<- Kabala raamatukogu
Jätkake lugemist ->
Kabala raamatukogu avaleht / Bnei Baruch / None / Ülemaailmne kabala kongress, oktoober 2025 - ״Ühes palves״ Tund #4 "Teadmisest kõrgemal olev palve"

Ülemaailmne kabala kongress, oktoober 2025 - ״Ühes palves״

4. tund "Teadmisest kõrgemal olev palve"

Valitud tsitaadid algallikatest


1. RABASH, Artikkel nr 12 (1991), "Need küünlad on pühad"

"Ja kõige tähtsam on palve. See tähendab, et inimene peab palvetama Looja poole, et ta aitaks tal mõistusest kõrgemale minna, mis tähendab, et töö peaks olema rõõmsameelsuses, justkui oleks ta juba Kedusha mõistmise saanud ja millist rõõmu ta siis tunneks. Samuti peaks ta paluma Loojat, et Ta annaks talle selle jõu, et ta saaks keha mõistusest kõrgemale minna.

Teisisõnu, kuigi keha selle tööga ei nõustu, et see oleks kellegi hüvanguks, palub ta Loojat, et tal oleks võime töötada rõõmuga, nagu see oleks sobilik kellelegi, kes teenib suurt Kuningat. Ta ei palu Loojat, et Ta näitaks talle Looja suurust ja töötaks alles siis rõõmuga. Pigem soovib ta, et Looja annaks talle rõõmu  teadmisest kõrgemal olevaks tööks, et see oleks inimesele sama oluline, nagu tal juba oleks teadmine."


2. RABASH, Artikkel 13 (1985), "Minu vägev pääste kalju"


"Mida saab inimene teha, kui ta tahab alustada kiitusega, aga tema süda on suletud ja ta tunneb, et on puudusi täis ega suuda oma suud avada, et laulda ja kiita? Nõuanne on minna teadmisest kõrgemale ja öelda, et kõik on „kaetud Hassadim [halastused]“. Teisisõnu, ta peaks ütlema, et kõik on Hesed [arm/halastus], kuid see on tema eest varjatud, sest ta ei ole veel võimeline nägema rõõmu ja naudingut, mille Looja on oma loodute jaoks ette valmistanud.

Ja pärast seda, kui ta Loojat kiidab – tähendab, et ta usub teadmisest kõrgemal, et kõik on hea ja armulik – peaks ta palvetama, et Looja parandaks tema südame, et sellest saaks „Minu palve maja“, see tähendab, et seal ilmuks Looja halastus. Seda nimetatakse „ilmutatud Hassadimiks“."


3. RABASH, Artikkel nr 25 (1987), Mida tähendab töös raske pea?


"Me peaksime tõlgendama, mida on kirjutatud, „Inimene ei palveta muidu kui täie tõsidusega“. Teisisõnu, meie targad annavad meile nõuandeid, kuidas inimene peaks palvetama. Nad ütlevad meile, "ainult täie tõsidusega". See tähendab, et inimene peaks nägema, mida ta enne palvetamist vajab, ja selle puuduse eest ta palvetab, et Looja rahuldaks tema puuduse.

Seetõttu peaks inimene kõigepealt ennast kontrollima, et näha, kas ta suudab võtta endale ülesandeks usus teadmisest kõrgemale liikuda, mida nimetatakse „täielikuks tõsiduseks“, ja alles siis palvetama, et Looja looks tema südames usu, sest kui on teadmisest kõrgemal olev usk, siis tal on kõik, nagu öeldi, et väike taandatakse suure ees."


4. RABASH, Artikkel nr 638, "Inimese kalduvus"

"Asi on selles, et usku nimetatakse teadmisest kõrgemal olevaks, mis tähendab loomusest kõrgemal, sest kõike, mis on mõistuse piires, nimetatakse „loomuse ja mõistuse piires“, sest seda, mida inimene mõistab, suudab ta ka teha, välja arvatud juhul, kui ta on laisk. Aga mõistusest kõrgemal seda teha ei saa. Seetõttu peetakse kõike, mis on loomusest kõrgemal, imeks.

Kõik imed omistatakse Loojale, mis tähendab, et neid peetakse ülaltpoolt tulevaks äratuseks, mitte altpoolt, sest madalam ei suuda teha midagi, mis on loomusest kõrgemal. Kuid selle jaoks, et temaga ime juhtuks, peaks inimene palvetama, et ime juhtuks."


5. RABASH, Artikkel nr 5 (1990), "Mida tähendab töös, et maa ei kandnud enne inimese loomist vilja"
"Peame uskuma, et 'Sina kuuled iga suu palvet', nagu me palves ütleme, 'Sest Sina kuuled iga suu palvet.' Seega, Looja pidi kuulma ka sinu palvet. Lisaks, kui Ta ei kuule iga suu palvet, siis miks sa peaksid palvetama?"

Siis, kui inimene jõuab sellesse seisundisse, võib ta öelda, et ta liigub teadmisest kõrgemale. See tähendab, et kuigi mõistus on väga oluline ja ta näeb, et keha räägib mõistusega, peaks inimene ütlema, et me peame minema mõistusest kõrgemale. St meiegi näeme vastuolusid, näiteks et kui palju kordi ta palvetas, kuid ei saanud oma palvele vastust. Kuid siis, kui ta ületab selle ja liigub teadmisest kõrgemale, nimetatakse seda „teadmisest kõrgemal olevaks usuks“."


6. RABASH, Artikkel nr 23 (1989), "Mida tähendab töös, et kui ta neelab kibedat rohtu, ei tule ta välja?"
"Kui ta jõuab teadmiseni, et Looja saab teda aidata, ja ta mõistab, et ainus tõeline nõuanne on palve, tuleb keha ja näitab talle: „Sa näed, kui palju palveid oled juba palunud, kuid ei ole ülalt vastust saanud. Seetõttu, miks vaevuda palvetama, et Looja sind aitaks? Sa näed, et sa ei saa ülalt mingit abi.“ Sel ajal ei saa ta palvetada. Siis peame ikkagi taas usu läbi ületama ja uskuma, et Looja tõepoolest kuuleb iga suu palvet, ja ei ole oluline, kas inimene on osav ja hea iseloomuga või vastupidi. Pigem peab ta selle ületama ja mõistusest kõrgemal uskuma, kuigi tema mõistus ütleb, et ta on palju kordi palvetanud, kuid ei ole ikkagi ülalt vastust saanud, siis kuidas saab ta tulla ja veelkord palvetada? See vajab samuti ületamist, see tähendab mõistusest kõrgemat pingutust ja palvetamist, et Looja tal oma seisukohta ületada ja palvetada aitaks."


7. RABASH, Artikkel nr 236, “Kogu maa on täis Tema auhiilgust"

"Kui pöörata tähelepanu püüdele usus mõistusest kõrgemale liikuda, siis sellega ta väärib ja rajab selle, et näo ilmutumist saavutada, nagu on esitatud Zoharis, kui Shina [Jumalikkus] ütles Rabi Shimon Bar Yochaile: “Ei ole kohta, kus sinu eest peituda,” mis tähendab, et kõigis varjatustes, mida ta tundis, uskus ta, et siin oli Looja valgus. See tegi ta vääriliseks, kuni ta saavutas Tema valguse näo ilmutuse.

See on usu mõõdu tähendus, mis inimese igast madalusest ja varjatusest välja tõmbab, kui inimene ennast selles tugevdab ja palub, et Looja end ilmutaks."


8. RABASH, Artikkel nr 6 (1989), “Mida tähendab teadmisest kõrgemal töös?"

"Töö, “teadmisest kõrgemal olev usk” tähendab, et me peame uskuma, kuigi mõistus ei näe, et see on nii, ja tal on mitu tõendit, et see ei ole nii nagu ta uskuda tahab. Seda nimetatakse “teadmisest kõrgemal olevaks usuks”, mis tähendab, et ta ütleb, et usub, justkui näeks ta seda mõistuse piires. Seda nimetatakse “teadmisest kõrgem usk” töös.

Teisisõnu, see on suur töö, et inimene selle enda peale võtaks; see on vastuolus mõistusega. See tähendab, et keha ei nõustu sellega, kuid ta aktsepteerib seda ikkagi, justkui oleks see mõistuse piires. Selline usk vajab Looja abi. Sel põhjusel vajab inimene sellise usu jaoks palvetamist, et Ta annaks talle jõudu olla Temale sarnane, justkui oleks ta selle mõistuse piires saavutanud.

Teisisõnu, inimene ei peaks palvetama Looja poole, et tal aidataks kõigest teadmiste piires aru saada. Selle asemel peaks ta Looja poole palvetama, et talle antaks jõudu teadmisest kõrgemal olev usk vastu võtta, justkui see  oleks mõistuse piires."


9. RABASH, Artikkel nr 266, "Igaüks, kes on oma veiniga rahul"

"Kes Loojasse usub, et Ta kuuleb palvet, kuigi iga päev, kui ta palvetab ja ei näe, et Looja palvet kuuleks, usub ta siiski, et Looja kuuleb palvet. Aga kui ta saab tasu, et Looja vastab tema kõigile palvetele, siis ei ole tal enam vaja uskuda, et Looja kuuleb palvet, sest ta näeb oma silmaga, et Looja annab talle, mida ta soovib.

Seepärast nimetatakse paika, kus ta peab uskuma, “saladuseks” ja ilmutuse paika nimetatakse “Toora veiniks.” Inimene peab end usus tugevdama isegi kohas, kus ta võib saada ilmutuse, et Looja kuuleb palvet."


10. RABASH, Artikkel nr 28 (1987), "Mis on ära lisa ega vähenda töös?"


"Ta peab mõistusest kõrgemal uskuma ja ette kujutama, et talle on juba antud usk Loojasse, mis on tema organites tuntav, ja ta näeb ja tunneb, et Looja juhib tervet maailma kui hea, kes teeb head. Kuigi kui ta mõistuse piires olles vaatab, näeb ta vastupidist, peaks ta siiski töötama mõistusest kõrgemal ja see peaks talle tunduma, justkui ta juba tunneks oma organites, et see on tõesti nii, et Looja juhib maailma kui hea, kes teeb head.

Siin omandab ta eesmärgi tähtsuse ja siit alates ammutab ta elu, see tähendab rõõmu Loojale lähemal olemisest. Siis võib inimene öelda, et Looja on hea ja teeb head, ning tunda, et tal on jõudu öelda Loojale, “Sa oled meid valinud kõigi rahvaste seast, Sa oled meid armastanud ja tahtnud,” sest tal on põhjus Loojat tänada. Ja vaimsuse tähtsuse tajumise ulatuses seab ta Looja kiituse."