Ülemaailmne kabala kongress, oktoober 2025 - ״Ühes palves”
3.tund "Südame põhjast tuleva palve tingimused"
Valitud tsitaadid algallikatest
1. Baal HaSulam, Shamati, Artikkel Nr. 209, “Palve kolm tingimust”
On kolm palve tingimust:
1. Usk, et Looja suudab ta päästa, vaatamata sellele, et oma kaasaegsetega võrreldes on ta kõige halvemas olukorras. Kas siis tõesti on Looja käsi liiga lühike, et teda päästa? Vastasel juhul selgub, hirmus öelda, et „[isegi] Omanik ei suuda oma vara („Kelim”) päästa.” (1.)
2. Kui tal ei ole enam mitte mingit nõu, sest seda, mida oli tema võimuses teha, on ta juba teinud, kuid tema haavade paranemist ei ole toimunud.
3. Kui Tema teda ei aita, siis on surm parem kui selline elu. Ja palve on kaotus (2) südames. See tähendab, et mil määral ta kadunud on, sedavõrd suur on tema palve. Ei ole ju kahtlust, et ei saa võrrelda seda, kellel jääb puudu liiast, surmamõistetuga, kelle üle langetatud otsus on jäänud vaid täide viia. Ja ta on juba raudsetesse köidikutesse aheldatud ning seisab ja anub, paludes oma elu eest. Võib kindel olla, et ta ei jää magama ega suigata, ja et ta ei jäta hetkekski oma elu eest palumist.
2. RABASH, Artikkel Nr.6 (1984), "Kaaslaste armastus - 2"
Seega peame kasutama ka usku, et meil oleks kindlustunne, et me suudame eesmärgini jõuda ja ei heituks poolel teel ega põgeneks võitlusest. Pigem peaksime uskuma, et Looja võib aidata isegi madalamat ja alandlikumat inimest nagu mina ise. See tähendab, et Looja toob mind Enda lähedale ja ma suudan Temaga sulandumise saavutada.
3. Baal HaSulam, 34. kiri
"Kiirustame oma palveid kõrgemal, koputus koputuse järel, väsimatult, lõputult ja ei jää nõrgemaks, kui Ta meile ei vasta. Usume, et Ta kuuleb meie palvet, kuid ootab aega, mil meil on Kelim [anumad], et vastu võtta usu andam, ja siis saame vastuse igale palvele korraga, sest “Issanda käsi ei jää lühikeseks,” Jumal hoidku."
4. Baal HaSulam, 24. kiri
"Te juba teate, et palve ja kindlustunne käivad käsikäes. Peame täielikus usus uskuma, et Looja kuuleb iga suu palvet, eriti Shinaga [Jumalikkus] seoses. Selle usuga omandame kindlustunde ja siis on tema palve täielik, kindlustundega, et ta päästetakse, ning teda premeeritakse kindlustunde ja rõõmuga kogu päevaks, justkui ta oleks juba päästetud."
5. RABASH, Artikkel nr. 17 (1984), "Kogunemise päevakord – 1"
"Peame alustama Looja kiitmisega, sest see on loomulik, et kui üks palub midagi teiselt, on kaks tingimust:
1. Et tal on see, mida ma temalt küsida tahan, nagu rikkus, võim ja tunnustus kui jõukas ja jõukohane.
2. Et tal on lahke süda, tähendab soovi teha head teistele.
Selliselt inimeselt võid paluda teene. Sellepärast öeldi: “Alati tuleks kõigepealt kiita Loojat ja siis palvetada.” See tähendab, et kui üks usub Looja suurusesse, et Tal on kõikvõimalikud naudingud, mida anda olenditele ja Ta soovib head teha, siis on kohane öelda, et ta palvetab Looja poole, kes kindlasti aitab teda, kuna Ta tahab head teha. Ja siis saab Looja talle anda seda, mida ta soovib. Siis võib ka palve olla kindlustundega, et Looja selle täidab."
Teine tingimus: Ainult Looja saab aidata
6. RABASH, Artikkel nr 16 (1984), "Andmisest"
"Kui ta hakkab oma töös andmise astmele jõudma, näeb ta, et on sellest väga kaugel, et tal ei ole mingit soovi mõtteks, sõnaks või teoks, et tal oleks võime andmisele asuda. Ja siis ei tea ta, mida teha, et andmise jõudu saavutada. Iga kord, kui ta pingutusi lisab, näeb ta, et terve see asi on temast kaugel. Ta mõistab lõpuks, et inimlikult ei ole võimalik, et ta kunagi selleni jõuab.
Ta saab sel ajal aru, et ainult Looja saab teda aidata, ja ta mõistab alles siis , et peab Toora ja Mitzvotiga tegelema, et tasu saada. Ja tema pingutuse tasuks on see, et Looja annaks talle andmise jõu. See on tasu, mida ta loodab saada, sest ta tahab saavutada Dvekuti Loojaga, mis on vormi sarnasus, mis tähendab andmist."
7. Baal HaSulam, Shamati, Artikkel nr 1, "Ei ole kedagi teist peale Tema"
"Öeldakse: "Ei ole kedagi teist peale Tema," mis tähendab, et maailmas ei ole ühtegi teist jõudu, millel oleks võime midagi Looja vastu teha. Ja see, et inimene näeb, et maailmas on asju, mis kõrgemaid jõude (sõna-sõnalt: “kõrgem saatjaskond”) eitavad, siis selle põhjuseks on see, et selline on Looja tahe.
Ja see on teatud tüüpi parandus, mida nimetatakse "vasak [käsi] lükkab eemale ja parem käsi toob lähemale". Teisisõnu, see, mida vasakpoolne tõrjub, on osa parandusest. Ehk siis maailmas on asju, mis on algselt mõeldud inimese sirgelt teelt kõrvale juhtimiseks, (asju) mille tegevus tõukab ta pühadusest eemale.
Ja kasu nendest tõrjumistest seisneb selles, et tänu neile tekib inimesel vajadus ja täiuslik soov, et Looja aitaks teda, sest muidu ta näeb, et on kadunud. "
8. Baal HaSulam, Shamati, Artikkel nr 5, "Lishma on ärkamine ülalt, aga miks on vaja ärkamist altpoolt?"
"Palve peab siiski olema täiuslik. Ehk siis südame sügavusest, mis tähendab, et inimene teab sada protsenti, et peale Looja enda ei ole maailmas kedagi, kes teda aidata saaks. Ja kuidas inimene teab, et peale Looja enda ei ole kedagi, kes teda aidata saaks? Inimene saab neid teadmisi omandada ainult siis, kui ta on pannud sellesse kõik tema käsutusse antud jõu ja see ei ole teda aidanud.
Seetõttu on inimene kohustatud tegema kõik maailmas võimalikud toimingud, et olla austatud omadusega "taeva pärast". Siis saab ta palvetada oma südame sügavusest. Ja siis kuuleb Looja tema palvet."
3. Tingimus: Surm on minu jaoks parem kui elu
9. RABASH, 9. kiri
"See, kes on tööga harjunud ja soovib näha tõde, et selles edasi liikuda, ning tema soov on ainult oma toiminguid parandada, siis vastavalt tema tõe soovile näidatakse talle ülalt täpselt sellisel määral tema tõelist taset - kui kaugel ta töö Lishmas tegemisest on. Sellest tulenevalt on ta sunnitud olema alaväärsuses, sest ta (näeb) endas kurja rohkem kui kõigil oma kaasaegsetel, sest kogu maailm ei näe tõde, kuidas nad on kurjuse valitsemise alla pandud ega ole alustanud Looja heaks töötamisega. Kuid ta näeb tõepoolest, et ta ei suuda Looja heaks mitte midagi teha ja tunneb seepärast, et ta on Loojast eraldatud.
Ta tunneb, nagu ta oleks surnud, sest ta on Elude Elust lahutatud. Ja et ta tunneb surma maitset, on ta täielikus alanduses, sest ei ole kedagi madalamat kui surnud. Sel ajal hüüab ta, “Ma on surnuna parem kui elavana,” sest vähemalt ei määriks ta Toorat ja Mitzvoti, mis tähendab pühade asjade kasutamist enda hüvanguks, sest siis tunneks ta, et kasutab ilmalike vajaduste jaoks pühasid nimesid."
10. RABASH, Artikkel nr. 5 (1989), "Mida tähendab see, et maailma loomine oli suuremeelsuse kaudu?"
"Mõnikord muutuvad kannatused selliseks, et inimene ütleb: “Ma eelistaks pigem surra kui elada,” kui ma ei suuda oma puudujääki rahuldada. Aga see on tingitud kannatustest, mida ta oma puudujäägi tõttu tunneb. Loomulikult, kui ta saab oma vajadusest rahulolu, mille kohta ta ütles “Ma eelistaks pigem surra kui elada,” siis millist naudingut ta tunneb, kui ta täitumise saab!
Kui rääkida tööst, peab inimene jõudma sellise puudujäägini, et tal puudub Dvekut[kleepumist] Loojaga, et ta ütleb: “Kui ma ei suuda Loojaga Dvekuti saavutada, tekitab see puudumine mulle selliseid piinasid, et ma ütlen, ‘Ma eelistaks pigem surra kui elada.’”
See on see, mida nimetatakse “tõeliseks sooviks,” ja see soov on rahuldamise vääriline."