247. Mõtet peetakse toiduks  

Kuulsin Adari 24. päeval, 19. märtsil 1944, Jeruusalemmas

Inimest eristatakse kolme keha poolest:

A. Sisemine keha, mis on püha hinge (Kedusha) rõivas.

B. Klipat Noga [Noga kest].

C. Mao nahk.

Et ennast kahest kehast päästa ja kasutada ainult sisemist keha, on Segula [ravim/vägi] mõelda ainult sellistele asjadele, mis puudutavad sisemist keha. See tähendab, et inimese mõte peaks alati jääma ühe autoriteedi alla, st “Ei ole kedagi teist peale Tema”, et Tema teeb ja hakkab tegema kõiki tegusid, ega ole loomist maailmas, mis võiks teda Kedushast lahutada.

Ja et ta ei mõtle nendele kahele kehale, siis nad surevad, sest neil ei ole toitu ega midagi, mis neid elus hoiaks. Seepärast, pärast Hea ja kurja tundmise puu pattu langemist, ütles Looja talle: “Oma palge higis pead sa leiba sööma,” (1MS 3:19) sest enne pattu ei sõltunud elujõud  leivast.

Kuid pärast pattu, kui ta klammerdus mao naha kehasse, sai elu leivaga seotuks, st toiduga, ja kui talle toitu ei anta, siis ta sureb. See on suur parandus, et pääseda neist kehadest, sest inimene peab püüdma ja pingutama, et mitte mõelda mõtteid nende kasuks, sest mõtted ongi nende toit.

Seetõttu peab inimene mõtlema ainult sisemisele kehale, sest see on rõivaks Kedusha hingele. See tähendab, et inimene peaks mõtlema mõtteid, mis on tema nahast väljaspool. See tähendab, et need toovad kasu väljaspool tema nahka, väljaspool saamise soovi.

Oma nahast väljaspool ei ole Klipotil mingit haaret, sest Klipot haaravad ainult seda, mis on inimese naha sees, kuid mitte väljaspool tema nahka olevat. See tähendab, et neil on haare kõige üle, mis on rõivastatud, ning nad ei suuda hoida midagi, mis ei ole rõivastatud.

Kui inimene jätkab mõtlemist, sellele, mis on tema nahast väljaspool, saab ta tasuk seisundi, mille kohta on kirjutatud: „Ja kuigi mu nahka on nõnda nülitud,” (Iiob 19:26) „See” (Zot) on Shechina [Jumalikkuse] omadus, kes asub inimese nahast väljaspool. „Nüliti” tähendab, et see seatakse ainult tema nahast väljapoole. Sel ajal premeeritakse teda sellega: „saan ma ilma ihutagi näha Jumalat,.” Sel ajal näeb ta oma Jumalat sellest lihast, see tähendab, et Kedusha tuleb ja rõivastab keha sisemuse. Kuid see on täpselt siis, kui inimene nõustub töötama väljaspool oma nahka, see tähendab ilma igasuguse rõivata, ja siis premeeritakse teda rõivaga. Õelad seevastu—kes tahavad töötada just siis, kui on olemas rõivas, see tähendab naha sees—"Nad surevad, ilma et taipaksidki." (Iiob 4:21) See on sellepärast, et siis ei ole neil rõivastust ja nad ei saa midagi.