Valitud tsitaadid algallikatest
Ülemaailmne Kabbala konverents - "Ühineme, "Ei ole kedagi teist peale Tema"" - Mai 2025
3. Tund: "Kui mitte mina endale, siis kes mulle?"
Valitud tsitaadid algallikatest
1. Baal HaSulam. 16. kiri
"...enne käsu täitmist ei tohiks mingil juhul mõelda isiklikule juhtimisele, vaid vastupidi, inimene on kohustatud ütlema: "Kui mitte mina endale, siis kes mulle?" Pärast tegu on inimene aga kohustatud sisemiselt ennast kehtestama ja uskuma, et ma ei täitnud seda käsku oma jõuga, vaid ainult Looja väel, kes kõik minu jaoks ette planeeris ja nii olin ma sunnitud seda tegema.
Samamoodi on asjad ka selles maailmas, sest vaimne ja materiaalne on sarnased, seega enne kui inimene läheb turule oma igapäevast sissetulekut teenima, peab ta oma mõtted isiklikust juhtimisest eemale juhtima ja sel hetkel ütlema: "Kui mitte mina iseendale, siis kes mulle," ning kasutama kõiki nippe, mida inimesed oma raha teenimiseks kasutavad, nagu nemadki.
Aga õhtul, kui ta koju tuleb ja tal tema teenitud raha kaasas on, siis Jumal hoidku, et ta arvab, et ta selle oma arvukate trikkidega välja teenis, ja isegi kui ta terve päeva keldris lebaks, oleks tema teenitud raha samuti tema käes. Sest nii oli Looja selle talle ette planeerinud ja nii see peakski olema.
Ja hoolimata asjaolust, et väliselt on need asjad vastupidised ja süda neid ei aktsepteeri, on inimene siiski kohustatud nii uskuma, sest just nii on Looja talle oma Toora, tarkade ja raamatute järgi kehtestanud.
Ja seda nimetatakse „HaVaYah– Elokimi“ ühtsuseks, kus HaVaYah tähendab isiklikku juhtimist– et Looja loob kõik ega vaja enda abistamiseks savist [teine tähendus: materiaalsetest] majade elanikke. Ja sõnal "Elokim" 'Elokim-Kõikvõimas' on sama gemaatrilise väärtusega kui sõna "loodus"(HaTeva) ja inimene, kes tegutseb vastavalt loodusele, mille [Looja] on kehtestanud materiaalse taeva ja maa süsteemides, ning järgib nende seadusi, nagu teised inimesed, ja samal ajal usub HaVaYah nimesse, st isiklikku juhtimisse, selgub, et see ühendab neid omavahel, "ja nad said tema käes justkui üheks", ja see pakub Loojale suurt rõõmu ja toob valgust kõigisse maailmadesse.
Ja need on kolm kategooriat: käsk, patt, valik. Kus on käsk, seal on pühaduse paik. Patt on Sitra Achra [ebapuhaste jõudude] asupaik. Ja valiku tegemine ei ole ei käsk ega patt. See on koht [st. lahinguväli], mille eest võitlevad pühadus ja Sitra Achra. Kui inimene sooritab tegusid valikuvabaduses ega seo neid puhaste jõudude väega, langeb kogu see paik Sitra Achra väe alla. Ja kui inimene muutub tugevamaks, et saavutada ühtsus selles, milles on valikuvõimalus, siis oma jõu piires tagastab ta võimu puhaste jõudude piiridesse."
2. Baal HaSulam. Shamati 217. "Kui mitte mina endale, siis kes mulle?"
"Kui mitte mina endale, siis kes mulle, ja kui mina endale, siis kes ma olen?" Üks on teisega vastuolus. Asi on selles, et inimene peab tegema kogu oma tööd suhtumisega: „Kui mitte mina enda jaoks, siis kes minu jaoks?“ St keegi ei suuda teda päästa, vaid „ oma suu ja oma südamega tuleb seda täita”. Teisisõnu, tasu ja karistuse omaduses. Kuid iseenda sees, st tagasihoidlikult, peaks inimene teadma: „Ja kui ma olen iseendale, siis mis ma olen?“ St kõik on isikliku juhtimise all ja keegi ei saa midagi teha.
Ja kui sa ütled, et kui kõik on kontrolli all, mis mõte on siis töötada: „Kui mitte mina enda jaoks, siis kes minu jaoks” omaduses? Tänu tema tööle: „Kui mitte mina iseenda jaoks, siis kes minu jaoks?“ omaduses, omistatakse talle aga isiklik juhtimine, st seda [on lubatud] mõista. Teisisõnu, kõik on paranduse teel. Ja erinevus seisneb selles, et see on [Looja] eriline korraldus, mida nimetatakse „Minu pojad“. Ja see ei avaldu ilma eelneva tööta: „Kui mitte mina iseenda jaoks, siis kes minu jaoks?“ omadusega."
3. Rabash. Artikkel 19 (1990) "Mida tähendab see, et Toorat nimetatakse vaimses töös 'keskmiseks jooneks' - 2"
"Inimene peab uskuma, et „ei ole kedagi teist peale Tema“, et Looja teeb kõik. See tähendab, nagu mu isa ja õpetaja ütles, et inimene peab enne iga tegu ütlema, et talle antakse valikuvõimalus, sest „kui mitte mina iseenda jaoks, siis kes minu jaoks“. See tähendab, et kõik sõltub inimese enda valikust. Pärast toimingut peab inimene aga ütlema, et see kõik on kõrgeim juhtimine ja et inimene ise ei tee midagi."
4. Rabash. Artikkel 6 (1991) "Mis on "Aabrahami karja karjased ja Loti karja karjased" vaimses töös?"
„Sina ei pea seda tööd lõpetama,“ see tähendab, et see ei ole inimese kätes, vaid on nii, nagu öeldakse: „Looja teeb selle minu eest ära.“ See tähendab, et inimene ei ole võimeline iseseisvalt andmise soovi saavutama. Ja siin on kaks komponenti:
1. Inimene peab ütlema: „Kui mitte mina enda jaoks, siis kes minu jaoks?“ Seetõttu ei tohiks inimene olla üllatunud, et talle ei ole veel andmise soovi antud, hoolimata asjaolust, et ta on, nagu ta usub, palju tööd teinud; igal juhul peab ta uskuma, et Looja ootab teda, kuni inimene on avastanud selle, mida inimene tegema peab.
2. Ja siis „viib Looja selle tema jaoks lõpule“, see tähendab, et siis saab ta korraga kätte selle, mida soovib, nagu öeldakse: „Looja pääste [tuleb] silmapilguga.“
5. Rabash. Artikkel 18 (1986) "Kes on palve põhjus?"
"Inimene ei saa öelda: „Ma ootan, et Looja annaks mulle ärkamise ülalt. Siis on mul võimalus püha tööd teha.“ Baal HaSulam ütles ju, et tuleviku osas on inimene kohustatud tasusse ja karistusse uskuma. St ta peab ütlema: „Kui mitte mina iseendale, siis kes mulle? Ja kui mina endale, siis kes ma olen? Ja kui mitte praegu, siis millal?“
Sellisel juhul ei saa me enam hetkegi oodata. Ja inimene peab ütlema: „Kui mitte praegu, siis millal?“ Ja ei saa oodata sobivamat aega ning „siis ma tõusen püsti, et püha tööd teha“. Ja nagu meie targad ütlesid: "Ja ärge öelge: "Kui mul hakkab aega olema, siis ma õpin" - sest on võimalik, et seda ei hakka olema."
6. Rabash. 659. "Mis on Toora ja töö?"
"Loojaga seoses tuleks rääkida Toorast, sest töö kuulub ainult loodule.
Ainult loodu puhul on töö vajalik. Seega, kui me räägime tööst, peame silmas seda, et õpetame, mida inimene peaks tegema. Ja inimene peab selles seisundis ütlema: "Kui mitte mina iseenda jaoks, siis kes minu jaoks?"
Ja siis tuleb sellesse töösse kaasata „Toora“ omadus ja seda nimetatakse Looja tegevuseks. Teisisõnu, inimene peab ligi tõmbama isikliku juhtimise omadust ja ta ei saa öelda: "Minu jõud ja minu käe vägi on mulle selle rikkuse toonud" ja seetõttu nimetatakse Toorat Looja nimedega, teisisõnu, Looja teeb kõik."
7. Rabash. 845. " Ei ole teist pühakut peale Looja"
"Kogu pühadus, mida inimene tunneb endal olevat, tuleb Loojalt. Ja see tähendab, et pühadust ei ole olemas, st Maailmas ei ole sellist pühadust, mida inimene iseseisvalt saavutada saaks, vaid kõik tuleb Loojalt. Nagu öeldakse: „Ei ole ühtegi sellist pühakut nagu Looja ja ei ole kindlust … mis sarnaneks meie Kõigeväelisele.“
Ja on teada, et kelime nimetatakse nimega "Kõigeväeline" 'Elokim' ja valguseid nimega Avaya. Nagu öeldakse: „Kindlust ei ole olemas” – see on siis, kui inimene näeb, et tal on andmise anumad, st ta on arendanud välja midagi uut, mida nimetatakse „kindluseks”. St kus ta oli saanud vastu võtta kelime, sealt lõi ta andavaid kelime. Ja hoidku Jumal, kui inimesele peaks pähe tulema, et ta on kuidagi Loojat aidanud ja seeläbi talle andva Kelimi saavutanud. Sest kõik tuleb ülalt.
Ja on üldteada, et minu isand, isa ja õpetaja ütles, et enne tööd peaks inimene ütlema: „Kui mitte mina endale, siis kes mulle?“, ja pärast tööd peaks ta uskuma isiklikku juhtimisse, st et kõik on Looja tehtud. Nagu seal [Zoharis] öeldakse: „Looja loob vormi vormi sisse.“ Ja tuleks selgitada, et saamise nimel töötavate kelilmide vormi sisse loob Ta andmise vormi."
8. Baal HaSulam. Shamati 5. "Lishma on ärkamine ülalt, aga miks on vaja ärkamist altpoolt?"
"Seetõttu on inimene kohustatud tegema kõik maailmas võimalikud toimingud, et olla austatud omadusega "taeva pärast". Siis saab ta palvetada oma südame sügavusest. Ja siis kuuleb Looja tema palvet.
Kuid püüdes Lishmad omandada, peab inimene teadma, et ta võtab enda peale, et ta tahab absoluutses täielikkuses andmise nimel töötada. See tähendab, et ta annab täielikult ja ei saa midagi. Ja alles siis hakkab ta nägema, et [tema] organid ei nõustu selle arvamusega.
Ja siit võib ta jõuda selge teadmiseni, et tal ei ole muud nõu, kui valada oma palve Looja poole, et Tema teda aitaks ja et keha oleks nõus end ilma igasuguste tingimusteta Looja ees orjastama."