Artikkel

Looja meel

On kirjutatud, et iga inimene on kohustatud oma hinge juurteni jõudma. See tähendab, et loodud olendi ihaldatud eesmärk on Dvekut [ühinemine] Tema omadustega, nagu on kirjutatud: "ja hoiate tema poole,." (5Ms 11:22). Meie targad tõlgendasid, et see on Dvekut Tema omadustega: "Nii nagu Tema on halastav," jne. Tema omadused on pühad Sefirotid, ja see on see Mõistus, mis juhib Tema maailma ja mille kaudu Ta neile oma ande ja headust jagab.

Tuleb mõista, miks seda "Loojaga ühinemiseks" nimetatakse, sest see tundub olevat pelgalt õppimine. Ma selgitan seda allegooriaga: Igas maailmas toimuvas tegevuses jääb selle tegija teadvus sellesse tegevusse. Nii nagu laua kaudu saab omandada tisleri teadvust ja tema ametialast osavust, olgu see suur või väike. Seda seetõttu, et töötamise ajal tegi ta selle oma meele ja oma meele omadustega. Ja see, kes seda tegevust ja  sellesse graveeritud teadvuse tegevust jälgib, on tegelikult selle teo sooritanud teadvusega seotud, mis tähendab, et nad on tegelikult ühinenud .

Tõepoolest, vaimsete objektide vahel ei ole vahemaad ega eraldatust, isegi kui nad on eraldi kehades. Kuid nende sees olevat teadvust ei saa eristada, sest milline nuga saab vaimset objekti lõigata ja selle eraldatuks jätta? Pigem on vaimsete objektide peamine erinevus nende omadustes — on need kiiduväärsed või laitmist väärivad — ja ka kompositsioonis, sest astronoomiat uuriv teadvus ei haaku loodusteadusi uuriva teadvusega.

Ja isegi ühes teaduses on palju komponente. Sest üks ületab teist isegi samas teaduses. Ja see on ainus viis, kuidas vaimsed objektid üksteisest erinevad. Kui aga kaks tarka uurivad sama teadust ja nende mõistmise mõõde on sama, on nad tõesti üks, sest kuidas saab neid eristada?

Ja seetõttu, kui keegi uurib teise tegevust ja mõistab seda toimingut sooritava targa teadvust, selgub, et neid võrreldakse jõu ja mõtteviisi poolest. Ja nüüd on nad tõeliselt ühinenud – nagu mees, kes kohtub turul oma armastatud sõbraga ning kallistab ja suudleb teda. Ja on võimatu üht teisest eraldada  – nende vastastikune ühinemine on nii võimas.

Siit järeldub reegel, et inimsoo teadvus on kõige sobivam jõud Looja ja Tema loodute vaheliseks [suhtlemiseks] ning on vahendaja, mis tähendab, et Ta lõi sellest väest ühe sädeme ja selle sädeme kaudu naaseb kõik Tema juurde.

On kirjutatud: "Sa oled nad kõik teinud targasti."(Psalmid 104::24) ehk Ta lõi kogu maailma oma tarkusega. Ja seetõttu on see, kes on väärt mõistma viise, kuidas Ta maailma ja selle süsteemid lõi, neid loonud Teadvusega sulandunud. Seega on ta Loojaga seotud.

Ja see tähendabki, et Toora on Looja nimed, mis loodud olenditele kuuluvad. Tänu sellele mõistavad loodud kõike loovat Teadvust – sest nagu on teada, maailma loomisel vaatas Looja Toorasse – ja sära, mis läbi loomise omandatakse, ja mis selle Teadvusega alatiseks ühenduses on, on Loojaga sulandunud.

Ja siit on selge, miks Looja näitas meile oma töö instrumenti, sest kas meil on tõesti vaja maailmu luua? Ja öeldu põhjal võime järeldada, et Looja näitas meile oma mõtete kulgu, et me teaksime, kuidas Tema külge klammerduda, mida nimetatakse: "Sulandu Tema omadustega."