Valitud tsitaadid algallikatest
Ülemaailmne Kabbala konverents - Mai 2025. 1. Tund : Ei ole mitte kedagi teist peale Tema
1. Tund: "Ei ole mitte kedagi teist peale Tema"
Valitud tsitaadid algallikatest
1. Baal HaSulam "Ei ole kedagi teist peale Tema"
Kuuldud 6.veebruaril 1944
Öeldakse: "Ei ole kedagi teist peale Tema," mis tähendab, et maailmas ei ole ühtegi teist jõudu, millel oleks võime midagi Looja vastu teha. Ja see, et inimene näeb, et maailmas on asju, mis kõrgemaid jõude (sõna-sõnalt: “kõrgem saatjaskond”) eitavad, siis selle põhjuseks on see, et selline on Looja tahe. Ja see on teatud tüüpi parandus, mida nimetatakse "vasak [käsi] lükkab eemale ja parem käsi toob lähemale". Teisisõnu, see, mida vasakpoolne tõrjub, on osa parandusest. Ehk siis maailmas on asju, mis on algselt mõeldud inimese sirgelt teelt kõrvale juhtimiseks, (asju) mille tegevus tõukab ta pühadusest eemale.
Ja kasu nendest tõrjumistest seisneb selles, et tänu neile tekib inimesel vajadus ja täiuslik soov, et Looja aitaks teda, sest muidu ta näeb, et on kadunud. Ta mitte ainult (et) ei edene oma töös, vaid näeb, et liigub tagasi. See tähendab, et isegi “Lo Lishma” [st tema enda pärast] ei ole tal Toora ja käskude täitmiseks jõudu. Ja ainult ennast tõeliselt ületades, kõrgemal teadmistest, saab ta täita Toorat ja Mitzvoti. Kuid mitte alati ei ole tal jõudu ületada (takistusi) kõrgemal (oma ) teadmistest. Vastasel juhul on ta kohustatud, hirmutav mõelda, lahkuma Looja teelt, isegi "Lo Lishma" (teelt).
Ja ta näeb, et temas on alati "rohkem katkist kui tervet". See tähendab, et langusi on palju rohkem kui tõuse. Ja ta ei näe, et neile seisunditele [kunagi] lõpp tuleks. Ja ta jääb pühadusest igaveseks väljapoole. Ta näeb ju, et tal on [Toorat ja käske] isegi vähimal määral raske täita, [ja ta saab töötada] ainult eneseületuses, kõrgemal teadmistest. Kuid mitte alati ei suuda ta (teadmisi) ületada. Ja millega see kõik lõpeb?
Ja siis jõuab ta otsusele, et peale Looja enda, ei ole kedagi, kes teda aidata saaks. Ja see viib selleni, et ta kehtestab oma südames tõelise nõudmise, et Looja avaks ta silmad ja südame, ja, tõeliselt, teda alatisele ühendusele Temaga lähendaks. Selle järgi selgub, et kõik tõrjumised, mis tal olid, - kõik see oli Loojalt. Seega, mitte sellepärast, et temas oleks viga ja et tal puuduks võime (teadmisi) ületada. Aga et neile inimestele, kes, tõesti tahavad Loojale lähemale jõuda, ja et ta ei rahulduks vähesega ehk teisisõnu, et ta ei jääks väikese, ebamõistliku lapse seisundisse, - seepärast oli talle ülevalt abi antud, et tal ei oleks võimalust öelda, et õnneks, on tal Toora ja käsud ja head teod. Ja millest tal veel puudus olla võiks?
Ja see [juhtub] just siis, kui sellel inimesel, tõesti, on tõeline soov. Siis saab see inimene abi ülalt, ja talle näidatakse alati, kui palju temaga tema praeguses seisundis valesti on. See tähendab, et talle saadetakse mõtteid ja arvamusi, mis on [suunatud] töö vastu. Ja see on selle jaoks, et ta näeks, et ta ei ole Loojaga täiuslikkuses. Ja ükskõik kui palju ta (ennast) ei ületaks, näeb ta alati, et ta on seisundis, mis on pühadusest kaugemal, kui [kõikide] teiste oma, kes tunnevad, et nad on Loojaga täiuslikkuses. Kusjuures tal on alati nõudmisi ja pretensioone, ja ta ei saa õigustada Looja käitumist – kuidas Ta temasse suhtub.
Ja see põhjustab talle valu: miks ta ei ole Loojaga täiuslikkuses? Kuni selleni, et tal tekib tunne, et tal, tõesti, ei ole mingit osadust pühaduses. Ja kuigi vahel saab ta ülevalt mingisuguse äratuse, (mis) hetkeks teda elustab, kuid kohe langeb ta tagasi madalale kohale. See on aga põhjus, miks ta jõuab arusaamisele, et ainult Looja suudab aidata, teda (endale) tõeliselt lähendades.
Inimene peaks alati püüdma olla Loojaga seotud. Teisisõnu, et kõik ta mõtted oleksid Temast. See on, isegi kui ta on kõige halvimas seisundis, ja sellest suuremat langust ei saa olla, ei tohiks ta Looja võimu alt lahkuda, st [mõelda], et on teine võim, mis ei lase tal pühadusse siseneda ja mis on võimeline tegema head või kurja. See tähendab, et ta ei peaks arvama, et eksisteerib Sitra Achra jõud, mis ei lase inimesel häid tegusid teha ja Looja radu käia, vaid et kõike teeb Looja.
Ja see, nagu ütles Baal Shem Tov, öeldes, et see, kes ütleb, et maailmas on veel üks jõud, st Klipot, on seisundis "ja te hakkate teenima teisi jumalaid". See tähendab, et mitte Loojat salgava mõttega ei pane ta toime kuritegu, vaid kui ta arvab, et peale Looja on veel mõni vägi ja jõud, paneb ta toime kuriteo. Ja, vähe sellest, kes ütleb, et inimesel on oma vägi ehk ta ütleb, et eile ei tahtnud ta ise mööda Looja radu minna - seda nimetatakse ka, et ta sooritab uskmatuse kuriteo. Teisisõnu, ta ei usu, et ainult Looja juhib maailma.
Kui ta aga on toime pannud mingigi rikkumise – ja, ei ole kahtlust, et ta peab meelt parandama ja kahetsema seda, et selle pahateo toime pani ,– siin on ka vaja üles ehitada kannatuste ja valu jada: millise punktiga ta seostab põhjust, mis rikkumise esile kutsus, ja selle punkti üle tasub kahetseda.
Ja siis peaks inimene kahetsema ja las ütleb: see, et ma rikkumise toime panin, see on sellepärast, et Looja viskas mu pühadusest välja prügimäele, käimlasse, kohta kuhu prügi visatakse. Teisisõnu, Looja andis talle soovi ja püüdluse mängida ja hingata õhku haisvas kohas.
(Aga võib öelda, et raamatutes on öeldud, et mõnikord kehastub inimene oma elu ringides seaks. Ja selgitada tuleb seda, et ta [st Baal Shem Tov] ütleb, et inimene saab soovi ja püüdluse saada elujõudu asjadest, mille kohta ta juba ütles, et need on prügi, aga nüüd tahab ta nendest toituda.)
Ja ka, kui inimene tunneb, et ta on nüüd tõusu seisundis, ja ta tunneb mingit maitset töös, ärgu öelgu, et nüüd olen ma seisundis, kus saan aru, et tasub Looja tööline olla. Aga ta peaks teadma, et nüüd on ta leidnud halastuse Looja silmis, seepärast toob Looja teda (endale) lähemale ja seetõttu tunneb ta nüüd töös maitset. Ja olgu ta ettevaatlik, et ta kunagi pühaduse võimu alt ei väljuks, öeldes, et peale Looja on veel keegi, kes tegutseb.
(Sellest aga järeldub, et armu saamine Looja silmis, või vastupidi, ei sõltu inimesest endast, vaid kõik sõltub Loojast. Ja miks ta siis praegu Looja silmis halastust sai, ja pärast – mitte? Inimene ei ole võimeline sellest oma välise mõistusega aru saama).
Ja samamoodi, kui ta kahetseb selle üle, et Looja teda lähemale ei too, tuleb ka ettevaatlik olla, et see ei oleks tema isiklikes huvides, see tähendab selle pärast, et ta on Loojast kaugel, sest nii muutub ta saajaks isikliku kasu huvides. Aga saaja – on (Loojast) eraldatud. Aga ta peaks kahetsema Shina väljasaatmist, st seda, et ta põhjustab Shina kannatusi.
Ja inimene peab endale ette kujutama: sarnaselt sellele, nagu inimesel valutaks mingi pisike organ, valu on nagunii tunda, peamiselt, ajus ja südames, sest süda ja aju on inimese keskpunkt. Ja, kahtlemata, ei ole võimalik võrrelda üht eraldiseisvat organit kogu inimese tähelepanuvõimega, kus, põhiosas, ju valu tuntaksegi.
Analoogiliselt on ka valuga, mida inimene tunneb sellest, et ta on Loojast kaugel. Ja kuna inimene on ainult püha Shina eraldiseisev osa, sest, on ju püha Shina Iisraeli hinge kogukond, ei saa osalise valu tunnet võrrelda üldise valu tundega. Teisisõnu, Shina kannatused on põhjustatud sellest, et tema osad on temast eraldatud, ja ta ei saa neid toita.
(Ja tuleb öelda, et on olemas tarkade ütlus: "Kui inimene kannatab, siis mida Shina ütleb? Raskus on mu peas.") Ja sellega, et kui ta ei kirjuta eemaldumise kannatusi enda arvele, päästetakse ta enda jaoks saamise soovi võrku langemisest, mis on pühadusest eraldatuse seisund.
Ja niisamuti, kui inimene tunneb, et tal on mingisugune lähenemine pühadusele. Kui tal on rõõm sellest, et teda on austatud Looja silmis halastuse võitmisega. Ja siis peab ka tema ütlema, et tema peamine rõõm on esile kutsutud sellega, et rõõm on nüüd ülal, pühas Shinas, sest tal oli võimalus oma isiklik osa endale lähemale tuua, ja ta ei pea oma isiklikku osa väljapoole viskama.
Ja sellest, et inimest austati võimalusega Shinad rõõmustada, on tal rõõm. Ja see kehtib ka sama eelpool mainitud hindamise kohta, sest see, et konkreetsel elemendil on rõõm, on vaid osa sellest, milline on kogu tervikus olev rõõm. Ja tänu nendele hinnangutele, kaotab ta oma isikliku individuaalsuse ega lange Sitra Achra võrku, see tähendab isikliku kasu nimel saamise soovi sisse.
Ja kuigi saamise soov on vajalik, sest "selles on kogu inimene", kuigi see, mis inimesel on, peale saamise soovi, ei puutu (Looja poolt) loodusse, vaid me omistame selle Loojale. Kuid soov naudingut saada peab olema parandatud andmiseks. Teisisõnu, nauding ja rõõm, mida saamise soov vastu võtab, peavad olema kavatsusega, et üleval (tuntaks) naudingut, et loodud naudingut kogevad. See oli ju loomise eesmärk – rõõmustada Tema looduid. Ja seda nimetatakse " Shina rõõmuks üleval".
Ja seetõttu on inimene kohustatud leidma viise, kuidas ta saaks üles naudingut pakkuda. Ja pole kahtlust, et see, et ta naudib, tekitab ka üleval naudingut. Seetõttu püüab ta alati jääda Kuninga paleesse, et tal oleks võimalus mängida kuninglikus varalaekas. Ja see kutsub täiesti kindlasti esile rõõmu Kõrgemal. Tuleb välja, et kõik püüdlused peavad olema ainult taeva pärast.
2. Baal HaSulam. "Looja nimede tähendus"
Tule ja õpi tõelist tarkust, et kogu selle keerukuse põhjus on see, et Looja ise on meie mõtetele täiesti ligipääsmatu. Ja selle tähendus on lihtne, sest kõik mõtted, mis inimese pähe tulevad, on sisuliselt Looja teod, see tähendab, et mitte nii, nagu inimene tunneb, et ta neid kuskilt ligi tõmbab või need sünnivad temas seestpoolt - see on pettus ja kõigi pettuste algus. Ja isegi kõige pisemgi mõte saadetakse inimese ajju Looja enda poolt ning Tema on jõud, mis paneb liikuma inimese, looma ja kõik elusolendid. See tähendab, et Looja, soovides elusorganismi liikuma panna, tegutseb selles, saates talle teatud mõtte ja see mõte erutab seda vastavalt selle omadusele. Nii nagu inimene saadab maale vihma, aga maa ei suuda tunda, kes talle vihma saadab, nii ei suuda ka inimene mingil moel tunda, kes talle mõtte saatis, sest ta ei tundnud seda enne, kui see tuli ja tema meele kujutlusvõime omandiks sai. Ja et naine on juba tema käsutuses, tundub ta talle olevat osa temast endast. Seega mõistke, et mõte ei ole võimeline Teda mõistma lihtsalt sellepärast, et Loojal ei ole soovi saata meile sellist mõtet, mis oleks valmis Teda mõistma. Siiski on Ta meile ette valmistanud sellise mõtteviisi, mis kohustab meid Teda lõpuks tõelises mõttes mõistma.
3. Baal HaSulam. TES, 1. osa, Sisemine mõtisklus, ptk. 1, lk. 8
Üks mõte lõi ja tõi selle reaalsuse ellu – kõrgeima ja madalaima koos, kuni kõik lõplikus paranduses valmis sai. Ja see üks mõte loob kõik ning see on tegutsemise olemus ja see saab lõpule viidud ning see on pingutuse rakendamise olemus ja see ise on kogu täiuslikkuse reaalsus ja oodatav tasu.
4. Rabash. 76. kiri
On teada, et „maa on täis Tema auhiilgust“. Ja nii peab iga inimene uskuma, nagu on öeldud: „Mina täidan taeva ja maa.” Kuid Looja teeb varjatuse, et nad seda ei näeks, et oleks valikuvõimalus, ja siis on koht usuks – uskuda, et Looja „täidab kõik maailmad ja valitseb kõiki maailmu“. Ja pärast seda, kui inimene on tegelenud Toora ja käskudega ning täitnud valiku käsku, ilmutab Looja ennast inimesele ja siis näeb ta, et Looja valitseb maailma üle.Selgub, et siis seab inimene kuninga enda üle valitsema. See tähendab, et inimene tunneb Loojat, et Tema valitseb kogu maailma. Ja siis nimetatakse seda nii, et inimene teeb Loojast enda üle kuninga. Sest alati, kui inimene sellise tundeni jõuab, selgub, et Looja kuningriik on peidus.
5. Baal HaSulam. Shamati. 67. "Hoidu kurjast"
Väljaspool inimkeha on ainult Looja. Sest loodu olemusest [tuleneb], et inimest nimetatakse looduks ainult seoses iseendaga. Sest Looja tahab, et inimene tunneks end Temast eraldiseisva reaalsusena. Kuid peale selle peetakse kõike selleks, mida nimetatakse "maaks, mis on täis Tema auhiilgust".
6. "Zohar kõigile". Peatükk Lech Lecha. Artikkel "Ja sündis pärast seda, kui Aabraham oli Egiptusesse tulnud", lk. 116
Kõik, mis maailmas toimub, tuleb Loojalt. See tähendab, et ainult Tema üksi on teinud, tegi ja teeb ka edaspidi kõiki tegusid maailmas. Ta teab algusest peale, mis lõpuks juhtub, nagu on öeldud: „Ma kuulutan lõppu ette algusest peale.” Ja Ta planeerib ja viib teod ellu loomise algusest peale, et nende juurde saaks tagasi pöörduda ja need täiuslikult teoks teha, kui aeg kätte jõuab.
7. Baal HaSulam 18. kiri
Inimesel ei ole muud parandust kui parandada kõiki hetki, nii olevikku kui ka tulevikku, nii et need oleksid pühendatud ja antud Tema suurele nimele. Ja see, kes Tema näo kohaloleku hetke tagasi lükkab, sest see on raske, paljastab oma rumaluse kõigile, sest kõik maailmad ja kõik ajad ei ole tema jaoks väärtuslikud, sest Looja näo valgus ei ole riietatud kuupäevade ja aegade muutumisse, kuigi inimese töö on nende poolt paratamatult muudetud. Ja selle jaoks on meile tänu meie pühadele esiisadele ette valmistatud usk ja enesekindlus, mis on teadmistest kõrgemad, mida inimene rasketel hetkedel pingutuseta ja väsimuseta kasutab.
8. Baal HaSulam. "Eessõna Zohari raamatule", lk. 13