Hevruta - Peale 21. tundi - Kõrgemate maailmade struktuur

Loeme uuesti mõningaid osi eelmise pühapäeva tekstilõikudest (mitte kõiki, sest tõenäoliselt ei jõua kõike) ning seejärel on meil selgitus Rav Michael Laitmanilt ja aega aruteludeks ning küsimusteks.

Baal HaSulamilt - Kabala tarkuse eessõna

...loomise mõte oli looduid Looja helde käe läbi rõõmustada ja seetõttu oli hingedesse kinnistunud suur soov ja püüdlus saada Loojalt vastu tema “shefa” (kõrgeim hüve, küllus, täitumine).

Saamise soov on ju  “kli” (anum, instrument), mis määrab shefas sisalduva naudingu määra, sest shefa saamise soovi suurus ja püsivus määrab naudingu hulga ja tugevuse, mis shefas sisaldub, ja ei vähem ega rohkem. Ja nad on omavahel seotud nii, et neid on võimatu eraldada muus kui oma kuuluvuses: nauding on seotud shefaga ja suur soov shefat saada kuulub saavale loodule.

...

 Ja see neljas näidatud staadiumis (behinotis) saamise soovi ABYA maailmades laskumise vajalikkus on tingitud asjaolust, et kelimi jaoks kehtib suur reegel, mille kohaselt valguse levik [Klisse] ja selle [hilisem] väljutamine [Klist] muudab Kli oma eesmärgile sobivaks. Selgitus: et niikaua kuni Kli  ei ole oma valgusest eraldunud, sulandub ta valgusega ja kustub selles, nagu küünal tõrviku ees.

...

Ja seetõttu on vaja nelja etappi (behinot), mis on nimes HaVaYaH ja mida nimetatakse Hochma, Bina, Tifferet, Malchut. Sest esimene aste (Behina Aleph), nimega "Hochma", sisaldab tegelikult kogu loodud loodut, valgust ja Klid, sest see sisaldab suurt soovi kogu valgus tervikuna saada, mida nimetatakse "Ohr Hochma" (sõnasõnaliselt "tarkuse valgus") või "Or Haya" (sõna-sõnalt "elu valgus"), sest see on kogu elu valgus loodus, mis selle Klis sisaldub. Seda esimest etappi (Behina ​​​​Aleph) peetakse siiski täielikult valguseks ja Kli selles peaaegu et ei avaldu, sest see on valgusega segunenud ja selles tühistatud, nagu küünal tõrviku ees.

Ja pärast seda tuleb teine ​​etapp (Behina Bet) ja selle põhjuseks on asjaolu, et oma arengu lõpus oleva Kli Hochma tugevneb oma püüdluses, et temas oleva ülemise valguse sarnaseks saada, see tähendab et temas tärkab soov Loojale anda , vastavalt selle sees oleva valguse olemusele - anda kõik. Ja siis, tänu sellele temas ärganud soovile, tõmmatakse tema juurde Looja uus valgus, mida nimetatakse "Ohr Hassadim" (sõna otseses mõttes "halastuse valgus"). Ja selle tulemusena vabaneb ta peaaegu täielikult Hochma valgusest, millega Looja selle täitis, sest Hochma valgust saab vastu võtta ainult oma Kli-s, mis on tervikuna suur soov saada, nagu öeldi eespool. Seega on valgus ja Kli teises etapis täielikult esimeses etapis olevatest erinevad, sest selles olev Kli on soov anda ja selles olevat valgust tunnetatakse Hassadimi valgusena – see tähendab valgusena, mille on tekitanud loodu ja Looja ühinemise (dvekut) jõud, sest soov anda viib ta vormilt sarnasusele Loojaga ja vormi sarnasus vaimses on ühinemine, nagu eespool õppisime.

Ja pärast seda tuleb kolmas etapp (Behina Gimel). Sest pärast seda, kui Valgus loodu sees vähenes Hassadimi Valguse staadiumisse täielikult ilma Hochma Valguseta ja on teada, et Hochma Valgus on loodus peamine elujõud, seetõttu ärkas ja tõmbas lõpuks teine ​​etapp ise Hochma valguse [teatud] hulga, nii et see paistab selles oleva Hassadimi valguse sees. Ja see ärkamine tõmbas jälle teatud osa saamise soovist, esindades Kli uut vormi, mida nimetatakse kolmandaks etapiks või Tipharethiks.Ja valguse omadust selles nimetatakse Ohr Hassadim koos Hochma valgustusega, sest selle Ohri alus on Ohr Hassadim ja selle väiksem osa on Ohr Hochma.

Ja pärast seda tuleb neljas etapp (Behina Dalet), sest ka kolmanda etapi Kli ärkas lõpus, et Hochma valgust täies mahus lähemale meelitada, nagu see esimesel etapil oli. Ja selgub, et see ärkamine on saamise sooviga samas mõõdus olev püüdlus, nagu esimesel etapil, koos seda täiendava lisaga. Sest nüüd on ta sellest valgusest juba lahku läinud, sest nüüd ei ole selles Hochma valgust ja ta püüdleb selle poole kirglikult ning seetõttu kinnistub kogu saamise soovi vorm kogu oma täielikkuses. Sest pärast Valguse levikut ja selle sealt väljutamist kehtestatakse Kli [vorm], nagu eespool öeldud. Ja kui ta hiljem tagasi tuleb ja valguse tagasi saab, siis Kli juba eelneb valgusele. Ja seetõttu peetakse seda neljandat etappi (Bhina ​​​​Dalet) lõpetatud Kli. Ja seda nimetatakse "Malchutiks".

Loomise mõte ja Tema olemus

Kabalistid saavutasid vaimsuse ja kirjutasid sellest oma raamatutes. Nad tunnetasid, et kogu reaalsuse juur on Kõrgem Jõud, mida nad nimetasid “Tema olemuseks”, sest nad ei suutnud Jõudu ennast mõista. Kuid nad tunnetasid, et eksisteerib mõte, eesmärk, luua looduid selle jaoks, et neile naudingut pakkuda, ja see pärineb Tema olemusest. Nad nimetasid seda mõtet ja eesmärki “Loomise mõtteks” või “Kõrgemaks valguseks”. Selgub, et loodu seisukohalt ongi Valgus Looja, sest ta ei saa ligipääsu Tema olemusele. Seetõttu toimub Looja ja loodud olendi kontakt Kõrgema valguse kaudu.

Lühidalt öeldes on olemas Valgus, mis lähtub Tema olemusest. Valgus soovib luua olendi ning teda rõõmustada, täites teda naudinguga. See tähendab, et Valguse eesmärk on luua olend, kes tunnetaks Valgust kui naudingut.

Puudus ja täitumine: Kli ja Valgus

Kabalistid nimetasidki loodut “anumaks” ja Valgust “täiteks”. Valgus, mis lähtub Tema Olemusest, et luua loodut, nimetatakse Behina Shoreshiks (Juure faasiks), sest see on kogu tegelikkuse juur. See Valgus loob seejärel soovi Valgust nautida. Naudinguiha nimetatakse ka “Saamise soov” (Valgus).

Naudingu intensiivsus sõltub ainult soovi intensiivsusest seda vastu võtta, just nagu meie maailmas võib olla tühi kõht, kuid puudub soov süüa. Seega on soov anuma täiteks ning ilma selleta ei ole naudingut. Vaimsuses ei ole sundust ja täide vastab ainult soovile.

Valgus, mis lähtub Tema Olemusest, loob anuma ja täidab selle. Naudingut, mida loodu tunneb Valguse vastuvõtmisel, nimetatakse Ohr Hochmaks (Tarkuse Valgus). Soovi, mille loob Valgus, mis seda täidab, nimetatakse Behina Alephiks (Esimene Faas). Seda nimetatakse nii, sest see on tulevase anuma esimene Behina (tunnetus/äratundmine). Kuid see soov ei ole veel iseseisev, sest see on loodud otse Valguse poolt.

Tegelik loodu on see, kelle soov nautida Looja täit Valgust on tema enda naudingu jaoks. See soov ja otsus seda isekalt nautida tuleneb seestpoolt. Selline soov peab olema talle Looja poolt sisse kirjutatud.

Et Valgust vastu võtta, peab loodu enne selle vastuvõtmist teadma, kui intensiivne on Valgusest saadav nauding. Seejärel peab ta olema Valgusega täidetud ning seejärel tundma, mis tunne on olla ilma Valguseta. Alles siis tekib tõeline igatsus Valguse järele.

Umbes samamoodi juhtub see meie igapäevaelus – kui inimesele antakse maitsta uut vilja, siis ei ole selle vastu eelnevat soovi. Aga kui ta seda maitseb, tunneb ta naudingut ja kui vili võetakse ära, tekib inimesel igatsus selle järele ning ta soovib naudingut tagasi saada. Justnimelt see soov, uus soov, mis inimeses sünnib, on see, mida inimene tunnetab iseseisva soovina .

4 sammu täieliku soovi kujundamiseks

Seetõttu on võimatu anumat korraga üles ehitada. Selleks, et soov teaks, millest rõõmu tunda, ja tunneks ära omaenda soovi nautida, peab see läbima kogu sündmuste ahela. See tingimus on Kabalas esitatud seadusena: “Valguse laienemine ja selle lahkumine muudavad anuma tema ülesande vääriliseks,” milleks on Valguse vastuvõtmine ja sellest rõõmu tundmine. Selle soovi arenemise etappe nimetatakse Behinotideks (faasid/eristused/vaatlused), sest need on faasid eristuste/vaatlustega täitumise tahte kujunemisel.

Nii annab Valgus koos naudinguga anumale andmise omaduse. Ja anum avastab Valgusest rõõmu tundes ootamatult, et tahab anda, just nagu Valguse olemus, mis teda täidab. See on nii sellepärast, et Looja andis Valgusele nimme võime edastada oma omadusi koos andmise sooviga. Kui Valgus täidab anuma esimeses faasis, tunneb anum, et ta soovib olla nagu Looja. Ja et see on täiesti uus soov, on see täiesti uus vaatlusetapp, nimega Behina Bet (Teine faas).

Behina Bet on soov anda. Naudingut, mida ta tunneb Loojale sarnanemisel, nimetatakse “Halastuse Valguseks”. Nii näeme, et Behina Aleph on vastupidine Behina Betile, sest Behina Alephi soov on soov saada, samas kui Behina Betil on soov anda. Valgus Behina Alephis on “Tarkuse Valgus” ja Behina Betis on see “Halastuse Valgus”.

Kui Behina Alephi saamise soov hakkab nautima Valgust, mis teda täidab, tunneb ta kohe, et Valgus on naudingu andja ning saamine on naudingu vastuvõtja, ja hakkab seetõttu soovima olla nagu Valgus ise. Selle asemel, et naudingut vastu võtta, tekib soov seda anda, nagu Valgusel.

Seega lahkub algne saamise soov ja anum jääb Tarkuse Valgusest tühjaks, sest naudingut saab tunda vaid siis, kui selleks on soov.

Saamise soov ei saa jääda ilma Tarkuse Valguseta, sest Tarkuse Valgus on tema elatusallikas. Seetõttu peab see saamise soov võtma vastu natuke Tarkuse Valgust. Nii koosneb see uus soov, mida nimetatakse Behina Gimeliks (Kolmas faas), kahest soovist:

Soov sarnaneda Valgusele.

Soov vastu võtta väike kogus Tarkuse Valgust.

Nüüd tunneb anum kahte Valgust: Halastuse Valgust andmise soovis ja Tarkuse Valgust saamise tahtes.

Kui Behina Gimel võtab Valgust vastu, leiab ta, et Tarkuse Valgus ja Elu Valgus on küll mõlemad olemas, kuid esimene neist vastab enam tema olemusele. Siis otsustab ta selle Valguse täielikult vastu võtta. Nii tekib iseseisev soov Tarkuse Valgust vastu võtta ning just see soov ongi see, millega Looja tahab loodut täita.

Me näeme, et Tema olemusest lähtuv Valgus loob anuma nelja sammuga. Seetõttu on see viimane soov, nimega Behina Dalet (Neljas Faas), tegelikult ainus loodud olend. Kõik sellele eelnenud faasid olid vaid selle arengu etapid. Tegelikult koosneb kogu Loo­dus sellest neljandast faasist. Kõik, mis eksisteerib, välja arvatud Looja, on see Behina Dalet. Seda Behina Daletit nimetatakse Malchutiks (Kuningriik), sest soov vastu võtta valitseb selle üle.

Neli faasi  
Neljas faas on ainus olend. See jaguneb välimisteks ja sisemisteks osadeks. Välimised koosnevad Sefirotidest, Partzufimidest, maailmadest ja meie maailmast ning ka mineraalsest, taime- ja loomariigist. Sisemine osa koosneb inimhingedest. Nende osade erinevus seisneb ainult nende saamise esoovi suuruses.

Kui neljas faas on täiesti täidetud Tarkuse Valgusega, nimetatakse seda Olam Ein Sofiks (Lõpmatuse Maailm), sest selle soov ei piira Valguse vastuvõtmist. Neljas faas saab vastu võtta läbi nelja eelneva faasi: Juure, Esimese, Teise ja Kolmanda. Selgub, et neljas faas jaguneb viieks osaks (koos omaenda faasiga) vastuvõtmise soovi järgi.

Kokkuvõte  
Valgus tuleb Loojalt ehk Juure Faasist. Valgus loob siis nelja faasi kaudu olendi, neljanda faasi. Olendi olemus on soov saada naudingut. Nauding on Valguse taju selle seesmise soovi sees. Neljas faas jaguneb seega neljaks sisemiseks osaks, mis saavad Valgust neljast eelnevast faasist. Neljandat faasi, mis on täidetud Tarkuse Valgusega, nimetatakse "Ein Sofi Maailmaks" (lõpmatus). Neljanda faasi osi nimetatakse "hingedeks" ja "maailmadeks." Maailmad sisaldavad Partzufime, Sefirote ja kõike, mis ei ole hinged.

Baal HaSulamilt:

Nüüd saab mõista tõelist erinevust vaimsuse ja mateeria vahel: Kõik, mis sisaldab täielikku soovi vastu võtta, kõigis oma aspektides, mis on neljas faas, loetakse „mateeriaks“. See eksisteerib kõigis selle maailma reaalsuse elementides meie ees. Vastupidi, kõik, mis ületab seda suurt saamise soovi määra, loetakse „vaimsuseks“. Need on ABYA maailmad, mis on sellest maailmast kõrgemal, nemad ja kogu nendes sisalduv reaalsus.

Nüüd võib näha, et kogu Kõrgemates maailmades kirjeldatud tõusude ja languste teema ei puuduta kujuteldavat kohta, vaid ainult saamise soovi nelja faasi. Mida kaugemal see on neljandast faasist, seda kõrgemal seda peetakse olevat. Ja vastupidi, mida lähemal see on neljandale faasile, seda madalamal olevaks seda peetakse.

Arutelupunktid / Töötuba

- Millised muljeid see Baal HaSulami poolt kirjutatud tekst teis teiste tekstidega võrreldes,  nagu Shamati või  Vabadus Baal HaSulamilt, tekitab?

- Kas teksti kohta on küsimusi?