Õppijate kogukond - 35. tund "Looja ravib sellega, millega Ta lööb"
Õppijate kogukond – 35. tund
Teema: "Looja ravib sellega, millega ta lööb"
Valitud tsitaadid algallikatest
1. RABASH, Artikkel nr 17 (1990), "Millist abi saab töös see, kes end puhastama tuleb?"
"Tõepoolest, inimesel on puudujääk kvaliteedis, et ta ei tea, et tema peamine puudus on see, et tal puudub Kõrgema Juhtimise olemasolu tunnetamise tähtsus. Teisisõnu, tal puudub usk, et Looja juhib maailma kui Hea, Kes teeb head. Kui ta suudaks seda tõeliselt tunda, rõõmustaks ta, et saab Loojalt naudingut ja rõõmu ning ta ei tahaks hetkekski Loojast lahkuda, sest ta teaks, mida ta kaotab, kui oma mõtted teistele asjadele suunab."
2. RABASH, Valitud märkmed. Artikkel nr 338, "Ravim enne lööki"
"Looja saadab paranemise enne lööki. Tuleks küsida, kui lööki ei ole, kuidas saame rääkida paranemisest?
Peame mõistma, et meie targad ütlesid, et Toorat nimetatakse Tushiaks, sest see Mateshet [kurnab] inimese jõudu (Sanhedrin 26b). Meie targad ütlesid: "Kui kellelgi pea valutab, las õpib Toorat" (Iruvin 54a). Baal HaSulam selgitas, et esmalt on vaja Toorat, et näha, et inimese jõud ei ole selline nagu peaks, tähendab, et "pea valutab" vihjab, et tal on võõrad mõtted. "Kõht valutab" tähendab, et kõik, mida ta tahab, on enda kõhtu täita."
3. RABASH, Valitud märkmed. Artikkel nr 338, "Ravim enne lööki"
"Meditsiinis on nii, et kui keegi saab ravimi, aga ei ole haige, siis ravim teeb talle kahju. Seetõttu peab ta esmalt õppima Toorat, sest Toora kaudu näeb ta, et on haige, ja siis saab ta Toorat ning saab oma haigustest terveks.
Järelikult haaratakse Toorat kahes vormis: 1) et ta on haige, mille jaoks nimetatakse Toorat Tushiaks, sest see Mateshet [kurnab] inimese jõudu, ning kogu tema jõud ja elujõud tuleb ainult looma omadusest. Selle parandamiseks on Toora teises vormis 2) kui see teda kõigist haigustest ravib.
Selle põhjal peaks tõlgendama, et Looja saadab ravimi enne lööki, see tähendab Toora, mida nimetatakse "ravim", eelneb löögile, sest Toora toob talle kurjuse äratundmise.
Pärast seda, kui ta saab löögi – see tähendab, tunneb enda sees oleva kurjuse hulka –, "ta teeb löögist endast lahase", tähendab Toorast, mis paneb teda nägema, et ta on oma omadustes löödud. Seejärel Toora ravib teda.
Järelikult, kui tal ei ole kurjuse tunnetust, kuidas saab ta headuseni jõuda?"
4. RABASH, Valitud märkmed. Artikkel nr 133," Kõik on parandused"
"Siis ma ei pane su peale ainsatki neist tõbedest, mis ma panin egiptlaste peale, sest mina olen Issand, su ravija." (Ms2 15:26). Meie targad küsivad: "Kui ma ei pane haigust, milleks on vaja ravitsejat?" (Sanhedrin 101a). Tuleb tõlgendada, et Mina olen ravitseja, miks peaksin Ma sulle haiguse panema, kui pean selle niikuinii terveks tegema? Mida ma sellega saavutan? See peab olema karistus, ja kui pean haiguse ära ravima, siis milline karistus see on? Justkui töötan asjata.
Sel põhjusel ei pane Ma sulle haigust, ja kui sa arvad, et on haigus, siis eksid. Pigem, kõik seisundid, mida tunned, kui omistad need Minule, on kõik parandused, mille kaudu sa saavutad Dvekuti [ühinemine] Minuga.
5. RABASH. Valitud märkmed, nr 289 "Looja on õigetega hoolikas"
"See hoop, mille inimene saab Loojalt, kui Ta võtab temalt töö maitse, just selle kaudu Ta ravib teda, sest siis ei ole tal muud võimalust Loojat teenida kui ainult teadmisest kõrgemal olevas usus. Järelikult sellest hoobist, mille ta Loojalt sai, saab ta terveks, sest vastasel juhul jääks ta (Temast) lahusolevaks.
Sellest mõistame meie tarkade sõnu, et Loojahoopide kaudu Ta ravib (Mechilta BeShalach). Teisisõnu, see ongi ravi – Ta annab talle võimaluse töötada usus, ilma mingi toetuseta."
6. RABASH, Artikkel nr 30 (1991), "Mida tähendab töös, et see, kes oli kaugel teel, lükatakse teisele paasapühale?"
"Ülevalt poolt on olemas parandus, et inimene ei saa kurjust näha, sest on reegel, et inimesele ei näidata rohkem, kui ta suudab endas parandada. Nii nagu materiaalses, kui inimesele ei öelda tema tõelist haigust, kui see on ravimatu.
Seepärast, just Tema, kes tuleb rüvetama, kes tahab tõde näha, talle avatakse see. Kui ta tahab edeneda ja palvetab, et talle näidataks tõelist kurjuse määra, mis on enda heaks saamise soovis, aidatakse teda ülevalt – tähendab, teda rüvetatakse ülevalt. See tähendab, talle näidatakse ülevalt kahju Tuma’a's. Sel hetkel hakkab ta kogu südamest palvetama, et Looja annaks talle tema loomuomase saamise soovi asemel andmise soovi, mis on kingitus ülevalt."
7. RABASH, Vailtud märkmed. Artikkel nr 337, "Õnnis on inimene"
"Õnnis on inimene, keda Issand nuhtleb." Peaks küsima, kas loomise eesmärk ei ole mitte oma loodutele head teha? Seega on see eesmärgile vastupidine.
Me võime tõlgendada, et on teada, et iga oks tahab sarnaneda oma juurega, nagu on kirjutatud "SZohari raamatu sissejuhatuses", et kogu maailm armastab rahu. Kuid see on nagu inimene, kes hoiab keppi käes ja lööb kõiki, et nad töötaksid. Seega peab igaüks loobuma oma puhkusest, et pääseda keppide läbi saadud kannatustest.
Kepp on kannatused, kui inimene tunneb, et tal on millestki puudus. Seetõttu, kui inimesel on puudus, et tal ei ole midagi süüa, peab ta vaeva nägema, et näljavalusid leevendada. Mida suurem on puudus, seda rohkem peab pingutama, kuni on sunnitud saavutama selle, mida igatseb.
Seega, kui Looja nuhtleb, et tal ei ole vaimsust, sunnivad kannatused inimest suuri jõupingutusi tegema, kuni ta on sunnitud saavutama vaimsuse, mille puudumist ta tunneb."
8. RABASH. Valitud märkmed, nr 307. "Ei ole ainsatki rohukõrt allpool"
"Ei ole ainsatki rohukõrt allpool, millel ei oleks inglit, kes seda lööb ja ütleb: 'Kasva!'"
Tuleks küsida, miks on vaja seda lüüa või ei tahagi see kasvada? Näeme ju looduses, et igaüks tahab kasvada ega taha väike olla.
Selle mõistmiseks peame seda töös tõlgendama. Loomupäraselt, niikaua kui inimene on maisuses, loobub ta igasugusest Gadlutist [suurest isiksusest/täiskasvanuks saamisest] ja tahab jääda maise külge. Kuid on olemas jõud ülalt, mida nimetatakse "ingliks", ja ingel on jõud, mis annab ja lööb teda ning ütleb talle: "Kasva!" Teisisõnu, ta lööb teda oma andmise jõuga ja ütleb: "Kasva! Tule välja oma maise seest", kuigi inimene sünnib saamise sooviga, mida nimetatakse "maisuseks".
9. RABASH, Valitudd märkmed. Artikkel nr 409, "Kannatuste kohta – 2"
"Kannatuste kaudu kujuneb temas tõeline soov saada "Kuninga palge valgus on elu", ja seda nimetatakse "armastuse valudeks", kus Toorat ei tühistata. Sest mida rohkem ta Toorasse süveneb, seda rohkem ta kannatusi suurendab.
Järelikult ei ole nendes Toora tühistamist, sest see, kes õpib Toorat, temas sünnib kannatus. Nii et kui tal ei ole Toorat, siis ei ole tal kannatusi. Nagu eespool öeldud, nimetatakse seda "armastuse valudeks", sest neid ei katkestata Tooraga.
Seda nimetatakse "Keda Issand armastab, seda Ta nuhtleb". Sest selle jaoks, et inimesel oleks need kannatused, et ta ei leia Tooras Loojat, ei premeerita iga inimest selle kannatusega. Sellepärast on öeldud: "Õnnis on inimene, keda Issand nuhtleb."
Siis peab inimene omandama kannatused, et tal tekiks tõeline soov ja igatsus, sest just tõelises soovis ilmneb kannatuse kvaliteet, sest inimesel ei ole teist Klid, milles naudingut saada, peale selle soovi."
10. RABASH, Artikkel nr 60, "Abipalve"
"Kui inimene kannatab mingi materiaalse vaevuse pärast, peaks tal olema kahju, et Looja teda karistas, et ta on vaevatud. Kui tal ei ole kahju, ei ole see karistus, sest karistus on see, mis teeb inimesele haiget ja ta ei suuda oma olukorda taluda, olgu see siis mure elatise pärast või mure haiguse pärast.
Kui ta ütleb, et ta ei tunne muret, siis ta ei saanud seda karistust, mille Looja talle andis. Peame teadma, et karistus on tema hinge parandus. Seega, kui tal ei ole kahju, on ta paranduse kaotanud.
Inimene peaks Looja poole palvetama, et Ta võtaks temalt ära kannatused ja mure, mida ta tunneb, sest palve, mis tõuseb kannatusest, on suurem parandus kui karistuse parandus.
Nagu kuulsin Baal HaSulamilt, Looja karistab inimest mitte kättemaksuna, karistades teda selle eest, et ta Talle ei kuuletu, nagu inimesed. Pigem on karistus parandus."
11. RABASH, Artikkel nr 60, "Abipalve"
"Kui inimene Looja poole palvetab, et Ta võtaks temalt karistuse, on see justkui ta palub Loojalt, et Ta võtaks temalt paranduse. Küsiti, kuidas saab inimene paluda Loojalt, et Ta võtaks temalt paranduse, kui parandus on inimese kasuks? Ja ta selgitas, et palve kaudu, kui inimene palub Loojalt abi, omandab ta sideme Loojaga, ja see on suurem parandus kui see, mille inimene karistuse abil saab."
12. Baal HaSulam, "Targa vili", Al HaTorah, "Kolm partnerit"
"Ei ole võimalik omistada halba Loojale, kes on absoluutne headus. Seega, niikaua kui inimene tunneb halbu seisundeid, peab ta ütlema, et need tulevad mujalt. Kuid tõde on, et kui inimene saab tasustatud nii, et ta näeb ainult head ning maailmas ei ole midagi halba ja kõik muutub heaks, siis talle näidatakse tõde, et Looja teeb kõik, sest Tema on kõikvõimas, sest Ainult Tema teeb, on tegemas ja teeb kõik teod."
13. Baal HaSulam, "Kümne Sefiroti õpetuse sissejuhatus", p 108
"Tuntud lugu juudist, kes oli maja hooldaja ühe mõisniku juures. Mõisnik armastas teda väga. Kord mõisnik lahkus ja jättis oma äri asendaja hooleks, kes oli antisemiit.
Mida ta tegi? Ta võttis juudi ja piitsutas teda viis korda kõigi ees, et teda korralikult alandada.
Kui mõisnik tagasi tuli, läks juut tema juurde ja rääkis talle kõigest, mis juhtus. Mõisnik vihastas, kutsus asendaja enda juurde ja käskis tal kohe anda juudile tuhat münti iga piitsahoobi eest, mida ta talle andis.
Juut võttis need vastu ja läks koju. Tema naine leidis ta nutmas. Kartes küsis ta: "Mis sinuga mõisniku juures juhtus?" Ta jutustas talle. Naine küsis: "Miks sa siis nutad?" Ta vastas: "Ma nutan, sest ta lõi mind ainult viis korda. Oleks ta mind vähemalt kümme korda löönud, siis oleks mul nüüd kümme tuhat münti.""