Kõrgemate maailmade struktuur

Hevruta - Peale 23. tundi

---

Vaatame üle peamised mõisted, millega oleme tutvunud

Valgus

Kli

4 otsese valguse faasi

Esimene piirang / Tzimtzum Aleph

Masach (ekraan)

Orh Yashar

Orh Hozer

Rosh

Toch

Sof

---

Järgnev on võetud Rav Dr. Michael Laitmani tunnist

(Link inglise/vene/heebrea/hispaania keeles)

Kui me asume selgitama mingit arenguseisundit, on hea täpsustada kogu arengu protsessi, alates reaalsuse algusest kuni seisundini, mida soovime selgitada. Seetõttu pöördume taas Orh Yashari nelja faasi juurde ja selgitame, kuidas Kõrgem jõud, mida nimetatakse Valguseks, loob esimese Kli.

Kõrgem Valgus levib ja ehitab sellele vastukaaluks Kli, mida nimetatakse sooviks. Valgus levib soovi sees ja täidab seda. Kui Valgus täidab Kli, tunneb Kli naudingut. Naudingu tunde lõpus, ja selle tulemusena, eristab Kli ka naudingu allikat. Ta tunneb, et nauding tuleb kelleltki, kelle sooviks on anda, talle head teha.

Tunne, et nauding tuleb andjalt, äratab Klis soovi anda. Loomulikult tõmbub Kli selle poole, et käituda oma allikale sarnaselt. Nii, nagu headuse soov on anda, soovib ka Kli anda, kinkida. Esimene faas muutub teiseks faasiks. Esimene faas tahab vastu võtta ja teine anda, mõlemad vastanduvad teineteisele.

Lisaks naudingule on Valguses ka andja tunnetamine—kes on andja ja milline on tema olemus. Siit pärineb teise faasi soov anda. Klid nimetatakse Alephi faasis Hochmaks, ja Bet faasis on Kli Bina.

Järgmine arengujärk on Kli, kes soovib täita Bina andmise soovi. Kli, kelle soov on vastu võtta, saab anda vaid siis, kui ta võtab vastu selle jaoks, et anda, selle nimel, et kinkida. Kolmas arengufaas, kus Kli võtab vastu selle jaoks, et anda, seda nimetatakse "Zeir Anpin".

Kui Kli võtab vastu, et anda, on tema pingutus Loojapoolse andmiseks tehtava pingutusega võrdne. Alephi faasis võttis Kli vastu, Bet faasis soovis ta sarnaneda andvale jõule, ja faasis Gimel sarnaneda tegevusega. Kui Kli sooritab andmise teo nagu Looja, ilmneb talle, kui kõrge on Looja ülevus, kui täiuslik Looja on, ja temas areneb soov Looja täiuslikkuse järele.

Tänu andmisele, mis toimus Gimel faasis tekib Klis soov saada kõike, saada nii Valgust kui naudingut ja kui naudingu andjat. Kli soovib nautida naudingu saamist ja olla naudingu andja seisundis. Kli tahab endale kõike seda, mis on Loojas. Kui Bet ja Gimel faasides soovis Kli sarnaneda Loojale, sarnaneda Looja tegevusele, siis neljandas faasis tahab ta nautida Looja seisundit kui vastuvõtja (saaja).

Neljandas faasis valitseb saamise soov kogu oma jõus ja sellest tuleneb ka tema nimi—"Malchut." Neljas faas on ka Kli arenemise viimane etapp, seetõttu nimetame seda nimega "loodud olend."

Tänu sellele, et ta saab Behina Daletis kogu Valguse, hakkab Kli end vastuvõtjana tundma. Kli seisundit Behina Daletis, kui see on Valgusega täidetud, nimetatakse „Ein Sof”. Kui Kli tunneb end vastuvõtjana ja Valgust kui andjat, ei suuda ta taluda erinevust ja lõhet enda ja Valguse vahel. Seetõttu tõrjub ta kogu Valguse endast välja tegevusega, mida nimetatakse Tzimtzum Alephiks. Seda erinevust, mida Kli enda ja Valguse vahel tunneb, nimetatakse „häbiks”. Häbi põhjustab selle, et Kli tõmbub kokku ning selle kokkutõmbumise tulemusena jääb Kli Valgusest tühjaks. Valgus on Kli ees, Kli ise on tühi, vaba, tema sees ei ole midagi.

Valgus lahkus Klist. Behina Daleti Valgusega täidetud seisundit nimetatakse „Olam Ein Sofiks”, ja tühja Kli seisundit, peale Tzimtzum Alephit, nimetatakse Olam HaTzimtzumiks. Pärast Tzimtzum Alephit on seisund ainulaadne. Kli, ehk loodud olend, jääb üksi. Pärast Tzimtzum Alephit ei ole Kli Valgusega seotud ega Valguse kontrolli all. See on vaba. Pärast Tzimtzum Alephit on Looja ja loodud olend üksteisest lahutatud.

Siit õpime, et kõikide Kli sees tehtud tegude eesmärk on võimaldada Klil Valgusest vabaneda ja määratleda oma soov iseseisvalt. Piiratud Klis on alles kõik muljed eelmistest seisunditest. Nüüd, olles tühi, on tal võimalus tegutseda vastavalt infole, mis jäi temasse varasematest seisunditest, ning otsustada oma soovi üle.

Seega uurib Kli oma eelmisi seisundeid. Ta leiab, et tema seisund Olam Ein Sofis on sarnane Behina Alephiga, Valgusega täidetult. Samuti tunnetab ta sarnasust oma olekus Behina Betis, kui ta keeldus Valguse vastuvõtmisest, ja selle vahel, kui ta tundis häbi ning Valgus tema seest lahkus. Kli arenemine Behina Gimelis ja Daletis ei toonud talle head tunnet; ta tundis peale neid ikkagi häbi. Niisiis, mida peaks ta tegema, milline on parim võimalik seisund?

Kli jääb tühjaks. Naudingutest tühi, ilma Looja tunnetamiseta, kõige raskemas seisundis. Ta ei saa vastu võtta; kui ta võtaks, tunneks ta häbi. Kli häbi on nii suur ja hirmus, et ta on valmis loobuma kõigist naudingutest ja täitumustest, peaasi, et ta ei tunneks häbi.

Oma täitunud olekus tunneb Kli häbi; tühjana olekus puudub tal elujõud. Kli peab leidma oma täieliku ja igavese seisundi, seisundi, mida ei ole vaja muuta. Kui ta saavutab täiusliku seisundi, väärib ta igaviku. Igavik ja täius on üks ja seesama. Sest kui täiuslikkuses jääb midagi puudu, kui on vaja midagi lisada, siis ei ole see täiuslikkus. Täiuslikkus ei muutu kunagi. Kuidas on siis võimalik olla täiuslikus ja igaveses seisundis, seisundis, mis ei kohustaks loodut, seisund, kus loodud olend on rahul ja täiuslik? Sest just seda Kli soovib; sest Kli on ju soov saada.

Nendest arutlustest saab selgeks, et ainus täiuslik seisund on olla nagu Looja. Kli peab sarnanema Loojaga. Kli peab võtma Looja eeskujuks ja püüdlema Temaga sarnasuse poole, ta peab jõudma samale tasemele nagu Looja.

Kli otsib võimalust, kuidas Loojale sarnane olla, ja leiab tee. Looja annab, Looja armastab loodut ja annab talle naudingut. Kui loodud olend suudaks anda Loojale sama nagu Looja annab temale, oleks loodud olend Loojale sarnane. Aga kuidas saab loodud olend Loojale anda, kui tal ei ole midagi anda?! Lahendus on lihtne: kui Looja armastab loodud olendit, kasutab loodud olend Looja armastust, et see Loojale tagasi anda.

Loojalt tuleb loodud olendile nauding ja armastuse tunne. Loodud olend otsustab mõlemat kasutada. Ta võtab naudingu vastu, kuid mitte sellepärast, et tal oleks soov nautida. Naudingu vastuvõtmisega väljendab loodud olend oma armastust Looja vastu, sarnaselt sellele, kuidas Looja teda armastab. Loodud olend võtab vastu ainult selle nimel, et väljendada oma armastust Looja vastu, ainult selle jaoks, et Loojat rõõmustada. Kui loodud olend rõõmustab Loojat, muutuvad tema ja Looja omavahel võrdseks. Vastuvõtmine eesmärgiga Loojat rõõmustada toimub loodud olendi poolt „kavatsuse” abil, naudingu vastuvõtmise ajal, mõtte kaudu. Kli tööd kavatsusega nimetame “Masachiks”.

Kirjeldame nüüd Kli tööd Masachiga. Valgus tuleb Loojalt loodud olendile – see on nauding. Loodud olend otsustab Valgust mitte enda jaoks vastu võtta ja tõrjub Valguse tagasi. Pärast Valguse tõrjumist arvutab loodud olend oma kavatsuse põhjal, kui palju ta suudab vastu võtta selle nimel, et Loojat rõõmustada ja mitte enda naudingu pärast. Õige arvutuse põhjal võtab ta naudingu endasse. Ta võtab selle vastu teatud ulatuses, vastavalt oma võimele kavatsust hoida.

Peale esimest Tzimtzumi jaguneb tühi Kli nüüd kaheks: koht, kus on võimalik naudingut vastu võtta, ja koht, kus ei ole võimalik naudingut vastu võtta. Kohta Klis, kus arvestust peetakse, nimetatakse “Rosh”. Koht, kuhu nauding vastu võetakse, nimetatakse Toch, ning koht, mis jääb Valgusest tühjaks (Masachi puudumise tõttu), nimetatakse “Sof”. See üks üldine Kli jaguneb seega kolmeks osaks: Rosh, Toch, Sof. Seda Klid õpetab meile Kabala tarkus; seda Klid nimetatakse loodud olendiks.

Loodud olend peab sarnanema Loojale. Sarnasus Loojaga on võimalik siis, kui Masach, mis eraldab Roshi ja Tochi, otsustab, kui palju naudingut Kli sees vastu võtta. Masach määratleb Kli jagunemise Tochiks ja Sofiks. Kui Masach on suur, siis on Tochi osa suur ja Sof väike. Tochi ja Sofi koos nimetatakse kehaks. Kli jaguneb, sarnaselt füsioloogilisele kehale, kehaks ja Roshiks. Edaspidi õpime selle jagunemist käteks, jalgadeks ja teisteks keha organiteks. Vaimse Kli jagunemine määrab järk-järgult ära füsioloogilise keha kujunemise meie maailmas.

Klid ümbritsevad välised osad, mida nimetatakse “maailmadeks”, ning Kli ise jaguneb paljudeks osadeks, milleks on inimesed meie maailmas. Kli jaguneb sisemiseks ja väliseks, mida me oma maailmas tunneme. Kogu tegelikkus meie maailmas on üldise Kli tagajärg, mis loodi pärast Ein Sofi maailma. Alates Tzimtzum Alephist ja edasi keskendub õpe viisidele, kuidas Kli kuni meie maailmani laskub.

Nagu mainitud, loodi Kli neljas Orh Yashari Behinas kõrgema jõu poolt. Kli piirab ennast Tzimtzum Alephis, asetab endale Masachi ja ehitab Masachi abil iseenda ning maailmad. Esimest maailma nimetatakse “Adam Kadmon”. Pärast seda luuakse maailmad “Atzilut”, “Beria”, “Yetzira”, “Assiya” ja “see maailm”. Tänapäeval, pärast tuhandeid aastaid arengut selles maailmas, hakkab inimene tagasi pöörduma Ein Sofi poole, kuni oma arengu lõpuleviimiseni, saavutades Looja taseme.

Kogu uurimust, alates reaalsuse algusest kuni selle lõpuni, nimetatakse Kabala tarkuseks. Kõik maailma tarkused, kogu informatsioon, mis on seotud selle maailmaga, on selle tarkuse sees. Kabala tarkuse uurimisobjektideks on kogu reaalsuse juur ning kõik reaalsuse detailid kõigis maailmades, kuni selleni välja. Üldise plaani kohta, mida inimkond on kohustatud täitma, kirjutab minu õpetaja, Rav Baruch Ashlag, artiklis „Millise astmeni peab inimene jõudma?”

Kogu inimkond eksisteerib kui üks Kli Ein Sofi maailmas; selle jaotamine kaheksaks miljardiks inimeseks või üheksaks ei muuda asjaolu, et kõik on ühendatud kui üks Kli. Iga inimene peab reinkarneeruma kuni kõige madalama kohani, meie maailma, ja tõusma sealt tagasi ühisesse Klisse. Igal juhul ei ole võimalik langeda kehvemas­se seisundisse kui see, mis meil on selles maailmas.

Kes ei ole oma elu jooksul selles maailmas oma ülesannet täitnud, reinkarneerub uuesti ning sünnib sellesse maailma ühe inimkonna liikmena. Ta peab alustama ja jätkama tõusmist oma vaimse juure juurde. Seni, kuni inimene ei ole oma rolli täitnud, reinkarneerub ta ikka ja jälle sellesse maailma.

Kui nii, siis küsib Rabash: millise vaimse astmeni peab inimene jõudma, et ta enam ei reinkarneeruks? Ja ta kirjutab seal: „Vaata, Ari on Shaar HaGilgulimis kirjutanud, et iga inimene peab reinkarneeruma, kuni ta täieneb kogu NaRaNHaYs, see tähendab, kuni ta saab kogu tema jaoks ettenähtud Valguse.”

Valgust, mis täidab kõigi hingede üldise Kli, nimetatakse NRNHYks. NRNHY on viis Valgust: Nefesh, Ruach, Neshamah, Chaya, Yechida, mis peavad tingimata täieliku Kli täitma. Selle kaudu mõistame Ari sõnu, et kui inimene on oma elu jooksul saavutanud vaimseid tasemeid, kuid ei ole oma teekonda lõpetanud, peab ta jätkama reinkarneerumist. Tal tuleb oma vaimset teed oma elus, selles maailmas, jätkata.

Igaüks meist on varem selles maailmas varasemates reinkarnatsioonides elanud ja läbinud teatud protsesse. Seos, mille igaüks meist on Kabala tarkusega loonud, viitab võimalusele, et ka eelnevates eludes olime selle tarkusega seotud. Seetõttu jätkame ka täna liikumist samas suunas.

Kui inimesel tekib elu jooksul soov Kabala tarkust õppida, tähendab see, et ta on osa teekonnast juba eelnevate elude jooksul läbinud. Nüüd, oma praeguses reinkarnatsioonis, ta jätkab seda. Niisiis, niikaua kui inimene ei ole ühist Klid Valgusega täitnud, peab ta jätkama ja uuesti siia maailma reinkarneeruma.

Kui hakkame uurima ühise Kli NRNHY Valgusega täitumise iseloomu, peame teadma, et kogu tee, algusest kuni lõpuni, on jaotatud ülalt alla laskumiseks ja alt üles tõusmiseks. Laskumises ülalt alla, kuni selleni, luuakse maailmad ja ehitatakse hinged. Selles maailmas elab inimene oma kehas ja hinges ning just siit peab ta oma tõusu alustama. Kabala tarkuse raames õpime kõigi maailmade loomist, hingede laskumist kuni selle maailmani ning teed, kuidas me võiksime ja peame siit maailmast Ein Sofini tõusma.

Esiteks õpime tundma Adam Kadmoni maailma loomist, uurides selle kujunemise staadiume seisundi kaudu, mis sellele eelnes.

Nagu teada, loodi Orh Yashari nelja faasiga Kli ja ta sai kogu Valguse Ein Sofi maailmas. Pärast Valguse vastuvõtmist Ein Sofi maailmas tegi Kli Tzimtzumi ja jäi tühjaks. Kli otsustas töötada ainult Masachi abil, arvutusega, kui palju Valgust võib Kli sisse vastu võtta ja kui palju mitte. Pärast neid otsuseid sündis Adam Kadmoni maailm.

Iga Kli seisund jätab maha “Reshimot”. Reshimot on informatsioon Kli iga arenguastme kohta. Näiteks faas Bet sisaldab endas Reshimoti faasist Aleph ja ehitatakse sellele. Faas Gimel sisaldab endas Reshimote faasidest Bet ja Aleph. Kui kirjeldada Reshimot järjekorda faasis Gimel, siis faasi Aleph Reshimot on kõige sisemisem, faasi Bet Reshimot on faasi Aleph Reshimotist väljapool ning faas Gimel ise on kõige välisem.

Kli, mis töötab Masachiga, sisaldab endas kõiki eelnevaid seisundeid ja teeb nende suhtes oma otsuseid. Kõrgem Valgus levib ja tõmbub Kli poole ning tahab seda täita. Kli tõrjub Valgust, sest kui ta vastu võtaks, tunneks ta häbi. Kli otsustab, millises ulatuses ta suudab Valgust vastu võtta ilma häbitundeta, et ennast Valgusega täpselt võrdsustada. Valguse vastuvõtmisel Masachi abil muutub Kli andjaks, annetajaks.

Oleme selgitanud Masachi toimimise viisi võõrustaja ja külalise näitega. Inimene on oma sõbra majas külaliseks. Sõber kutsub teda nautima toitu, mille ta on talle valmistanud, ja ta lükkab kutse tagasi. Külaline tunneb end vastuvõtjana ja võõrustajat andjana; temas tekib häbitunne. Võõrustajat, kui andjat, tajub ta endast kõrgemana. Alumise taseme ja andja, kõrgema astme, vaheline lõhe äratab temas häbitunde.

Kuidas saab külaline vastu võtta, nautida ja mitte häbi tunda? Külaline keeldub naudingu saamise kutsest. Võõrustaja survestab teda siiski sööma, selgitades sõbrale, et ta on toidu spetsiaalselt talle valmistanud. Külaline keeldub hoolimata võõrustaja korduvatest palvetest, kuni võõrustaja surve ja külalise keeldumine muutuvad võrdselt tugevaks. Võõrustaja ei saa, samuti ei saa ka külaline; võõrustaja ei anna, samuti ei anna ka külaline. Võõrustaja ja külaline muutuvad võrdseks ning suupisted jäävad nende vahele lauale.

Nüüd on külalisel võimalus muuta oma vorm vastuvõtjast andjaks. Toidu valmistas võõrustaja spetsiaalselt külalise jaoks, oma armastuse väljendusena. Võõrustaja tahab, et külaline tunneks rõõmu. Kui külaline keeldub, tekitab ta võõrustajale kurbust.

Seetõttu otsustab külaline vastu võtta; tema ainus kavatsus on võõrustajat rõõmustada. Kui ta nii teeb, ei tunne ta end madalamana ega võõrustajat kõrgemana; ta annab võõrustajale – Kli annab Loojale.

Loodu otsustab Loojale anda, Looja antud naudingut vastu võttes. Nii saavad Looja ja loodu üksteisega võrdseks. Loodu võtab Loojalt vastu, et Talle rõõmu valmistada, ja selle tulemusena saavad nad võrdseks. Looja annab rõõmu loodud olevusele, loodud olend võtab rõõmu Loojalt vastu ning rõõmu vastu võttes põhjustab ta Loojale rõõmu.

Ainus, mida inimesel puudub, on kavatsus Looja nimel rõõmu vastu võtta. Kavatsus kujuneb Klis, astme Roshis. Oma soovi suhtes uurib Kli, mil määral ta Loojaga võrdne on, ja otsustab, millises ulatuses ta oma soovi rakendab. Piir, mis märgib Kli võime ulatust oma soovi kasutada, on nimetatud “Tabur”. Koht, kus Kli saab oma soove rõõmuga täita, on “Toch”, ja Tochi lõpp on Taburis.

Kohta, mida ei saa rõõmuga täita, alates Taburist allapoole, nimetatakse Sofiks (lõpp). Kli Sof-osa tõrjub rõõmu ega lase seda sisse. Nauding, mille Looja Klile Sofi osa soovide sees annab, on nii suur, et Kli ei suuda seda vastu võtta, et Loojale anda.

Naaskem tagasi peremehe ja külalise tähendamissõna juurde. Oletame, et peremees austab külalist liha, kala, magustoidu ja joogiga. Külaline kaalub, milliseid toite ta suudab vastu võtta ja nautida üksnes peremehe pärast, mitte enda pärast. Ta võtab arvesse oma soovi, naudingut ja teadlikkust peremehe suurusest ning neist kõigist lähtuvalt otsustab, mida ta saab vastu võtta. Näiteks võib ta endale jooki lubada. Samuti võib ta süüa magustoitu ja osa kalast; nendest saadav nauding ei ole liiga suur. Külaline võib neid vastu võtta ja nautida peremehe pärast.

Liha ta vastu võtta ei suuda. Kui ta sööb liha, ei mõtle ta peremehele; kui ta sööb liha, keskendub ta täielikult naudingule.

Kli seab ise piirid. Osa naudingust on see suuteline vastu võtma enda sees ja osa mitte. Arvestus tehakse vastavalt andmetele, mis on saadud eelneva töö käigus—neljas Orh Yashari faasis, Ein Sofi maailmas ja esimeses piirangus (Tzimtzum Aleph)—vastavalt varasemate seisundite kogemusele.

On hea, kui seame end külalisena peremehe ja külalise tähendamissõnasse ja mõtleme, kuidas vastu võtta eesmärgiga Loojale anda. Selline mõte arendab inimeses Kelime. Sellega saab inimene teada, kui täpne on arvestus, kas nautida iseenda pärast või peremehe pärast. Kui inimene on täielikult hõivatud õige arvestusega, et nautida peremehe pärast, lakkab ta toidu maitset tundmast. Sel määral on inimene iseenda naudinguga piiratud.

Näiteks kui inimene joob tassi kohvi kavatsusega anda naudingut võõrustajale—üksnes peremehe pärast, mitte enda pärast—siis ta ei tunne kohvi maitset. Tema kavatsus on ju see nauding peremehele edasi anda, kuid ta ei tunne peremeest; seepärast kaob maitse. Pingutuses, end külalisena kujutledes, tekib inimesel vajadus peremehe avaldumise järele. Sest kui külaline ei tunne peremeest, kui ta ei näe teda, siis ei suuda ta andmise akti sooritada.

Sellises olukorras ei jää inimesel muud üle, kui nõuda peremehe avaldumist. Ta nõuab Tema avaldumist, et Talle anda; vastasel juhul ei võta ta Temalt midagi vastu. Kui Looja näeb, et loodud olend seisab kindlalt oma soovis vastu võtta Tema nimel, Looja nimel, siis hakkab Ta end ilmutama. Kui Looja tajub, et loodud olend keeldub igasugusest vastuvõtmisest muul eesmärgil kui Loojale naudingu pakkumise nimel, siis hakkab Looja end näitama. Looja ilmutab ennast ja aitab loodud olendil andmise arvestust teha.

Kui Kõrgem Jõud saab loodud olendile avalikuks, hakkavad Looja ja loodud olend omavahel ühenduma. Kõrgem Jõud saab avalduda üksnes tingimusel, et loodud olend jääb kindlaks ja keeldub vastu võtmast, kui see ei toimu peremehe kasu nimel. Loodud olend tahab vastu võtta ainult selle jaoks, et anda; sellega sunnib ta Loojat end ilmutama.

Sellised harjutused “praktilises Kabalas”, katsed vastu võtta tingimusel, et vastuvõtt on ühendatud Loojaga, on head harjutused. Inimesel tasub end kontrollida, kas ta suudab seda. Kabala tarkuse õppimise ja selliste kogemuste kaudu võib inimene viia end seisundisse, kus ta ei võta midagi vastu enda nimel, vaid ainult Looja heaks—ja kui Looja ei ilmu talle, ei võta ta midagi vastu. Siis on Looja sunnitud ennast ilmutama.

Kontrollige end. Kui seate Majaperemehe ette tingimuse—et keeldute vastuvõtmisest, välja arvatud ainult Tema jaoks—siis peab Majaperemees olema teiega kontaktis. Sellistel tingimustel saab inimene tasuks Looja avaldumise. Vastavalt sellele, kas inimene on võimeline nõudma Looja avaldumist andmise kavatsusega, Looja avaldub. Nii aitab Looja inimesel kõrgematele andmise astmetele tõusta. Kirjutage see harjutus üles “kodutööna”. Raskused, mis selle tulemusena tekivad, aitavad teil edeneda.

Mingem tagasi Kli arengu etappide juurde. Valgus tõmmatakse ligi ja see levib Klisse. Kli lükkas Valguse tagasi. Kli tegi “Roshis” arvutuse ja võttis osa Valgusest endasse. Näite huvides oletame, et Kli võttis vastu kakskümmend protsenti Valgusest ja kaheksakümmend protsenti jäi tühjaks. Osa Valgusest, mille Kli vastu võttis, nimetatakse “Sisemine Valgus” (Ohr Pnimi). Kohta, kus arvutus tehti, nimetatakse Pe-ks, ja piiri, kuni Valgust vastu võetakse, nimetatakse Tabur. Kohta, kus Kli lõpeb, nimetatakse “Sium”.