Bnei Baruch Kabala Akadeemia – Ülemaailmne kursus 2025/2026
Rahu
Rav Yehuda Ashlag (Baal HaSulam)

Artikkel "Rahu":

(Empiiriline, teaduslik uurimus Looja töö kohustuslikkusest)

Pärast seda, kui eelmistes artiklites selgus Looja töö üldine vorm, mis seisneb ei enamas ega vähemas, kui armastuses oma ligimese vastu, mille praktilist osa tuleks defineerida kui “ligimesele andmist”. See tähendab, et kui arvestada ligimesearmastuse praktilist osa, siis see paistab meile vaid hea ligimese mõjutajana ja seetõttu tasub “armastus ligimese vastu” defineerida sõnadega “ligimesele andmine ”, mis on kaudse sisu jaoks kõige sobivam, tagades meile, et me oma kavatsuses ei eksiks.

See on artikli algus. 

See tõstatab mõned küsimused:

Kui see puudutab Looja tööd, siis miks seda nimetatakse rahuks? Miks on see töö? Miks me seda tööd vajame? Kas meil on vabadus seda tööd mitte teha? Miks Baal HaSulam nimetab seda kohustuseks? 

(Arutelu või küsimused)

Selgitus: Michael Laitmanilt

Kabalistid on inimesed, kes vaatasid mateeriast kaugemale ja avastasid seadused, mis seda juhivad. Neil puudusid eelnev ettevalmistus ja teadmised; neid ajendas selle avastuseni jõudmisel soov jõuda elu olemuseni.

Seaduste mateeriat juhtivate seaduste avaldumist saab võrrelda kootud pildi tagumise poole uurimisega.

Eestpoolt vaates on selge kujutis, kuid tagaküljel on niidid segamini nagu mõttetu sasipundar. Astudes mateeria piiridest välja, avaneb inimesele seoste ja seaduste süsteem, mis kõike ühendab ja juhib. Kõik jõud, mis mateeria üle toimivad, liituvad ühtseks jõuks, mida kabalistid nimetavad “andmise sooviks” või “andmiseks”. Selline on selle jõu olemus; sellisena mõistsid seda kabalistid.

Kõik reaalsuse üksikasjad on hõlmatud andmise jõuga, mis juhib kogu tegelikkust – olgu see inimene, hing, ingel või muu element.

Sellest tuleneb lihtne seadus: vastavalt vormi sarnasuse astmele, mis tahes reaalsuse elemendi ja andmise jõu vahel, tunneb see element end olevat samas seisundis, nagu on üldine reaalsuse jõud – see tähendab hea, igavene, täielik, piiramatu – kuidas iganes seda nimetada.

Selle seaduse mõju on tuntav ka meie maailmas: mida rohkem on inimene oma keskkonnaga tasakaalus, seda parem tal on. Inimene, kes on kooskõlas ümbritsevaga, ei tunne survet – ta ei avalda survet ja talle ei avaldata survet. Tal ei ole liiga külm ega liiga palav; kõik on tasakaalus. Ta tunnetab iseennast ja maailma ühe tervikuna ning tunneb end hästi. Kokkuvõttes on üldine reaalsuse seadus andmise seadus: mida enam me sellega sarnaneme, seda paremini end tunneme; mida rohkem oleme sellele vastandlikud, seda halvemini tunneme.

Igas inimeses avalduvad iga hetkega uued “Reshimot” (vaimsed salvestised) ja tema ego areneb vastavalt. Tuhandete aastate vältel on inimese ego pidevalt kasvanud – nii üksikisiku kui kogu inimkonna tasandil. Nii tunneb inimene ajapikku end andmise jõule üha vastandlikumana ja tema negatiivsed aistingud süvenevad. Põlvest põlve kasvavad kannatused. Baal HaSulam selgitab, et selle seaduse eesmärk on näidata inimesele tema tegelikku seisundit. Andmise seadus näitab erinevuse astet inimese ning andmise jõu vahel, sundides teda lõpuks tasakaalu jõudma – saavutada hea seisund. Kui me leiame andmise jõuga tasakaalu, siis sarnaneme temaga täiuslikus seisundis ning tunneme igavest, piiritut elu.

Baal HaSulami järgi väljendub kohustus sarnaneda andmise jõuga inimeses teiste armastamise näol. Inimene ei oska end otseselt seadusega võrdsustada. Kuid kui seadus on andmise seadus ning andmine avaldub teiste armastusena, siis piiramatu armastuse kaudu kõige ümbritseva suhtes sarnaneb inimene täielikult Kõrgemale Jõule – jõule, mis ongi andmine.
 

Mida vähem inimene soovib sarnaneda loodusega, Kõrgema seadusega, seda enam sunnib Kõrgem seadus teda läbi kannatuste selles suunas liikuma. Seega võib inimene käituda targalt ja astuda iseseisvalt sammu Kõrgema jõu poole, või jätkata löökide all kannatamist, kuni loodus meid läbi kannatuste sunnib.

“Rahu” tähendab vormi sarnasust Kõrgema jõuga.

Baal HaSulam ütleb, et Looja töö kohustuslikkust saab igaühele tõestada teadusliku uurimisega, tuginedes empiirilistele tõenditele.

Teisisõnu, ühelt poolt on inimene kohustatud oma vormi Kõrgema jõuga võrdsustama, teiselt poolt tasub seda teha vabatahtlikult, enne kui kannatused teda sunnivad. Baal HaSulam näitab seda artiklis punkt punkti haaval, teadusliku, kogemuspõhise uurimise abil.

Baal HaSulam jätkab

Ja pärast seda, kui oleme Tema töö vormi korralikult uurinud, peame vaatama, kas see töö on meie poolt aktsepteeritud ainult usu vormis, ilma igasuguse teaduslik-eksperimentaalse aluseta või on meil selleks ka eksperimentaalne alus. Ja see on kõik, mida ma selle artikliga tõestada tahan.

Ja kõigepealt pean ma muidugi, teemat ennast korralikult põhjendama. Teisisõnu, kes on see, kes meie töö vastu võtab? Et ma aga ei kuulu filosoofilise vormi armastajate hulka, vihkan ma igasugust teoreetilisele alusele üles ehitatud uurimistööd ja nagu teate, on enamik minu põlvkonnast selles minuga nõus, kuna meil on selles  vallas liiga suur kogemus seda laadi aluste suhtes, mis on kõikuvaks vundamendiks ja kui vundament ise paigast liigub, kukub kogu hoone kokku...

Seetõttu ei kavatse ma siinkohal öelda ühtki sõna, mis ei tuleneks  kriitikast praktilise mõistuse vastu: alustades lihtsast teadvustamisest, mis ei tekita vaidlusi, liikudes edasi analüütiliselt [ehk objekti selle koostisosadeks eraldades], kuni jõuame selle kõrgeima subjekti tuvastamiseni. Ja sellest analüüsist läheme tagasi sünteesi teel [st elemente kombineerides ja ühendades, nagu analoogia või järeldusmeetodites kergest keerulisemani], näidates, kuidas Looja töö on kinnitatud ja tõestatud  lihtsa teadlikkusega praktilisest vaatepunktist lähtudes.

Selgitus: Michael Laitmanilt

Kabala on teadus, meetod, mistõttu seda nimetatakse tarkuseks. Kabalas ei ole kohta pimedal usul. Mõiste “usk tarkadesse” tähendab suurte nõuande järgimist, et omandada nende tarkus. Inimene, kes järgib usku tarkadesse, usub, et kabalisti tarkus on suurem kui tema oma, nagu laps võrreldes täiskasvanuga. Kui inimene õpib seda tarkust, saavutab ta selle. Tarkade nõu rakendamine annab inimesele nende tarkuse. “Usk Kabala tarkusesse” on kui laste usaldus oma vanemate vastu; ilma selleta ei ole võimalik tõusta ühelt astmelt teisele. Kui noorem tahab areneda, peab ta kuulama suurema juhendamist. Usk Kabala tarkusesse on sild alumise astme ja järgmise vahel – mitte midagi muud. See ei ole usk millessegi kättesaamatusse või tundmatusse ega viita usule teispoolsusesse.

Aabrahami ja Moosese uurimistööd on head näited kogemusel põhinevast uurimisest. Midrash räägib, et Aabraham küsis, miks ta elab, miks on tähed loodud ja milleks kogu maailm on loodud. Need uurimused ja küsimused viisid ta ühe jõu avastamiseni, mis tegelikkust juhib – andmise jõuni. 

Inimese soov avab loodu olemuse tasandil, mida nimetatakse “Kõrgem jõud”. Kabala teaduse uurimistöö põhineb täielikult kogemusel. “Usk tarkadesse” tähendab õppimist suurte käest, näidates kuidas õppida.

Baal HaSulam:

KONTRAST JA EBAKÕLA JUHTMISES

Meie ees avanevat reaalsust vaadates, leiab iga tervemõistuslik inimene, sellest kaks diametraalselt vastandlikku nähtust. Tõepoolest, kui vaatame loomise korda selle olemasolu ja säilimise seisukohalt, siis torkab silma imeliselt õnnestunud sügava tarkuse ja suure andega (teostatud) kord:

-loodu osade genereerimisel,

ja selle olemasolu tagamisel üldiselt.

Ja võtame näiteks eksistentsi protsessid, mille eesmärk on inimkonna säilimine. Ja nii on tema vanemate armastus ja nauding talle ette valmistatud esimese põhjuse kujul, mis on usaldusväärne ja oma rollile äärmiselt truu. Ja kui vundamendi (yesod) tilk isa ajust rebitakse, on Juhtimine talle [juba] korraldanud turvalise, suure tarkusega organiseeritud, eluvaimu vastuvõtva koha. 

Selgitus: Michael Laitmanilt

Loomise järjekorra vaatevinklist hoolitseb loodus kõigi oma detailide eest. See hool on eriti ilmne neil elementidel, mis läbivad arenguprotsessi. Kuni areng ei ole lõpule jõudnud, läbib arenev olend mitmeid muutuvaid seisundeid. Loodus jälgib nende arengut läbi nende eri seisundite ning pakub tugisüsteeme, mis toetavad kasvamist ja tugevnemist.

Nii oli see ainelise tasandi moodustumisel; nii on see taimsel- ja loomsel tasandil – ning veelgi enam kõneleval (inimliku) tasandil. Mida suurem on saamise soov, seda pikem on arenemiseks vajalik aeg. Taim võib oma arengu läbida mõne tunniga; teistel juhtudel võtab see päevi või kuid. Taimsel tasandi on saamise soov väike ning selle areng on lühike. Loomsel tasandil vajab see arenemiseks mitmeid aastaid ning kõneleva tasandi puhuö aastakümneid. Kõneleva tasandi saamise soov on suur ning nõuab mitmetasandilist, sügavuti arengut.

Loodus hoolitseb selle eest, et kõik tema detailid viiakse arenguprotsessides küpsuseni. Mida suurem on saamise soov, seda tugevamalt survestab loodus teda tegutsema ja muutuma. Eluta tasandil avaldatakse vähem survet, rohkem taimedes, veel rohkem loomades ning kõige enam inimeses. Kokkuvõttes on looduse suhtumine loodusse määratletud arenguastme ja ego suuruse järgi ning arenguprotsessi toimumise ajal suhtub loodus loodud olendisse heasoovlikult.

Kokkuvõtteks, inimese sees on osa, mille ta peab ise, Juhtimise asemel, täitma. Kõrgem jõud on meie eest varjatud; see on meid arendanud elutu, taimse ja loomse tasandi kaudu kõneleva tasandini. Elutul, taimsel ja loomsel tasandil toimib inimene õigesti. Kuid kõneleval tasandil ei ole inimese sees näiliselt mingit järelevalvet. Rääkival tasandil seisneb Juhtimise roll ainult selles, et näidata inimesele tema enda ja Kõrgema Jõu vahelist erinevust – mitte midagi enamat.

Kõrgem Jõud ei kasuta isiklikku eeskuju, et inimest heaks muuta. Ebakõla märgid antakse läbi kannatuse, mis toob inimese küsimuseni “Miks?” – kaebusteni arenguvalu üle. Selles punktis on inimene kohustatud alluma Juhtimisele, toimima Looja osana, tema asemel. Looja soovib, et inimene oleks kõneleval tasandil Tema asemel.

Eluta, taimsel ja loomse tasandil ei ole mingit valikut – nendel tasanditel toimib loodus. Kõneleval tasandil on inimene kohustatud saama “Aadamaks” (Inimeseks). “Aadam” tuleb sõnast *Adameh* – “Ma sarnanen” – Kõrgeimaga, see tähendab Loojale sarnane. Me peame õppima Kõrgemalt, nagu on öeldud: “Sinu tegudest oleme Sind tundma õppinud” ning selle õppimise tulemusel saama tõeliseks inimeseks – tõusma Looja tasandile.

See ongi Baal HaSulami sõnade mõte: me peame saavutama Looja taseme.