Kümnese grupi töö kursus - 30. tund 

Teema: Kavatsus

Valitud tsitaadid algallikatest

1. RABASH, Artikkel nr 577, "Eesmärgi kohta"

Inimese töö lõplik eesmärk on jõuda andmise kavatsuseni, sest välises tegevuses ei ole midagi parandada, sest Kli [anum], mille Looja lõi, ei saa muutuda. Pigem peavad kõik muutused toimuma kavatsuses, mis tähendab, et kui loomise eesmärgiks on loodutele head teha, lõi Ta sel eesmärgil Kli, mille nimi on "soov ja igatsus naudingut saada".

Ent selle jaoks, et ei oleks häbi leiba, vaid ainult vormi võrdluse kaudu, tehti parandus, mida nimetatakse Tzimtzum [piirang], et mitte saada muul juhul kui ainult andmise nimel. Teisisõnu, sama Kli, mis tal enne oli, st saamise soov, kuid teise eesmärgiga – mitte selle jaoks, et rahuldada oma puudust, vaid looja Mitzvoti [käskude] pärast, sest Tema tahab oma loodutele head teha.

2. RABASH, Artikkel nr 577, "Eesmärgi kohta"

Kogu töö käib vaid eesmärgi nimel, et inimene jõuaks andmise soovini. Seda nimetatakse "sisemiseks tööks", mis on varjatud, mitte väliselt ilmne. See on inimese kavatsus oma tegudes.

Kuid selle jaoks, et saavutada kavatsus, mida nimetatakse "sisemiseks tööks", vajame esmalt välist tööd, st tegusid, mis on nähtavad. See tähendab, et tema töö on ilmne. Kavatsus on seevastu sisemine ja varjatud.

3. RABASH, Artikkel nr 31 (1988), "Milline inimese tegevus on vaimses töös seotud Loojaga"

Kui inimese kavatsus on ainult Loojale rahulolu pakkuda ja mitte enda kasuks, siis ta ei hooli naudingute hulgast. Ta vaatab vaid kirglikkust, millega ta soovib Loojat rõõmustada, sest Looja rõõmustamise igatsuse kaudu saavutab ta oma hinge juurega vormi võrdsuse. See omakorda toob kaasa suurema külluse laskumise ajal, sest Kõrgemal olev tahab anda rohkem kui alumine tahab saada, ning puuduvad ainult andmise anumad. Järelikult, kui jõutakse andmiseni, tõmmatakse ligi suur küllus. Seetõttu ei ole vaja paluda suurt valgust, vaid püüda omandada suured anumad, mis on andmise anumad.

4. RABASH, Artikkel nr 390, "Sund ja ümberpööramine"

Inimesel ei ole Loojale midagi anda, nagu on kirjutatud: "Kui sa oled õiglane, mida Sa Temale annad?" Kõik, mida inimene saab Loojale anda, on kavatsus, mida nimetatakse "Minu nime pärast". Rohkem ei ole midagi, mida Temale anda, sest Loojal ei ole puudusi, mille täitmiseks Talle midagi anda võiks. Seega, kõik, mida me Talle anname, on kavatsus.

5. RABASH, Artikkel nr 21 (1988), "Mida tähendab töös, et Toora anti pimedusest?"

Kõik tegevused, mille Ta on meile andnud, on ainult selle jaoks, et me saavutaksime selle eesmärgi – andmise kavatsuse. Kuidas aga seda teha, sest südant ja soovi ei saa sundida?

Baal HaSulam selgitas: "mida Jumal on tegemiseks loonud". "Mida Jumal on loonud" tähendab, et just selle osas peab inimene "tegutsema", sellega, mida Tema on loonud. Tuleks tõlgendada, et "mida Jumal on loonud" tähendab loomist, mida nimetatakse "eimillestki olemasolevaks" – viidates saamise soovile. "Tegudega" seonduv aga puudutab loodut, kes peavad sellele panema andmise eesmärgi. See tähendab, et kõik, mida loodud peavad tegema, on võimalus end andmisele suunata. Seda nimetatakse "mida Jumal on tegemiseks loonud". See tegemine kuulub loodutele.

6. RABASH, Artikkel nr 1 (1989), "Mis on kahetsuse mõõt?"

Peame teadma, et kui inimene tahab väljuda ainult tegude sooritamisest, ilma eesmärgita, ja soovib alustada tööd andmise kavatsusega, siis on selles palju tööd, sest kui keha kuuleb andmise eesmärgist, hakkab see kohe vastu töötama ega lase enam seda teed jätkata, näidates selles töös tumedaid värve.

Selles seisundis peab inimene uskuma, et ainult Looja saab aidata. Just siin saab inimene tõeliselt palvetada.

7. RABASH, Artikkel nr 31 (1990), "Mida tähendab töös, et 'Ei ole õnnistust selles, mida loendatakse'"

Eesmärgi vaatenurgast ei ole vahet, kas tegu on andmiseks või saamiseks. Mõlemad toimingud vajavad parandust, et eesmärk oleks samuti andmine.

Sest peamine töö toimub südames. See tähendab, et inimene peaks jõudma Looja armastuseni, nagu on kirjutatud: "Ja sa pead armastama Issandat, oma Jumalat, kogu oma südame, kogu oma hinge." Kõik, mida me teeme Toora ja Mitzvoti [käskude] täitmisel, on südame parandamiseks. Selle kohta on kirjutatud ("Sissejuhatus raamatule Panim Meirot uMasbirot", 10. punkt): "Tule ja vaata targema, rabi Abraham ibn Ezra sõnu... 'Teadke, et kõik Mitzvotid, mis on Tooras kirjas, või kombed, mille isad on kehtestanud... on kõik südame parandamiseks, 'Sest Issand uurib kõiki südameid'."

8. RABASH, Artikkel nr 31 (1990), "Mida tähendab töös, et 'Ei ole õnnistust selles, mida loendatakse'"

Enne seda kui inimene saamise soovile andmise eesmärgi pani, tekitas see soov talle kibedust. Kõik vaimne, mida ta soovis puudutada, maitses mõrult, sest Tzimtzum [piirang] ja varjamine olid seatud isiklikule saamise soovile, mistõttu ei olnud võimalik vaimsuses head maitset tunda. Teisisõnu, kõik püha tundus kauge, kättesaamatu ja saamise soovile täiesti nauditamatu. Seda nimetatakse "mõruks".

Kui ta aga asetab sellele soovile andmise eesmärgi, siis näeb ja tunneb ta, et kogu pühaduses on magusus.