Hevruta - Peale17. tundi - TANAKHi (heebrea Piibli) vaimne tähendus autentse Kabala tarkuse kohaselt
Hevruta - Peale 17. tundi - TANAKHi (heebrea Piibli) vaimne tähendus autentse Kabala tarkuse kohaselt
Algaallikatest
"...Kabala teaduse sisemine osa ei erine Tanakhi, Talmudi ja Haggada sisemisest osast, ning ainus erinevus nende vahel seisneb ainult loogilistes konstruktsioonides. Ja see on nagu teadus, mis on neljas keeles ümber kirjutatud. Ilmselgelt ei ole teaduse olemus keele muutumise tulemusena üldse muutunud ja meie otsustada jääb vaid, milline variant on õpilasele selle teaduse edastamiseks kõige mugavam ja vastuvõetavam."
- Baal HaSulam “Kabala õpetus ja selle olemus”
"Ja selles seisneb algajate jaoks kogu keerukus, et nad tajuvad sõnu nende materiaalses tähenduses, aja ja koha, asendamise ja vahetamise osas, samas kui autorid kasutasid neid ainult sümbolitena, et näidata kõrgemaid juuri."
- Baal HaSulam, Kümne Sefiroti õpetus, 1. osa, 1. peatükk, Sisemine valgus, 1. lõik
"Selle teaduse praktiseerimisel on range tingimus: ärge materialiseerige kontseptsioone väljamõeldud ja materiaalsete asjadega, sest seda tehes rikute käsku: "Ära tee endale nikerdatud kuju ega pilti." Pealegi toob see kasu asemel kahju."
- Baal HaSulam. “Kümne Sefiroti õpetuse eessõna”, p 156
Okste keel
Kabalistid valisid spetsiaalse keele, mida nimetatakse "okste keeleks". Selle valiku põhjuseks on, et kõik, mis eksisteerib meie maailmas (elutu, taimne, loomne ja inimlik tasand), kõik, mis nendega minevikus on juhtunud, toimub praegu ja juhtub tulevikus, see tähendab, kõik objektid ja nende juhtimine pärineb Loojalt ning läbib enne meie maailma jõudmist kõik vaimsed maailmad. Kõige selle juhtimine uueneb pidevalt ülevalt alla kuni meie maailmani.
Kõik, mis eksisteerib meie maailmas, pärineb Kõrgemast maailmast, kust kõik laskub järk-järgult meie maailma. Et meie maailmas pärineb kõik Kõrgemast maailmast, on meie maailma objektide, nende tagajärgede, põhjuste ja päritolu vahel vaimses maailmas range seos.
Kabalistid, kes seda seost täpselt tabavad, nähes nii ülemist objekti (juurt, millest kõik pärineb) kui ka alumist objekti meie maailmas (mis saab oma põhjuse ja juhtiva jõu Kõrgemalt –) alateadlikult, seda tunnetamata, oskavad täpselt määratleda iga seose. Seetõttu saavad nad nimetada Kõrgemates maailmades olevat nende materiaalsest tagajärjest pärinevate nimedega, st okstena meie maailmas. Sellepärast nimetatakse seda keelt "okste keeleks" ja mitte "juurte keeleks". Juuri nimetatakse nende okste järgi, mitte vastupidi. Nii leidsid kabalistid keele, mis kirjeldab täpselt vaimset maailma kasutades tavalisi sõnu. Teist keelt olla ei saa, sest puuduvad teised sõnad, mis oleksid arusaadavad nende jaoks, kes eksisteerivad mõlemas maailmas. Seepärast võtavad kabalistid Kõrgema maailma kirjeldamiseks meie maailma nimed ja kasutavad neid Kõrgemate objektide ehk meie maailma juurte kirjeldamiseks.
Kui aga inimene seda ei tea, võib talle tunduda, et kabalistlik raamat räägib meie maailmast. Need sõnad ei aja aga segadusse kabalisti, kes näeb selgelt, millest raamat tegelikult räägib. Ta teab täpselt, milline meie maailmas olev oks (st tagajärg) vastab Kõrgemas maailmas olevale juurele.
Näiteks kabalistlikus kirjanduses ei viita "Jeruusalemm" mitte füüsilisele linnale, vaid teatud vaimsetele jõududele ja teatud vaimse energia keskmele, millel on kindel koht vaimsete maailmade süsteemis. Lisaks osutatakse kabalas inimese kehaosade kaudu, nagu "Rosh" (pea), "Guf" (keha), "Chaze" (rind), "Peh" (suu), "Einaim" (silmad) jne, nende vaimsetele juurtele. Sõna "Rosh" tähistab vaimse objekti otsuseid tegevat osa, samas kui "Guf" viitab täideviivate funktsioonide keskusele.
Aguses - Beresheet
"Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai. Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest. Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev."
Beresheet (1. Moosese raamat), Toora (Viie raamatu) esimene peatükk algab nende sõnadega. Need tekitavad kindla kujutluspildi. Oleme kuulnud nende sõnade erinevaid tõlgendusi Peshat'i (otsene tähendus) tasandil. Siiski jätavad need lihtsad tõlgendused õhku hulgaliselt küsimusi; neis puudub loogika ja teaduslik lähenemine. Kabalistid selgitavad seda järgmiselt:
Kõik pühad raamatud räägivad ainult vaimsest maailmast, selle loomisest ning sellest, kuidas hiljem sellest maailmast tekkis meie maailm. Pealegi need raamatud ei käsitle üksnes olemasolevat, vaid õpetavad inimest ka seda maailma nägema.
Kõrgema maailma järkjärgulist ilmutamist nimetatakse inimese vaimseks tõusuks ehk vaimse tõusu astmeteks. Vaimse maailma kirjeldamiseks kasutatakse raamatutes mitut erinevat tehnikat. Kabala on Kõrgema maailma struktuuri käsitlev teadus; selle kirjeldamiseks kasutatakse Sefirote, Partzufime, graafikuid ja jooniseid. Toora aga kirjeldab Kõrgemat maailma tavalises keeles. On olemas ka allegooriline keel ja seaduste keel. Nüüd proovime tõlkida Toora keele kabalistlikusse keelde.
Toora kirjeldab Kõrgema maailma tekkimist, selle struktuuri ja arengut ning seejärel kujutab meie loomise protsessi. Kuid see ei ole meie maailma inimene. Toora räägib saamise soovi (mida nimetatakse Hingeks või Aadamaks) loomisest eesmärgiga täita see loomise-soov-hing igavese ja täieliku naudinguga. See nautimise soov on ainus, mis loodi. Selle kõrval on vaid Looja. Seega on kõik peale Looja vaid erinevad nautimise soovi osad.
Sama toimub ka meie maailmas. Ainus, mis kõiki objekte üksteisest erisatab, on erinev soov nautida, mis määrab iga objekti omadused. Soov nautida koosneb viiest tasemest ning neid viit osa soovist-loomingust nimetatakse Sefirotideks: Keter, Hochma, Bina, Tifferet ja Malchut. Looja soovib loodu täielikult naudinguga täita, kuni loodu kogeb täiuslikkust ja igavikulisust. Seda sellepärast, et Looja ise eksisteerib just selles seisundis ja soovib seda meile anda.
Looja on täiuslik ja ainus. Olles täiuslik, soovib Ta oma looduile anda täiuslikkuse, omaenda seisundi. Seetõttu on loomise eesmärk jõuda Looja täiuslikkuseni ning olla võimeline vastu võtma seda, mida Looja tahab anda.
Kabala ei tegele meie maailma sündmustega. See uurib Kõrgema maailma sündmusi, kust kõik jõud laskusid meie maailma ja põhjustasid siin kõik selle, mis toimub. Kabalat õppides hakkab inimene nägema Kõrgemat maailma. Inimene on võimeline jõudma Loojani ja mõistma, kuidas Ta lõi vaimse maailma. Kabalas nimetatakse seda tegu "Loomise esimeseks päevaks". Oma järgnevates tegudes (nii-öelda järgmistel päevadel) lõi Looja Kõrgema maailma juhtivad jõud. Looja viimane, kuues tegu (loomise kuues päev) oli Aadama loomine.
Et Aadama loomine oli Looja viimane tegu, on see tema kogu loomise eesmärk. Kõik, mis loodi enne teda, loodi tema jaoks. Milline on siis Aadama saatus? Aadam peab saavutama sarnasuse Loojaga, saama Temaga täielikult võrdseks ning ise kogu eksistentsi ja oma saatuse üle valitsema. Pealegi oleme kohustatud jõudma sellesse kõrgeimasse ja täiuslikumasse seisundisse iseseisvalt. Iseseisvalt selleni jõudmine tähendab, et kõigepealt peame jõudma kõige halvemasse seisundisse (mille vastandiks on Looja seisund), ja seejärel sellest omal jõul tõusma.
Kabala abil näeb inimene mõlemat maailma – meie maailma ja Kõrgemat maailma – ning ka nendevahelist seost. Informatsioon kiirgub Kõrgemast maailmast ning realiseerub meie silme all ainena. Meie reaktsioon sellele (mis laskub ülalt informatsiooni kujul), tõuseb tagasi Kõrgemasse maailma ja määrab, millisel viisil (hästi või halvasti) meie tulevik sealt alla laskub ja realiseerub. Seetõttu lõi Looja (kõrgeimal tasemel eksisteerides) loodu endast vastupidise omaduse põhjal. Ta täitis selle valgusega ning hiljem, valgust sellest välja tõmmates, alandas selle "meie maailma" seisundisse.
Tõustes vaimse redeli pulkadel, saab loodu vääriliseks vastu võtma naudingut, mis on mitmeid kordi suurem kui enne sellesse maailma laskumist. Veelgi enam, loodul peab olema jõudu ja võimalust tegutseda vabalt kahe vastandjõu, omaenda egoismi ja Looja vahel, ning seejärel oma tee iseseisvalt valida.
Et need tingimused loodule anda, peab Looja tegema järgmist:
- Loodu täielik eemaldamine Endast
- Arenguvõimaluse andmine, et saavutada seesama Eksistents
- Vaba valiku võimaluse andmine
Looja annab meile sellised tingimused järk-järgult. Alguses ei ole loodu poolt Looja tajumine (valgusega täidetus) iseseisev. See on täielikult valguse poolt alla surutud ning valgus dikteerib loodule oma reegleid ja annab sellele oma omadused. Et teha loodu iseseisvaks, Loojast eraldatuks, peab Ta end täielikult eemaldama. Teisisõnu, loodu, vabanedes valgusest, saab tegutsemisvabaduse. Valguse lahkumist vaimsest Klist (anumast) nimetatakse Kitsenduseks.
Toora algab sõnadega "alguses" (Beresheet), mis on Looja loodust eemaldumise protsessi algus. Sõna "Beresheet" tuleneb sõnast "Bar" – "väljas". See tähendab, et see kirjeldab väljumist Loojast eraldiseisvasse seisundisse, taeva ja maa vahele. "Alguses lõi Jumal taeva ja maa." Taevas on Sefira Bina oma altruistlike omadustega. Maa on Sefira Malchut oma maa-, egoistlike omadustega. Nende kahe polaarsuse, mis moodustavad kogu eksistentsisüsteemi aluse, vahel hõljub meie hing.
Toora algab loodu, Kõrgema maailma ja inimese loomise sünniga. See ei alga loodu lõppseisundist. Toora ülesanne on anda selle maailma inimestele juhis, kuidas tõusta parimasse ja täiuslikku seisundisse. Oma algolekus ei ole loodu (hing või Aadam) parandatud. Ta peab iseennast parandama ja jõudma seisundisse, mida nimetatakse "lõplikuks paranduseks". Kujuta ette, et sul on katkine tööriist, mida sa aga töö jaoks vajad. Järelikult tuleb see esmalt parandada ja alles siis kasutada. Nii õpetab Toora meid, kuidas parandada seda katkiläinud instrumenti: hinge, mille oleme ülalt saanud.
Paranduse ajal eksisteerib inimene kahe maailma vahel: ülemises ja alumises. Paranduse protsessis omandab hing vajalikke oskusi, teadmisi ja kogemusi. Kõige tähtsam on see, et inimene omandab uusi tundeid ja uusi vaimseid omadusi. Kui inimene parandab oma hinge täielikult, omandab ta omadused, mis võimaldavad tal eksisteerida Kõrgemas maailmas täielikult: igavikulisuses, rahus ja täiuslikkuses.
Ei kabalistlikud allikad ega Toora kirjelda seda erilist seisundit. Seda on võimatu kirjeldada, sest meie keeles ei ole sellele analooge. Selle seisundi saavutavad vaid need, kes läbivad kõik paranduse eelolevad seisundid ning jõuavad Lõpliku Paranduseni. Kõike, mis jääb Lõpliku Paranduse taha, ei kirjeldata mitte kuskil. Just siin peituvadki Toora "Saladused".
Sellistes raamatutes nagu "Zohar" ja Talmud leidub vaid üksikuid vihjeid. Neid erilisi, salajasi seisundeid nimetatakse "Maase Merkava" ja "Maase Beresheet". Kuid need on ainult vihjed. Tegelikkuses ei saa neid seisundeid, vaimseid maailmu sõnadega kirjeldada, sest meie sõnad, tähed ja terminid on võetud meie Paranduse süsteemist ja kehtivad vaid seal. Me ei tea absoluutselt midagi sellest, mis eksisteerib väljaspool meie Paranduse süsteemi, ning seda ei ole võimalik inimese keelde üle kanda ega meie määratluste ja uskumuste süsteemi suruda.
"Alguses lõi Jumal taeva ja maa" viitab kahe omaduse loomisele: egoismile ja altruismile. Maa egoistlik omadus saab parandatud tänu taeva altruistlikule omadusele. Paranduse protsess koosneb seitsmest seisundist, mida nimetatakse "seitse loomise päeva". Loomulikult on see tinglik nimi. Selllel ei ole mingit seost maa seitsme päevaga; see ei tähenda ööd ega päeva ega valgust ega pimedust maa peal. See viitab hoopis vaimsetele seisunditele ja vaimsetele tunnetele, mida inimene paranduse etappe läbides kogeb. See räägib süsteemist, milles inimese hing, mis on tasandil nimega "maa", parandatakse.
Vaja on tõsta hing Sefira Malchuti tasandilt Sefira Bina tasandile. See tähendab, et Malchuti egoistlik omadus tuleb muuta Bina altruistlikuks omaduseks. Seda on võimalik saavutada seitsme järjestikuse paranduse teel, mida nimetatakse "nädala seitsmeks päevaks". Toora selgitab, mida me igal päeval oma hingega tegema peame.
Esimene päev
"Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai. Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest. Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev."
Mida tähendab: "ja Jumal lahutas valguse pimedusest"? Meie parandustöös peame järgima Looja tegusid. Seetõttu on esimene käsk, mida peame täitma, see, et sorteerime enda sees oma mõtted ja soovid, et näha, millised neist on puhtad – "taevas" – ja millised on tumedad – "maa". Seda protsessi nimetatakse "Akarat haRa" (kurjuse äratundmine). See juhtub siis, kui kabalistlike raamatute õppimise ja kabalistliku grupi suhete kaudu hakkame analüüsima oma omadusi. Vaimsete ja loomsete omaduste vastandamine ning nende üksteisest lahutamine ja eristamine on esimene samm paranduse poole. See on inimses toimuva Inimese loomise esimene päev.
Teine päev
"Ja Jumal ütles: „Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!” Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal. Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai õhtu ja sai hommik - teine päev."
Pärast seda, kui oleme endas eraldanud egoistlikud ja altruistlikud omadused, tuleb meil asuda neid parandama. Seda tehakse Looja erilise valguse abil, Ta kiirgab kahte tüüpi valgust: Hochma valgust ja Hassadimi valgust. Kasutades Hassadimi valguse omadust (halastus), mida nimetatakse “veeks”, omandame jagamise, altruismi omaduse.
“Maa” on egoistlik omadus kõike vastu võtta ja endasse imeda – see on meie algne loomus. Vesi on jagamise omadus ning see küllastab maad ja loob võimaluse elu tekkimiseks. Jagamise omadus parandab egoismi ja lubab meil seda õigesti kasutada, nii isiklikuks hüvanguks kui ka teiste kasuks. Egoismis, mida on parandatud jagamise abil, tajub inimene Kõrgemat (Loojat) ning näeb oma eelmisi elusid ja teed loomise eesmärgini. Hing on igavene ja liigub kehast kehasse. Just seetõttu võib inimene näha kõiki oma eelnevaid reinkarnatsioone. See, kes ei ole oma hinge parandanud, ei suuda midagi sellest maailmast kõrgemat näha.
Kolmas päev
"Ja Jumal ütles: „Veed kogunegu
taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!” Ja nõnda sündis. Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea. Ja Jumal ütles: „Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on
nende seeme, nende liikide järgi maa peale!” Ja nõnda sündis: maa laskis võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kolmas
päev."
Veed kogunesid taeva all kokku ja kuiv maa ilmus välja. Osa ürgsest Maast ilmub veest välja. Kui vesi parandab maa, muutub see elu tekkimiseks sobivaks, sest maa sisaldab nüüd nii vee omadusi kui Maa omadusi. Vesi ise on elu jaoks sama laastav kui kuiv maa. Mäleta, kuidas Noa saatis laevast tuvi kuiva maad otsima. Just nimelt altruistlike ja egoistlike “taeva” ja “maa” omaduste õige kombinatsioon inimese hinges moodustab aluse inimese paranduseks ja Looja omaduste rakendumiseks.
Seda parandust nimetatakse “Kav Emtzai” (keskmine joon). Meie loomulikku egoistlikku loomust nimetatakse maaks ja see esindab vasakut joont. Parem joon esindab Looja omadusi, see tähendab vee omadusi, altruismi või andmist. Keskmine joon on just see, mida inimene peab saavutama, see tähendab “valima elu”. Teisisõnu peab võtma nii palju “vett”, kui on vaja, et seda “maaga” selliselt kombineerida, et need kaks joont täiendaksid teineteist ja kannaksid vilja. Sellest omaduste kombinatsioonist annab maa “Elupuu”, mis esindab vaimset inimest, kes suudab tajuda kogu loomist ja eksisteerib kõigis maailmades õnnelikult ja igavesti.
Me eksisteerime igavesti, sest seostame end igavese hingega, mitte kaduva kehaga. Me hakkame tundma end hingena ja tajume oma keha kui ajutist kesta. See üleminek, kus inimene samastab end kehana eksisteerimise asemel hingega, on puhtalt psühholoogiline ja toimub, kui inimene omandab Bina omaduse.
Ühine hing loodi soovist saada naudingut ja rõõmu ehk lihtsalt “soovist saada.” See soov on hinge tuum ning sellele mõjuvad kuus omadust: Hesed, Gevura, Tifferet, Netzah, Hod ja Yesod. Need omadused läbisid substantsi—saamise soovi—ja kujundasid selle sünkroonis Kõrgema jõuga, Loojaga. Põhjus, miks inimest nimetatakse “Aadamaks,” tuleneb sellest, et see sõna tuleb Adamah-st, salmist Adameh la Elyon (“ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks.,” Jesaja, 14:14). See viitab Aadama sarnasusele Loojaga—ülima andmise, ülima armastusega—Kõrgema jõuga, kes ta sünnitas.
Aadam on hinge struktuur, mis on vormilt võrdne Loojaga ja on Eedeni aias Temaga Dvekut’is (liitumises). Aed tähendab “soovi” ning aed on olendi osa, Aadama substants—see on soov saada. Eeden tähistab andmise astet, Bina astet. Aadam, kes asub Bina astmel, on Eedeni aias.
Beresheet (alguses) tähendab, et Looja lõi kuus omadust ja inimese. Inimeses on kõik omadused, mille abil saada Loojaga sarnaseks. Tegelikult on see loomise töö—ehitada üles substants, soov saada. Need omadused tungivad läbi saamise soovi, et struktuur jõuaks hingena Looja seisundini.
Neljas päev
"Ja Jumal ütles: „Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid, olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!” Ja nõnda sündis: Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed. Ja Jumal pani need taevalaotusse, et
nad valgustaksid maad ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - neljas päev."
Neljandal päeval ilmus valgus taevavõlvile, et tähistada päeva ja öö, kuude ja aastate vaheldumist. Korrastus toimub nii universumi kõige pisemas osas kui ka kogu universumis tervikuna. Loodut nimetatakse tervikuna Aadamaks ehk Hingeks; selle komponente nimetatakse individuaalseteks hingedeks ehk „Bnei Adam” (Aadama pojad). Iga üksik hing läbib samad korrastuse etapid nagu ühine hingki.
Viies päev
"Ja Jumal ütles: „Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!” Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõiksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide järgi, ja kõiksugu tiibadega linnud nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea. Ja Jumal õnnistas neid ja ütles: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja lindusid saagu palju maa peale!” Siis sai õhtu ja sai hommik - viies päev."
Zohari raamat kirjeldab, et iga päev kujutab endast “Eichaloti” (taevaseid eluasemeid), tühjuse (soovi) ehitamist. Kui hinge egoistlikud omadused parandatakse altruistlikeks, täituvad need järk-järgult Kõrgema valgusega. Inimesed, kes on kogenud kliinilist surma, on osaliselt tajunud seda Kõrgemat valgust ja kirjeldavad hiljem erilist taevalikku rahu ja rõõmu tunnet. Tühjade kohtade järkjärguline täitumine viib kõik hinged lõpliku paranduse ja täiuslikkuse seisundisse. Kõrgemas maailmas ei ole aega, sest aeg kaob – kõik need seisundid on täiuslikud. Sama kehtib Toora narratiivi kohta: seal ei ole ajalist piiri, ja kõik sündmused on omavahel seotud vaid põhjuse ja tagajärje seoste kaudu. Nagu näeme, loodi inimene kuuendal päeval ja ta eksisteeris enne pattulangemist ja madalamasse maailma langemist vaid mõned tunnid. Koos temaga langes kogu maailm.
Kuues päev
"Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi,Jumala näo järgi lõi ta tema,ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres,lindude üle taeva allja kõigi loomade üle,kes maa peal liiguvad!”
Mida tähendab “oma näo järgi”? Tooras on “oma näo järgi” kirjutatud kui “Be Tselem Elokim Bara…”. “Tselem” tähendab osa Binast, mis laskub Binast hinge ja annab hingele Looja omadused. Teisisõnu, Partzuf Bina esindab Kõrgema Juhtimise instrumenti, mis juhatab kõiki hingi, nende teid ja paranduse järjekorda. Kõik, mis meiega juhtub, pärineb Binast. Malchut on kõigi parandamist vajavate hingede kogum. Malchuti parandamiseks tuleb Binast eriline instrument. See tungib Binasse ja võimaldab teda parandada. Seda eneseabi süsteemi, mille iga hinge Malchut saab ülalt, nimetatakse “Tzelem” – “nägu” või “kuju”. Sellega mõeldakse omaduste kogumit, Looja nägu.
Ilma, et meil oleks teavet loomise programmi kohta ning ilma vaimseid maailmu tajumata, ei tea me, kuidas tegutseda või milliseid samme astuda. Me ei suuda mõista, mida meilt nõutakse. Et meil oleksid need vajalikud edasiliikumisvahendid, peab ülemine aste, Bina, meid õpetama, mida me peaksime tegema. Seda teebki meie sees Tselem (abivahend, mis laskub Binast). See istutab end meie hinge ja kutsub esile igasuguseid vajalikke parandusi. Seepärast öeldaksegi, et Tselem aitab meil Inimeseks saada.
Seitsmendal päeval tõusis inimene üha kõrgemale. Ta tegi enda sees parandusi kuuel korral: Hesed, Gevura, Tifferet, Netzach, Hod, Yesod. Neid kuut järjestikust parandust nimetataksegi kuueks päevaks või loomise kuueks tuhandeks aastaks. Viimane Sefira (st Malchut) ei suuda end ise parandada. Kuid pärast seda, kui Malchut on omastanud kuue eelneva Sefiroti omadused, suudab ta need omadused vastu võtta. Seetõttu ongi seitsmenda päeva olemus selles, et kõik, mis kuue päeva jooksul koguti ja loodi, siseneb Malchutisse. Laupäeva peetakse eriliseks päevaks, sest selles seisundis täituvad hinged kõrgema valgusega. Ainus tingimus on “mitte takistada” seda protsessi – seepärast sümboliseeribki seda puhkepäev.
Küsimus: Kas me saame neid protsesse mõjutada, aega kokku "suruda" ning lühendada oma teekonda loomise eesmärgi poole liikumisel?
Ainus, mida me teha saame, on kiirendada seda meile ülalt määratud seitse tuhat aastat kestvat protsessi. Need, kes suudavad sellele protsessile isiklikult läheneda, sisenevad Kõrgemasse maailma ja täiuslikku reaalsusse varem. Ka paranduse tee ise (kui seda tehakse teadlikult, rakendades enda jõudu), tundub kui peegeldus või romantiline igatsus, mitte kui pidev saatuselöök.
Me uurime kogu eksistentsi struktuuri ja toimimist, et suuta selgelt mõista, kuidas sekkuda ja seda protsessi muuta. Üldiselt ei suuda inimene oma juurte/algallika peale otsest mõju avaldada. Ta eksisteerib madalamal astmel kui ülemine, olles sellest tuletatud. Kuid iseennast parandades ja oma juurega sarnaseks saades suudame muuta oma sisemist tunnetust sellest, mida me ülalt saame. Saatuse hoopide, pidevate probleemide ja igapäevaste raskuste asemel hakkame kogema õndsust, rahu, täiuslikkust ja täielikku äratundmist. Looja on pannud meid sellesse maailma, et me võiksime Kabalat kasutades Kõrgemat maailma tundma õppida ning oma saatust juhtima hakata.
Õnneks töötab aeg meie kasuks. Sisemise-vaimuliku ja välimise-füüsilise kogu inimkonna pääsemise aeg on lähenemas, nagu on kirjas Zohari eessõnas. Nagu inimene ei suuda meie maailmas ilma teadmiste omandamiseta selles püsida, nii ei suuda ka inimese hing pärast oma keha surma Kõrgemas maailmas eksisteerida ilma, et ta sellest eelnevat mingit ülevaadet omaks. Seepärast tagab Kabala tundmine mugava eksistentsi meie maailmas ning kinnitab igavese ja täiusliku eksistentsi tulevases maailmas.
Sõnastik
Beresheet
Beresheet (alguses) tähendab, et Looja lõi kuus omadust ja inimese. Inimese sees on kõik omadused, mille abil Looja sarnaseks saada. Tegelikult ongi see Loomise töö – ehitada üles aine, soov vastu võtta. Need omadused läbivad saamise soovi, et hingena loodud struktuur saavutaks Looja seisundi.
Šabat (sabbat)
See on Inimese lõplik parandamine, kui ta naaseb Eedeni aeda. See on seisund, milles me ühineksime üheks hingeks.
Eedeni aed
Eedeni aias oleme kõik vastastikuses andmises, täielikus vastastikuses tagatises. Atziluti maailm.
Hea ja kurja tundmise puu
“Hea ja kurja tundmise puu” on suurim valgus. See võeti algselt vastu saamise nimel, mis põhjustas hinge purunemise. Tulevikus võtame selle valguse vastu, kuid eesmärgiga anda.