940. Punkt südames

Kui tempel hävitati, on öeldud: „Ja nad tehku mulle pühamu, siis ma asun elama nende keskele.“(2Ms 25:8) Siin on mõeldud punkti südames, st peab olema Templi paik, et Looja valgus saaks seal viibida, nagu on öeldud: „Ja ma elan nende seas“. Seepärast peab inimene püüdma ehitada üles oma pühaduse hoone.

See hoone peab olema sobiv selleks, et sinna pääseks ülim hüve, mida nimetatakse heaks, mida Andja saajale annab. Kuid, nagu teada, peab reegli kohaselt olema vormiline sarnasus Andja ja vastuvõtja vahel, st ka saaja peab olema andmise kavatsuses, nagu Andja.

Ja seda nimetatakse tegevuse seisundiks, nagu on öeldud: „Ja nad tehku mulle pühamu,"(2Ms 25:8), kus tegu on pandud Klile, mitte valgusele. Sest valgus kuulub Loojale, ning vaid tegu kuulub loodutele. Valgust nimetatakse „õnnistuseks Loojalt“, nagu on öeldud: „siis õnnistab 
sind Issand, su Jumal, kõiges, mida sa teed!“ (5Ms 15:18). Ja seda nimetatakse „teeme ja kuuleme“, sest tänu meie käte tegudele väärime me kuulmise seisundit, nagu öeldud: „Ja kogu rahvas nägi hääli“, st nad kuulsid Looja häält.

Nägemine tähendab siin tunnetuslikku nägemist, ehk südame tunnetust, sest igaüks tundis Tõotuse mäe juures oma südames, et Looja hääl kõneleb temaga, ja neil ei olnud selles kahtlustki. Ja seda nimetatakse „nägemiseks“. Nagu inimene, kes näeb midagi, ta ei kahtle selles, samas kui kuulmise puhul võib olla, et ta ei kuulnud õigesti. Seepärast ei toetuta tunnistuse andmisel kuulmisele, vaid ainult nägemisele.

Seetõttu, Toora andmise ajal, kui neil ei olnud mingit kahtlust, et see on Looja hääl, nimetatakse seda „nägemiseks”, nagu meie targad on öelnud: „Mina olen Issand, sinu Jumal“ (2Ms 20:2) ja „Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!“(2Ms 20:3) – Looja 'Gvura' suust me kuulsime seda“6.