KONGRESSI 3. TUND: Ainult Looja saab aidata Lishmani jõuda

1. Rabash. Artikkel 29 (1986) "Lishma ja Lo Lishma"

Kui ta näeb, et on vaimsusest kaugel, mõtleb inimene: “Mida nad minust tegelikult tahavad? Mis on mulle usaldatud? Millise eesmärgi peaksin saavutama? Ta näeb, et tal  ei ole üldse jõudu tööd teha, ja leiab, et ta on "taeva ja maa vahel rippumas". Ja ta suudab ennast tugevamaks muuta ainult seetõttu, et ainult Looja saab teda aidata, samas kui ta ise on kadunud.

Selle kohta öeldakse: "Need, kes loodavad Looja peale, uuendavad oma jõudu." “Need, kes usaldavad Loojat” on inimesed, kes näevad, et maailmas  ei ole kedagi teist, kes suudaks neile iga kord uut jõudu anda.

2. Rabash. Artikkel 12 (1988) "Mis on Toora ja töö vaimses töös"

Et Tooras elu kogeda vajab inimene suurt ettevalmistust, oma keha ettevalmistamist selleks, et see oleks võimeline kogema Tooras peituvat elu. Seetõttu ütlesid targad, et tuleb alustada Lo Lishmaga ja Lo Lishma tasemel saavutatud Toora valguse abil jõutakse Lishmani, sest selles sisalduv valgus pöördub tagasi allika juurde. Ja siis on tal võimalus õppida Lishma ehk Toora nimel, mida nimetatakse elu Tooraks, sest ta on juba Tooras elu saavutanud, sest Toora valgus on inimese ette valmistanud, et ta tunnetaks elu, mis Tooras on.

3. Rabash. Artikkel 19 (1985) "Lähme vaarao juurde – 1"
 

Tuleb keskenduda [põhimõttele:] “Lähme vaarao juurde” ja uskuda kõigisse kõige halvimatesse võimalikesse olukordadesse, mis juhtuda võivad, ning mitte põgeneda lahinguväljalt, vaid alati loota Loojale, et Ta saab aidata ja inimesele [abi] anda, vajab ta siis vähe või palju abi. Ja tegelikult on see, kes mõistab, et ta vajab Loojalt suuremat abi, sest ta on teistest inimestest halvem, siis tema palve väärib rohkem vastuvõtmist, nagu öeldakse: "Looja on murtud südamega inimestele lähedal ja päästab hingelt rõhutuid."

  4. Rabash. Artikkel 42 (1991) "Mida tähendab "härg tunneb oma omanikku... aga Iisrael mitte" vaimses töös"

Inimene usub, et Looja teeb kõike ja loomulikult teeb Looja kõik tema heaks. Kui jah, siis langemiste kohta, mida inimene saab, ütleb ta, et Looja saatis talle need seisundid kahtlemata tema heaks.

See annab inimesele jõudu mitte põgeneda lahinguväljalt, isegi kui ta ei näe, et Looja hooliks temast nii, et ta tunneks, et Looja teda aitab. Ja [ta tunneb], et ta mitte ainult ei edene oma töös, vaid liigub tagurpidi. Aga kui ta usub, et Looja aitab teda langemisse saatmisega, siis loomulikult ei põgene inimene lahinguväljalt.

Sest ta ütleb, et Looja aitab teda küll, aga mitte sel viisil, nagu inimene tõusude ajal sellest aru saab. Ja Looja aitab teda läbi kukkumiste. Seetõttu tugevdab see usk teda, et ta ei põgeneks lahinguväljalt ja ta loodab Looja abile ja palvetab, et tal oleks jõudu jätkata tööd, kuni Looja avab tema silmad ja teda austatakse Loojaga sulandumisega.

5. Rabash. Artikkel 19 (1985) "Lähme vaarao juurde – 1"

Selle jaoks, et inimene saaks olla ettevaatlik, et mitte kaotada seda, mis talle antakse, peab ta kõigepealt tegema suuri pingutusi, sest see, mis jõupingutuste tulemusel inimeseni jõuab, muudab ta ettevaatlikuks, et mitte seda kaotada. Ent pingutuse ajal, kui inimene näeb, et töö  ei ole veel kaugeltki valmis, põgeneb ta mõnikord lahinguväljalt ja langeb meeleheitesse. Ja siis vajab ta erilist tugevdamist, et uskuda Loojasse, et Looja aitab teda.

Ja see, et abi  ei ole veel tulnud, tuleneb sellest, et ta  ei ole veel pingutanud nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi osas, mis on vajalik Hisaroni ettevalmistamiseks täitumise saamiseks, nagu on kirjutatud: "Ja kui keegi õppis Toorat ega suutnud endalt kurja kalduvust eemaldada, siis on see kas sellepärast, et ta ei teinud piisavalt tööd ega näinud vaeva, mida Tooraga tegelemisel teha tuleb, nagu öeldake “Ei pingutanud, ja leidis, ära usu!”, või siis ehk pingutasid nad vajalikul määral, kuid ei olnud usinad kvaliteedis.

6. Rabash. 924. "Ja Kõigevägevam rääkis Moosesega"

Midagi loomusest kõrgemal olevat on võimatu saada enne, kui inimene  ei ole otsustanud, et see on loomuse sees võimatu.

Ja alles pärast seda, kui ta on loomusega seoses meeleheitesse sattunud, saab ta taevast abi paluda, et teda saaks loomusest kõrgemal aidata.

7. Rabash. Artikkel 10 (1986) "Palve kohta"

Seni kui inimene teada saab, et ta ei ole ise võimeline andvat Kelimi saama, ei palu ta Loojal neid talle anda. Selgub, et tal puudub tõeline soov, et Looja tema palvele vastaks.

Ja seetõttu peab inimene ise töötama, et andmise anumad saada. Ja pärast suurt tööd, mille ta on sellesse pannud ja  ei ole neid ikka veel saanud, algab tõeline südame sügavusest tulev palve. Ja siis saab ta abi ülalt, nagu ütlesid meie targad: "Kes ennast puhastama tuleb, seda aidatakse."

Kuid et see palve on tema olemusega vastuolus, sest inimene on loodud saamise sooviga, mis on egoistliku armastuse omadus, siis kuidas saab ta Looja poole palvetada, et Ta annaks talle loa anda, kui kõik tema organid on selle soovi vastu? Seetõttu nimetatakse seda tööd palveks, s.o. see nõuab palju pingutust, et ta saaks Looja poole palvetada, et Ta talle andmise väe annaks ja muudaks ära inimese saamise jõu.

8. Baal HaSulam. Shamati. 5. "Lishma on ärkamine ülalt, aga miks on vaja ärkamist altpoolt?"

Ja inimene peab uskuma, et Looja aktsepteerib madalamate tööd ja ei ole vahet, milline on nende töö suurus ja tüüp ning kõik, millele Looja vaatab on [ainult] kavatsus, ja see on see, mis Loojale naudingut pakub, siis on inimene väärt Loojale [toetudes] nautima.

Tunneb ta ju juba Looja töö ajal headust ja naudingut, sest nüüd töötab inimene just nimelt Looja heaks, sest pingutused, mida ta sunnitöö ajal tegi, valmistasid inimese ette selleks, et ta saaks tõeliselt Looja heaks töötada. Selgub, et siis põhineb isegi see nauding, mida ta saab, Loojal, st just Looja pärast.