Õppijate kogukond - 34. tund 

Meid tugevdab teadmine, et Ei ole kedagi teist peale Tema

Valitud tsitaadid algallikatest

1. RABASH, Artikkel nr 13 (1984), “Mõnikord kutsutakse vaimsust ‘Hingeks’" 

"Me peame alati äratama seda, mida süda unustab, mis on vajalik südame parandamiseks – sõprade armastuse – mille eesmärk on jõuda teistest hoolimiseni.

See ei ole meeldiv asi südamele, mida nimetatakse „enesearmastuseks”. Seetõttu, kui sõbrad kogunevad, peame meeles pidama see küsimus tõstatada, see tähendab, et igaüks peaks endalt küsima, kui palju me oleme armastuses teiste vastu edasi liikunud ja kui palju me oleme teinud, et selles küsimuses edasi areneda".

2. RABASH, 40. kiri

"Isegi kõige tugevamate puhul, südame hõõrumise kaudu, toob igaüks esile soojust oma südame seinte vahelt ning see soojus süütab armastuse sädemed, kuni moodustub armastuse kate. Siis on mõlemad kaetud ühe tekiga, mis tähendab, et üksainus armastus ümbritseb neid kahte ja sulandab nad ühte, nagu on teada, et Dvekut [liitumine] ühendab kaks üheks".

3. RABASH, Artikkel nr 9, 1984 "Inimene peaks alati oma maja talad ära müüma"

"Baal HaSulam tõi allegooria inimesest, kes kurtis ja nõudis Loojalt, et Ta ei täida kõiki tema soove. See on nagu inimene, kes kõnnib tänaval koos väikese lapsega ja laps nutab kibedalt. Kõik tänavalolijad vaatavad isa ja mõtlevad: “Kui julm on see mees, kes suudab kuulata oma last nutmas, ilma sellele tähelepanu pööramata? Lapse nutt paneb isegi möödujad last halettsema, aga mitte seda meest, tema isa, mitte. Ja on üks reegel, ‘Nagu isa halastab oma laste peale.’”

Lapse nutt pani inimesi isa juurde minema ja küsima: “Kus on su halastus?” Seepeale vastas isa: “Mida ma teha saan, kui mu poeg, keda ma hoian kui oma silmatera, nõuab minult, et ma annaksin talle nööpnõela, et ta saaks endal silma sügada, sest tema silm sügeleb? Kas mind võib nimetada ‘julmaks’, kui ma ei täida tema soovi, või on see hoopis halastus, kui ma ei anna seda talle, et ta ei torkaks endal silma välja ja igaveseks pimedaks ei jääks?”

Seepärast peame uskuma, et kõik, mida Looja meile annab, on meie enda heaolu nimel, kuigi me peame igaks juhuks palvetama, et Looja võtaks need hädad meilt ära. Kuid me peame teadma, et palve ja palve täitumine on kaks eri asja. Teisisõnu, kui me teeme seda, mida peame tegema, siis teeb Looja seda, mis on meile hea, nagu ülaltoodud allegoorias. Selle kohta on öeldud: “Ja Issand teeb seda, mis Tema silmis hea on.”

4. RABASH, 24. kiri

"Sa pead alati valves olema, kogu päeva ja kogu öö, olgu sul päeva tunne või öö tunne.

Me ütleme Loojale: “Sinu on päev, ja ka öö on Sinu.” Seega tuleb ka öö, ööpimedus, Loojalt inimese kasuks, nagu on kirjutatud: “Päev päevalt annab kõnet, ja öö öölt annab teadmisi” (Vaata Sulami Kommentaar, 1. osa, punkt 103).

Sellest tulenevalt pead äratama sõprade südame, kuni leek tõuseb iseenesest, nagu meie targad on selle kohta öelnud: “Kui süütad küünlad.” Selle kaudu saad sa tunda, kuidas Looja armastus meie üle äratatakse."