<- Kabala raamatukogu
Jätkake lugemist ->
Kabala raamatukogu avaleht / Bnei Baruch / Ülemaailmne Kabbala konverents - Mai 2025. Ühineme, "Ei ole mitte kedagi teist peale Tema" / Ülemaailmne Kabbala Konverents - Mai 2025. 2. Tund: Usk, et Looja on hea ja teeb head

Valitud tsitaadid algallikatest

Ülemaailmne Kabbala konverents - "Ühineme, "Ei ole kedagi teist peale Tema"" - Mai 2025

 2. Tund: Usk, et Looja on hea ja teeb head

Valitud tsitaadid algallikatest


1. Rabash. Artikkel 1 (1987) "Hea ja head tegev nii halbadele kui ka headele"

"Me ütleme: „Ja kõik usuvad, [et Tema] ... on hea ja teeb head nii halbadele kui ka headele.“ Ja seda tuleks mõista seoses tööga, st [rääkides] neist, kes tahavad Loojale lähemale jõuda, ja seda nimetavad nad „heaks“, st nad janunevad vaid Loojaga ühtesulamise väärilised olemise järele – kuidas saab sel juhul seletada: „halba ja head“? St et miks neid peetakse "halbadeks" omadusteks, kui me räägime inimesest, kes soovib headust saavutada, mis tema jaoks "Loojaga üheks sulamist" tähendab? Ja mida me sel juhul "heaks" etapiks nimetame?

Ja selle mõistmiseks peame kõigepealt rääkima loomise eesmärgist, mis, nagu me teame, on Oma loodutele head teha. Ja sellest järeldub, et me ütleme: „Ja kõik usuvad, [et Tema] ... on hea ja teeb head.“ See tähendab, nagu meie targad ütlesid, et „hea omadus on head teha“. Ja seepärast me usume, et ta toob head nii halbadele kui ka headele. St et ka halvad saavad kasu ja rõõmu.

Ja lihtsalt väljendudes tuleks öelda, et „halvad” on need inimesed, kes teevad teistele kurja, st et nad hoolivad ainult enda heaolust, mitte andmisest. Ja „head“ on inimesed, kes armastavad teistele head teha, ja just neid inimesi nimetataksegi headeks. Ja seetõttu tuleks seda mõista kui „head ja hea tegemist nii halbadele kui ka headele“ – st ka halvad inimesed, kes on haaratud isekast armastusest, saavad kasu ja naudingut.

Ja vastavalt reeglile, mida me õpime, et saamise eesmärgil oli saamise kelimis piirang ja varjatus, st valgus ei hakka seal enam paistma ja jääb valgusega täitmata ruumi kujul alles, ja seda kokkutõmbumist nimetatakse Esimeseks Piiranguks ja seda ei tühistata mitte kunagi, tühistatakse ainult Teine Kokkutõmbumine, aga see, kes saab saamise nimel, ei saa kunagi vastu - kuidas saab sel juhul realiseerida "hea tegemist nii halbadele kui ka headele", sest neil ei ole kõrgeima hüve nimel saamise kelimi, mida nimetatakse "Tema loodutele hea tegemiseks"?

Ja minu isa ja õpetaja ütles kord, et inimesel on kahte tüüpi kelimi: 1) andev kelim, 2) saav kelim, mida kabala keeles nimetatakse „Kelim de-Panimiks“, st andev kelim, ja „kelim de-achoraimiks“, st  saav (vastuvõttev) kelim. Ja andvat kelimi nimetatakse “heaks” kelimiks, ja on inimesi, kes suudavad ennast parandada ainult andvas kelimis, st ainult andvas kelimis saavad nad luua andmise kavatsuse ja mitte midagi enamat. Ja on inimesi, kes on saavutanud kõrgema taseme, st nad saavad saavas kelimis ehitada ka andmise kavatsust.

Ja öeldu põhjal saame selgitada, mida tähendab olla „hea ja teha head nii halbadele kui ka headele“ – st inimene peab uskuma, et Looja annab abi ülalt, nagu meie targad ütlesid: „Nad aitavad neid, kes tulevad ennast puhastama.“ Ja seetõttu, kui inimene palub Loojalt jõudu, et ta oma tegusid andmise nimel suunata saaks, peab ta paluma tõelise palvega, st et Looja aitaks teda, andes talle jõu andmise nimel ka saavad Kelimid ületada, et nad oleksid andmise poolt – ja seda nimetatakse „halvaks“, st need, kes saavad Kelimid, ja need, kes on head, st kes Kelimid annavad.“ Siis on mõlemal kavatsus taeva nimel.

Ja öeldu põhjal saame aru, mida me küsisime: kuidas saab rääkida inimesest, kes soovib, et Looja tooks ta oma tööle lähemale, et ta saaks oma tegusid taeva nimele suunata – miks neid „halbadeks” nimetatakse? Eelneva põhjal on seletuseks see, et need, kes soovivad, et saavad Kelimid, mida nimetatakse "halbadeks", tuleksid samuti Loojale lähemale – me nimetame neid "halbadeks" –, selgub, et halbade Kelimide puhul, nii et neid parandatakse andmise nimel, on see suurem aste kui "hea" omadus, sest "hea" tähendab, et ta soovib, et Looja annaks talle jõudu neist üle saada ja neid andmise nimel suunata."

 

2. Baal HaSulam. Shamati 34. "Kõiges on maa eelis"

"Nagu raamatutest ja tarkadelt teada, on Looja hea ja teeb head, st Tema valitsemine ilmutab end madalamale kui hea ja head loov. Ja nii oleme me kohustatud uskuma.

Seega, kui inimene vaatab maailma juhtimise viise ja hakkab endas või teistes nägema, kuidas nad kogevad juhtimisest tulenevat kannatust, mitte naudingut, nagu Looja nimele kohane, s.t. Heal ja Heategijal on selles seisundis raske öelda, et kõrgeimat kontrolli teostab „hea ja heategija ning neile kõige hea andja“ omadus.

Siiski tuleks teada, et sellises seisundis, kus nad ei saa öelda, et Looja annab ainult head, nimetatakse neid patusteks 'rasha'. Sest asjaolu, et nad tunnevad kannatusi, paneb neid süüdistama oma Looja 'marshiat'. Ja alles siis, kui nad näevad, et Looja pakub neile naudingut, õigustavad nad Loojat. Nagu meie targad ütlesid: „Kes on õiglane inimene? See, kes mõistab õigeks oma Looja“, ehk kes ütleb, et Looja valitseb maailma õigluse kaudu."


 

3. Baal HaSulam. 55. kiri 

"„Õige“ – selle all mõeldakse inimest, kes viibib Looja maailmas ja samal ajal kogeb pidevalt häid ja meeldivaid aistinguid ning on pidevas naudingus. Ja seetõttu õnnistab ta alati Loojat, kes ta lõi, et talle nii lahket ja rõõmsat maailma ilmutada. Ja ka tema ei peaks neid sõnu muidugi tingimata keele abil hääldama, sest aistingud ise on õnnistused, millega ta Loojat kogu aeg õnnistab. [...] Ja seepärast nimetatakse teda „õigeks“, sest ta õigustab loodut ja tunneb seda sellisena, nagu see tegelikult on."


 

4. Rabash. Artikkel 28 (1987) "Mis on "ära lisa ega vähenda" töös?"

"Ta peab teadmistest kõrgemal uskuma ja ette kujutama, nagu oleks usk Loojasse talle oma organite aistingu kaudu juba antud ning ta näeb ja tunneb, et Looja kontrollib kogu maailma "hea ja head tegeva" omaduse abil. Kuigi ta näeb teadmiste sisse vaadates vastupidist, peab ta siiski töötama teadmistest kõrgemal ja nii, et tema tajus oleks see justkui juba organite aistingutes olemas, sest nii see tegelikult ongi – et Looja valitseb maailma „hea ja head tegeva“ omadusega.

Ja siin saavutab ta eesmärgi olulisuse ning siit saab ta elu, st rõõmu Looja lähedal olemisest ning inimesel on võimalus öelda, et Looja on lahke ja teeb head."


 

5. Baal HaSulam. 1. kiri 

"Kõik usuvad isiklikku Juhtimisse, samas ei ole neil sellega mingit puutumust.

Ja põhjus on selles, et  võõrast ja ebapuhast mõtet ei saa omistada... Loojale, kes on “hea ja head tegeva” absoluut... aga ainult Looja tõelistele teenijatele avaldatakse esmalt teadmised isiklikust Juhtimisest, et Tema on see, kes korraldas kõik sellele eelnenud põhjused, nii head kui halvad  ja siis on nad kõik isikliku Juhtimisega seotud, sest kõik, kes on puhtaga seotud, on puhtad.

Ja pärast seda, kui Juht on oma juhitavatega ühendatud, on kurjuse ja headuse vaheline erinevus absoluutselt eristamatu, "ja nad kõik on armastatud ja nad kõik on välja valitud", sest nad kõik on Looja anuma kandjad, Looja ühtsuse hiilguse ilmutuseks valmis ja seda tajutakse tunnetuses ja selles mõttes tekib neil lõpuks teadmine, et kõik teod ja mõtted, nii head kui halvad, on Looja anumate kandjad. Ta valmistas need ja nad tulid Tema huultelt, ja see muutub Lõplikus Paranduses kõigi pilgule nähtavaks.

Kuni selleni aga jätkub pikk ja kohutav pagulus. Põhiline häda on selles, et kui nähakse mistahes ebaõiget tegu, langeb ta oma astmelt (ja satub (talle) tuttavasse valesse ja unustab, et ta sarnaneb puuraiduri käes olevale kirvele ). Arvab ta ju, et teeb selle teo, ja unustab kõigi põhjuste Põhjustaja ja et kõik on Temast ja maailmas  ei ole kedagi teist, kes tegutseks, peale Tema.

Selles on õppetund. Vaatamata sellele, et ta alguses seda teadis, vajalikul hetkel ei ole tal ikkagi võimu oma teadmiste üle ega suuda ta kõike Põhjustajaga ühendada sellises ühtsuses, mis eelised üle kaaluks. "


 

6. Rabash. Artikkel 44 (1990) "Mis on "sõda võimu pärast" - 2"

"Inimene peab uskuma, et varjatus, kui inimene ei tunne Kuninga kohalolekut maailmas, on Looja loodud ja seda nimetatakse "paranduseks vähendamise teel". Aga inimene peab uskuma ja selle jaoks suuri pingutusi tegema, kuni ta oma organites tunneb, et Looja kontrollib maailma. Ja mitte ainult juhib, vaid inimene peab uskuma, et Tema juhtimine on hea ja loob head. Ja inimene peab tegema kõik endast oleneva, kuni tal on võimalus seda saavutada."


 

7. Baal HaSulam. Shamati 16. "Mis on "Looja päev ja Looja öö" töös"

"Ja asi on selles, et need, kes ootavad Looja päeva – see tähendab, et nad ootavad, et neile omistataks teadmisest kõrgemal olev usk. Et usk oleks nii tugev, nagu näeksid nad oma silmaga ja teaksid täielikult, et see on nii. See tähendab, et Looja juhib maailma "hea ja head tegevana".

Teisisõnu, nad ei taha näha, kuidas Looja „head ja head tegevat” omadust kontrollib. Sest nägemine on usuga vastuolus. Teisisõnu, usk on just seal, kus see mõistusega vastuollu läheb. Ja [kui] inimene teeb midagi, mis on vastuolus mõistusega, nimetatakse seda teadmisest kõrgemaks usuks. Teisisõnu usuvad nad, et Looja kontrolli loodu üle teostab „hea ja hea tegemise” omadus. Ja kui nad seda selgetes teadmistes ei näe, ei ütle nad Loojale: "Me tahame näha "hea ja head tegeva" omadust nägemusena mõistuses. Kuid nad tahavad, et see neile teadmistest kõrgemal oleva usu vormis alles jääks.

Kuid nad paluvad Loojal neile jõudu anda, et see usk oleks nii tugev, justkui nad näeksid seda teadmiste sees. See tähendab, et mõistuse sees ei oleks usul ja teadmisel vahet. Seda nimetavad nad, see tähendab need, kes soovivad Loojaga ühendatud olla, "Looja päevaks"."


 

8. Rabash. Artikkel 28 (1988) "Mida tähendab, et Looja juhtimine on varjatud ja ilmne?"

"Meile on kästud Looja valitsemisse uskuda – et Tema valitseb maailma kui head maailma, tehes head. Ja see on sellepärast, et me peame uskuma, et loomise eesmärk tuleneb Looja soovist oma loodule meeldida. Ja me peame uskuma, et isegi kui me tunneme kannatusi selle pärast, mida [kõrgeim] juhtimine meie meeltele saadab, peame igal juhul uskuma, et karistused, mida me Looja käskude, mis Ta meile andis, mittetäitmise eest saame, ei ole kättemaks ja vimm, nagu juhtub inimeste seas, kui üks teist tema väärikuse solvamise eest karistab, kui ta tema käske eirab. Ja siin toimubki parandus.

See tähendab kannatusi, mida inimene saab, sest ta ei täitnud Looja käske. On ju Toora ja käskude andmine inimese hüvanguks, sest tänu sellele saab ta anumad, mis on võimelised vastu võtma headust ja naudingut, mille Looja on loodute jaoks ette valmistanud."