578. Pool seeklit – 2

Veebruar-märts 1977

Mis puudutab poolt seeklit, siis see peaks olema selgelt pool ja mitte veerand või terve seekel, vastavalt sellele, kuidas Zoharis selgitatakse, tähendab seekel Mishkal [kaal], midagi, mida tuleb kaaluda.

Seega peaksime mõistma, et seekel tähendab seda, et inimene peab kaaluma oma tegusid, et teha valik, mis tähendab, et ta ei saa kurta, et tal puudub teadmine ja omadused, ehk et ta sündis ilma annete või voorusteta, mistõttu on tal väga raske minna otseteed, samas kui tema sõpradel, kes sündisid rikkana, ehk suuremate annete ja kaasasündinud voorustega, on neil lihtsam end teenete poolele määrata.

Selle kohta ütleb ka salm: „Rikas ärgu andku rohkem.“ See tähendab, et jõukus ei lisa talle paremat sobivust ega tugevust end õiguse poolele otsustada. „Ja vaene ärgu andku vähem,“ tähendab, et tema vaesus ei takista teda pingutamast, et end teenete poolele määrata.

Pigem, mis puudutab otsustamist, on kõik võrdsed. Teisisõnu, seekel – kui inimene kaalub oma tegusid, mõtteid ja soove – on alati ainult pool, sest nagu meie targad on öelnud: „Igaüks, kes on oma sõbrast suurem, sellel on ka kalduvus suurem“ (Sukka 52).

Et oleks võimalik valida, peab olemas olema võrdne kaal, sest kui kaalu mõlemad kausikesed on võrdsed, saab öelda, et ta saab valida. Kui on ülekaal või puudujääk, ei ole siiski võimalik otsustamisest rääkida. Nagu meie targad on öelnud: „Igaüks peaks alati nägema end pooleldi süüdi ja pooleldi süütuna“ (Kidushin 40), sest ainult siis saame rääkida otsusest.

See ongi „selgelt pool seeklit“. See tuleb õpetama, et inimesel on alati ainult pool, sest kui tal on natuke head, on tal selle vastukaaluks natuke halba. Ja kui tal on palju head, on tal selle vastukaaluks palju halba. See ongi see, mida tähendab „Jumal on loonud ühe teise vastu.“