgus pagendatud sai.

Ilmaliku ideaali ja usulise ideaali vaheline erinevus
Ilmalik ideaal tuleneb inimlikkusest, seetõttu ei saa see end inimlikkusest kõrgemale tõsta. Seevastu usuline ideaal, mis tuleneb Loojast, võib end inimkonnast kõrgemale tõsta. Seda seetõttu, et ilmaliku ideaali aluseks on võrdsustamine ja inimese ülistamise hind ning inimene tegutseb, et teiste ees uhkustada. Ja kuigi ta on mõnikord kaasaja inimeste silmis põlatud, toetub ta siiski teistele põlvkondadele ja see on tema jaoks ikkagi väärtuslik asi, nagu kalliskivi, mis oma omanikku toidab, kuigi keegi sellest ei tea ega hinda seda.

Usuline ideaal põhineb aga Looja silmis hiilguse saavutamisel. Seega, järgides usulist ideaali, saab inimene end inimkonnast kõrgemale tõsta.

Nii on see ka meie paguluses oleku rahvaste seas. Kuni järgisime Toora teed, olime kaitstud, sest kõikidele rahvastele on teada, et oleme kõrgelt arenenud rahvas ja nad tahtsid meiega koostööd. Nad kasutasid meid ära, igaüks vastavalt oma isekatele soovidele, kuid meil oli ikkagi suur võim rahvaste seas, nii et pärast kogu ärakasutamist jäi meile siiski kena portsjon, suurem kui selle maa tsiviilelanikele.

Kuid kuna inimesed mässasid Toora vastu oma püüdlustes ellu viia isekaid plaane, kaotasid nad elu eesmärgi, mis tähendab Looja tööd, ja asendasid ülla eesmärgi elu naudingute isekate eesmärkidega. Seega, igaüks, kes saavutas õnne, tõstis oma eesmärki hiilguse ja iluga. Selle tagajärjel, kui usklik inimene andis oma rahalise ülejäägi heategevusele, headele tegudele, seminaride rajamisele ja teistele sellistele kollektiivseteks vajadusteks, kulutasid isekad inimesed oma rahalise ülejäägi eluliste rõõmude peale: toidu ja jookide, riiete ja juveelide peale ning võrdsustasid end selle rahva prominentidega.

Selle kirjutisega tahan öelda vaid seda, et Toora ja loomulik arenguseadus käivad käsikäes imelise ühtsusega isegi pimedas saatuses. Seega, halvad sündmused paguluses, mille kohta meil on meie paguluspäevilt palju rääkida, toimusid kõik seepärast me rikkusime Toorat. Kui oleksime Toora käske täitnud,  ei oleks meile midagi halba juhtunud.

Kooskõla ja ühtsus Toora ja Pimeduse Saatuse vahel ning Inimliku kalkulatsiooni areng 

Seetõttu teen Iisraeli kojale ettepaneku öelda meie muredele: „Aitab!” ning teha vähemalt inimlik kalkulatsioon nende seikluste kohta, mida nad on meile korduvalt, ka siin - meie maal, peale sundinud. Soovime alustada oma poliitikaga, sest meil  ei ole lootust rahvana maapinnast kinni hoida, kui me ei oma püha Toorat ilma ühegi möönduseta ei aktsepteeri, kuni viimase tingimuse - Lishma tööna viimase aga mitte isikliku kasu nimel, mis tahes isekuse riismega, nagu ma artiklis „Matan Torah“ tõestasin.

Kui me end vastavalt üles ei ehita, siis on meie seas klassid ning meid tõugatakse kahtlemata kord paremale ja kord vasakule, nagu kõiki rahvaid. Ja veelgi enam, et arenenute olemuseks on see, et neid ei saa pidurdada, sest iga oma arvamust omavalt inimeselt tulev oluline kavatsus ei langeta millegi ees pead ega tunne kompromisse. See on põhjus, miks meie targad ütlesid: „Iisrael on rahvaste seas kõige kangem,“ sest kelle teadmised on laiemad, see on kõige jonnakam.

See on psühholoogiline seadus ning kui te minust aru ei saa, siis minge ja õppige seda praeguse rahva hulgas: Kuigi me oleme alles ehitamist alustanud, on aeg meie vaimsuse ja mõistuse jõulisuse juba paljastanud ning see, mida üks ehitab, seda teine hävitab.

... See on kõigile teada, kuid minu sõnades on ainult üks uuendus: Nad usuvad, et lõpuks mõistab teine pool ohtu ja langetab pea ning aktsepteerib nende vaateid. Aga ma tean, et isegi kui me need kokku ühendame, ei alistu üks teisele isegi mitte vähesel määral ning ükski oht ei takista kedagi oma ambitsioone täitmast.

Ühesõnaga: Kuni me ei oma eesmärki maisest elust kõrgemale ei tõsta, ei ole meil maist ülestõusmist, sest vaimne ja maine ei saa meis koos eksisteerida. Me oleme idee lapsed ja isegi kui me oleme sukeldunud neljakümne üheksasse materialismi väravasse, ei loobu me siiski ideest. Seetõttu on see Tema nimel olev püha eesmärk see, mida me vajame.