Hevruta - Kümne sefiroti õpetus
Kümne sefiroti õpetus


Baal HaSulami käsikiri "Sõnade tähenduste vastuste tabel"

- Baal HaSulami käsikiri "Sõnade tähenduste vastuste tabel"

Kümne sefiroti õpetus (Talmud Esser HaSefirot – heebrea keeles lühendatult Ta"aS) on Baal HaSulami kommentaar ARI Elu Puule.
Et sellest olulisest raamatust aru saada, loeme esmalt katkendi sissejuhatusest, mille Baal HaSulam Kümne sefiroti õpetusele kirjutas:
155) Ja tuleks küsida: miks kabalistid kõiki Kabala tarkust õppima kohustasid? Selles on aga peidus suur ja väärt asi, sest Kabalat õppivatele inimestele on olemas hindamatu imeline omadus ja kuigi nad ei saa aru, mida nad õpivad, kuid tänu tugevale soovile ja püüdlusele õpitavat materjali mõista äratavad nad nende hinge ümbritsevad valgused.
See tähendab, et iga Iisraeli inimene on kindlustatud lõpuks saavutama kõik imetlusväärsed saavutused, mille Looja Loomise plaanis ette nägi, et iga loodut rõõmustada. Ja see, kes ei ole veel premeeritud selles elus, saab selle järgmises elus jne, kuni ta on premeeritud Looja mõtte täieliku täitumisega, mis Tema temale kavandas, nagu on kirjutatud Zoharis.
Ning kuni inimene ei ole täiuslikkust saavutanud, loetakse tema jaoks need valgused, mis peaksid temani jõudma, ümbritsevateks valgusteks. See tähendab, et nad on tema jaoks valmis, kuid ootavad, et ta oma saamise anumad puhastaks, ning seejärel riietuvad need valgused sobivatesse anumatesse.
Seepärast, isegi kui tal ei ole anumaid, siis kui ta tegeleb selle tarkusega, nimetades valguste ja anumate nimesid, mis on tema hingega seotud, valgustavad need teda kohe teatud määral. Kuid need valgustavad teda ilma hinge sisemusse riietumata, sest puuduvad selleks sobivad anumad. Siiski, iga kord, kui inimene seda valgust saab, tõmbab ta endale ülaltpoolt armu ja saab külluses pühadust ja puhtust, mis viivad teda tema terviklikkuse saavutamisele palju lähemale.
Tähendus: me õpime oma sisemistest juurtest, oma hinge juurest ja kogu Hingede struktuurist, sest see aitab meil tõmmata ümbritsevat valgust. See tähendab – meie järgmist seisundit. Kuidas me teame, et ümbritsev valgus on meie järgmine seisund? Selleks peame teadma ka terminite määratlusi, et õpitu saaks meile õigesti selgeks.
Vaatame, kuidas Baal HaSulam seda selgitust oma sissejuhatuses jätkab.
156) Selle teaduse praktiseerimisel on aga range tingimus: mitte materialiseerida kontseptsioone kujuteldavate ja materiaalsete asjadega, sest sellega rikutakse käsku: "Ära tee endale raiutud kuju ega pilti." Pealegi toob see kasu asemel kahju. Seetõttu hoiatasid targad ettevaatusest selle teaduse enne neljakümne aasta vanuseks saamist või ilma Rabi suust kuulmata jne, õppimise eest. Ja kõik see on tingitud ülaltoodust.
Seetõttu ma koostasin kommentaarid Panim Meirot ja Panim Masbirot Elu Puule, et päästa lugejaid igasugusest materialiseerimisest. Kuid pärast seda, kui nende kommentaaride neli esimest osa olid trükitud ja õpilaste seas levinud, nägin, et minu selgitus ei olnud nii selge, kui olin arvanud, ja kogu suur pingutus, mille tegin, et asju arusaadavalt ja lihtsalt lahti seletada, oli peaaegu asjatu.
See juhtus seetõttu, et lugejad ei tunne vältimatut vajadust süveneda iga enda ees oleva sõna tähendusse ja seda mitu korda korrata, kuni nad mäletavad seda hästi kõikjal, kus see sõna kogu raamatus esineb. Ja kui nad unustavad ühe sõna, jääb kogu teema segaseks, sest teema delikaatsus põhjustab ühe sõna määratluse puudumise tõttu nende jaoks kogu asja hägustumise.
Selle parandamiseks hakkasin kirjutama "sõnade lahtiseletamist" tähestiku järgi, hõlmates kõiki sõnu, mis kabala raamatutes esinevad ja selgitust vajavad. Ühelt poolt kogusin ARI ja teiste esimeste kabalistide kommentaarid selle sõna kohta. Teiselt poolt selgitasin kõigi nende tõlgendusi ja koostasin kindla määratluse, et see sõna oleks lugejale arusaadav kõikjal, kus ta seda sõna autenrsetes kabala raamatutes kohtab. Tegin seda kõigi kabala tarkuses kasutatavate sõnadega.
Olen juba trükkinud sõnad, mis algavad tähega Alef [A], ja osa Bet [B] sõnadest, kuid ainult ühel poolel. See on juba ligi tuhat lehekülge. Kahjuks, raha puudusel, peatus see töö algstaadiumis ja peaaegu aasta jooksul ei ole ma saanud seda olulist tööd jätkata ja ainult Looja teab, kas ma üldse kunagi jõuan selle jätkamiseni, sest kulud on suured ja praegu ei ole toetust.
Seetõttu võtsin endale teise tee, nagu öeldakse "parem varblane peos..." ning see on raamat Talmud Eser Sefirot [Kümne sefiroti õpetus] seoses ARI-ga. Seal kogusin ARI raamatutest – eriti tema Elu Puu raamatust – kõik peamised esseed kümne Sefiroti selgitamiseks. Paigutasin need iga lehekülje ülaossa ning kirjutasin laia selgituse Ohr Pnimi [Sisemine Valgus] ja teise selgituse Histaklut Pnimit [Sisemine vaatlus]. Need selgitavad iga sõna ja küsimust, mida ARI lehekülje alguses esitab, nii lihtsalt ja selgelt, kui võimalik.
Jagasin raamatu kuuteistkümneks osaks, et iga osa oleks eraldi õppetund, mis käsitleb konkreetselt kümne Sefiroti teemat. Ohr Pnimi selgitab peamiselt ARI selle õppetunni sõnu, Histaklut Pnimit aga selgitab peamiselt asja üldiselt. Lisaks koostasin igale osale küsimuste tabeli ja vastuste tabeli kõigi selles osas esinevate sõnade ja küsimuste kohta.
Kui lugeja on selle osa läbi saanud, peaks ta end testima, kas ta oskab õigesti vastata kõigile küsimustele, mis on küsimuste tabelis. Kui ta on vastanud, peaks ta vaatama sellele küsimusele vastavat vastust vastuste tabelist, et näha, kas vastas õigesti. Isegi kui ta suudab vastuseid peast öelda, peaks ta küsimusi ikka mitu korda kordama, kuni need on nagu "karbis". Siis mäletab ta iga sõna siis, kui tal seda vaja on, või vähemalt mäletab ta selle asukohta, et otsida, "ja Looja tahe saab tema kaudu täidetud".
Õppimise järjekord
Alusta Panim'i [eesmine/nägu] õppimisest, see tähendab ARI sõnadest, mis on trükitud lehekülgede ülaossa, kuni raamatu lõpuni. Isegi kui sa ei mõista, korda neid mitu korda, nagu öeldakse: "Esmalt õpi, siis mõista." Seejärel õpi kommentaari Ohr Pnimi ning pinguta, et saaksid Panim selgeks isegi ilma kommentaari abita. Pärast seda õpi kommentaari Histaklut Pnimit, kuni mõistad ja mäletad seda kõike.
Pärast seda testi end küsimuste tabeliga. Kui vastad küsimusele, uuri sellele küsimusele vastavat vastust. Tee nii iga küsimusega; õpi ja kinnista need ning korda mitu korda, kuni need on hästi meeles, justkui oleksid karbis, sest iga kolmanda osa sõna puhul peame hästi mäletama kogu kahe esimese osa sisu, ilma et jääks puudu isegi vähim tähendus. Halvim oleks, kui lugeja ei teaks, mida ta on unustanud. Pigem jäävad talle asjad ebamääraseks või võtab ta asja kohta väärinterpretatsiooni, sest on unustanud. Loomulikult viib üks viga kümne veani, kuni ta jõuab täieliku arusaamatuseni ja peab õppimise üldse lõpetama.
Küsimus: Mis on Valgus?
Vastus: Kõik, mis on maailmades vastu võetud kui "jesh, mi jesh“ (olemasolevast olemasolev) ja see hõlmab kõike peale Kelimi mateeria.
- Baal HaSulam. Kümne Sefiroti õpetus. 1. Köide. 1.Osa, Sõnade tähenduste vastuste tabel
20. Valgust, mis levib Lõpmatusest (Ein Sofist) looduteni, nimetatakse otseseks Valguseks ja see Valgus on ühendatud loodutega, sisaldudes peegeldunud Valguses, mis tõuseb ekraanilt üles Zivug de Haka jõul, mille tähendust arutatakse edaspidi. Seda nimetatakse ühenduseks, sidemeks, sest see peegeldunud valgus tõuseb 4. etapis ekraanilt otsesese joonena. See haarab ja ümbritseb Kõrgemat Valgust ringikujuliselt nii, et kohas, kus peegeldunud valgus Kõrgemat Valgust ei ümbritse, peetakse seda Valgust loodu suhtes olematuks. Sest nad ei mõista seda ilma seda ümbritsevata, mida nimetatakse peegeldunud valguseks."
- Baal HaSulam. Kümne Sefiroti õpetus, 1.Köide, 2. Osa, 1. Peatükk, p. 20
Valgused


Kümne Sefiroti Talmud ütleb, et "ekraanilt tõusvat peegeldunud valgust ... nimetatakse "siduvaks", sest see hoiab ja püüab kõrgemat valgust ringikujuliselt kinni, nii et seal peegeldunud valgus kõrgemat valgust ei kata. Arvatakse, et seoses loomisega seda valgust nagu polekski olemas, sest see ei taju teda ilma selle katteta, mida nimetatakse peegeldunud valguseks. Ja seletus, nagu eespool öeldud, on see, et seal, kus puudub peegeldunud valguse nimeline kate, arvatakse, et loodu jaoks kõrgemat valgust ei ole. Ja et peegelduva valguse olemus seisneb selles, et inimene saab ainult vastavalt andmise kavatsusele, seni kuni ta ei ole enda jaoks saamisest välja tulnud, ei ole tal siiski seda peegeldunud valgust, siis vaatamata sellele, et „maa on täis Tema auhiilgust,” loetakse, et madalamaga võrreldes, Teda justkui ei olekski olemas."
- Rabash. Valitud märkmed 557. Peegelduva valguse [Ohr Hozer] kohta
1. Mis on “valgus” (1. osa, Sisemine vaatlus, 18)
Kõik maailmades, mis eksisteerib kui "olemasolev olevast", mis tähendab kõike peale anumate substantsi (vt punktid 2 ja 24).
2. Mis on “valgus ja anum” (1. osa, 1. peatükk, Sisemine valgus, 6)
Loodus olevat saamise soovi nimetatakse "anumaks" ja küllus, mida ta saab, nimetatakse "valguseks".
3. Mis on “ringjas valgus” (1. osa, 1. peatükk, Sisemine valgus, 100)
Valgus, mis ei tee astmete vahel vahet.
4. Mis on “lihtne valgus” (1. osa, 1. peatükk, Sisemine valgus, 30)
Valgus, mis sisaldab endas anumaid kuni selleni , et valgus ja anum ei ole eristatavad.
5. Mis on “Hochma valgus” (1. osa, 1. peatükk, Sisemine valgus, 50)
Valgus, mis ulatub looduni esimeses laienemises, mis on kogu loodu elujõud ja tuum.
6. Mis on “Hassadimi valgus” (1. osa, 1. peatükk, Sisemine valgus, 5)
Valgus, mis riietab Hochma valguse ja laieneb loodud olendini esimese tugevnemise kaudu.
7. Mis on “tühi õhk” (1. osa, 1. peatükk, Sisemine valgus, 5)
See on Hassadimi valgus enne, kui see on riietanud Hochma valguse.
8. Mis on “pärastpoole” (1. osa, Sisemine vaatlus, 34)
See, mis tuleneb eelmisest seisundist, vt punkt 20.
9. Mis on “keskmine” (1. osa, 2. peatükk, Sisemine valgus, 2)
Vt punkt 39.
10. Mis on “üks” (1. osa, 2. peatükk, Sisemine valgus, 1)
Ülemine valgus, mis laieneb Temast endast, on üks ja sama lihtne kui Tema ise. Nii nagu see on Ein Sofis, nii on see ka Assiya maailmas, ilma igasuguse vormimuutuse või lisandita; seetõttu nimetatakse seda "Üheks".
11. Mis on “Looja” (1. osa, Sisemine vaatlus, 18)
Nimi Looja puudutab ainult uudsust, see tähendab "midagi eimillestki" loomist, mis on anumate substants, defineeritud kui iga olemuse "saamise soov ". See puudus Temas eneses enne loomist.
12. Mis on “liitumine” (1. osa, 1. peatükk, Sisemine valgus, 30)
See on vormi sarnasus, mis lähendab ja ühendab vaimseid, erinevus viib neid teineteisest kaugemale.
Mis on “aeg” (1. osa, Sisemine vaatlus, 34)
See on kindel hulk järgnevaid seisundeid, mis tulenevad üksteisest ja põimuvad määratud põhjuse-tagajärje järjekorras, nagu päevad, kuud ja aastad.
Neljas aste soovis, mis jäi valgusest tühjaks, on võrreldes valgusega pimedus. Anuma suhtes on ta ruum, sest neljas aste ei olnud iseenesest loodud olendist endast tühistuse läbi eemaldatud, vaid on seal sees ilma valguseta tühja ruumina.
Mis on “enne ja pärast” (1. osa, Sisemine vaatlus, 34)Kui räägitakse loodud olendite põhjuse ja tagajärje suhtest, väljendame põhjust sõnaga "enne" ja selle tagajärge sõnaga "pärast". (vt punkt 16).