"Hevruta" - peale 9. tundi "Ei ole kedagi teist peale Tema"
"Hevruta" - peale 9. tundi
"Ei ole kedagi teist peale Tema"
Artikkel "Ei ole kedagi teist peale Tema" on eriline artikkel. Omal moel sisaldab see kogu Kabala tarkust, kuid sisemise töö vaatevinklist.
"See tarkus ei ole ei midagi enamat ega vähemat kui põhjuse ja tagajärje seose läbi alla rippuvate juurte jada, mis fikseeritud ja kindlaksmääratud seadusi järgides, põimuvad üheks kõrgeks eesmärgiks, mida kirjeldatakse kui "Tema Jumalikkuse ilmutamist Tema loodutele selles maailmas". .”"
- Baal HaSulam, Kabala tarkuse olemus
See ilmutus või saavutamine paneb meid avastama, et kogu reaalsuses on üks jõud - et On kirjutatud: "Ei ole kedagi teist peale Tema," mis tähendab, et maailmas ei ole ühtegi teist jõudu, millel oleks võime midagi Looja vastu teha."
Praegu me seda reaalsust ei näe, aga see on ka põhjuseks, miks seda nimetatakse vaimseks tööks - sest meile antakse ruum iseseisvaks arenguks.
Sisemine töö
See sisemine töö on täpselt see, mida kirjeldatakse üksikasjalikult Shamati artiklites, kus Baal HaSulam kirjeldab mitmeid olukordi, mille me oma alt ülespoole liikumise teekonnal läbime.
Loeme artiklit ja vaatame, kuidas sellest aru saada. Me ei loe kõike, vaid suure osa artiklist - ja peatume mõningatel lõikudel, et veenduda, et Baal HaSulami kasutatud mõistetest õigesti aru.
Ei ole kedagi teist peale Tema
On kirjutatud: "Ei ole kedagi teist peale Tema," mis tähendab, et maailmas ei ole ühtegi teist jõudu, millel oleks võime midagi Looja vastu teha. Ja see, et inimene näeb, et maailmas on asju, mis kõrgemaid jõude (sõna-sõnalt: “kõrgemat saatjaskonda”) eitavad, siis selle põhjuseks on see, et selline on Looja tahe. Ja see on teatud tüüpi parandus, mida nimetatakse "vasak [käsi] lükkab eemale ja parem käsi toob lähemale". Teisisõnu, see, mida vasakpoolne tõrjub, on osa parandusest. Ehk siis maailmas on asju, mis on algselt mõeldud inimese sirgelt teelt kõrvale juhtimiseks, (asju) mille tegevus tõukab ta pühadusest (Kedushast) eemale.
Ja nendest tõrjumistest saadav kasu seisneb selles, et tänu neile tekib inimesel vajadus ja täiuslik soov, et Looja aitaks teda, sest muidu ta näeb, et on kadunud. Ta mitte ainult (et) ei edene oma töös, vaid näeb, et liigub tagasi. See tähendab, et isegi “Lo Lishma” [st tema enda pärast] ei ole tal Toora (sõnast Or - valgus) ja käskude täitmiseks jõudu. Ja ainult ennast tõeliselt ületades, kõrgemal teadmistest, saab ta täita Toorat ja Mitzvoti. Kuid mitte alati ei ole tal jõudu ületada (takistusi) kõrgemal (oma ) teadmistest. Vastasel juhul on ta kohustatud, hirmutav mõelda, lahkuma Looja teelt, isegi "Lo Lishma" (teelt).
Ja ta näeb, et temas on alati "rohkem katkist kui tervet". See tähendab, et langusi on palju rohkem kui tõuse. Ja ta ei näe, et neile seisunditele [kunagi] lõpp tuleks. Ja ta jääb igaveseks pühadusest väljapoole. Ta näeb ju, et tal on [Toorat ja käske] isegi vähimal määral raske täita, [ja ta saab töötada] ainult eneseületuses, kõrgemal teadmistest. Kuid mitte alati ei suuda ta (teadmisi) ületada. Ja millega see kõik lõpeb?
Ja siis jõuab ta otsusele, et peale Looja enda, ei ole kedagi, kes teda aidata saaks. Ja see viib selleni, et ta kehtestab oma südames tõelise nõudmise, et Looja avaks ta silmad ja südame, ja, tõeliselt, lähendaks teda alatisele ühendusele Temaga. Selle järgi selgub, et kõik tõrjumised, mis tal olid, - kõik see oli Loojalt.
Siin antakse meile mõne lausega kogu vaimne töö.
On kirjutatud,"Ei ole kedagi teist peale Tema," mis tähendab, et maailmas ei ole ühtegi teist jõudu, millel oleks võime midagi Looja vastu teha.
Siin kirjeldab Baal HaSulam seisundit, mille on saavutanud tema ise ja teised kabalistid - praegu me seda seisundit ei tunne, me ei näe ega tunne, et kõik tuleneb sellest jõust.
Me tunneme, et toimime ja liigume iseseisvalt ning oleme mõjutatud igasugustest jõududest - just nagu me artiklist Vabadus teada saime.
Niisiis, kuidas me tegelikult selle ühe jõu avastame?
Baal HaSulam jätkab
Ja see, et inimene näeb, et maailmas on asju, mis kõrgemaid jõude (sõna-sõnalt: “kõrgemat saatjaskonda”) eitavad, siis selle põhjuseks on see, et selline on Looja tahe.
Tähendab nagu me õppisime põhimõtet "valguse eelis pimeduse ees" - me mõistame asja vastandina selle vastandile ja seega on just siis, kui näeme, et maailmas on asju, mis kõrgemat jõudu eitavad, siis saame paranduse protsessi alustada.
Vasak liin
Baal HaSulam nimetab seda parandust "vasaku liini" tegevuseks:
Ja see, et inimene näeb, et maailmas on asju, mis kõrgemaid jõude (sõna-sõnalt: “kõrgemat saatjaskonda”) eitavad, siis selle põhjuseks on see, et selline on Looja tahe. Ja see on teatud tüüpi parandus, mida nimetatakse "vasak [käsi] lükkab eemale ja parem käsi toob lähemale". Teisisõnu, see, mida vasakpoolne tõrjub, on osa parandusest. Ehk siis maailmas on asju, mis on algselt mõeldud inimese sirgelt teelt kõrvale juhtimiseks, (asju) mille tegevus tõukab ta pühadusest eemale.
Tähendab, enne seda ei olnud meil sellist suurt puudust Looja järele ja nüüd on see puudujääk kasvanud, ja et me saame nüüd aru, et kõik sõltub meie soovist, siis saame selgemalt näha, miks puudujäägi kasvamine on hea.
Ja ta näeb, et temas on alati "rohkem katkist kui tervet". See tähendab, et langusi on palju rohkem kui tõuse. Ja ta ei näe, et neile seisunditele [kunagi] lõpp tuleks. Ja ta jääb igaveseks pühadusest väljapoole. Ta näeb ju, et tal on [Toorat ja käske] isegi vähimal määral raske täita, [ja ta saab töötada] ainult eneseületuses, kõrgemal teadmistest. Kuid mitte alati ei suuda ta (teadmisi) ületada. Ja millega see kõik lõpeb?
Ja siis jõuab ta otsusele, et peale Looja enda, ei ole kedagi, kes teda aidata saaks. Ja see viib selleni, et ta kehtestab oma südames tõelise nõudmise, et Looja avaks ta silmad ja südame, ja, tõeliselt, lähendaks teda alalisele ühendusele Temaga. Selle järgi selgub, et kõik tõrjumised, mis tal olid, - kõik see oli Loojalt.
Ja siis Baal HaSulam jätkab
Selle järgi selgub, et kõik tõrjumised, mis tal olid, - kõik see oli Loojalt. Seega, mitte sellepärast, et temas oleks viga ja et tal puuduks võime (teadmisi) ületada. Aga et neile inimestele, kes, tõesti tahavad Loojale lähemale jõuda, ja et ta ei rahulduks vähesega ehk teisisõnu, et ta ei jääks väikese, ebamõistliku lapse seisundisse, - seepärast oli talle ülevalt abi antud, et tal ei oleks võimalust öelda, et õnneks on tal Toora ja käsud ja head teod. Ja millest tal veel puudus olla võiks?
See tähendab, et võib-olla isegi kui ma õpin autentsetest raamatutest, ja mul on keskkond ja näiliselt kõik, just seetõttu, et mul on kõik, saan ma uusi seisundeid, uusi olukordi, et ma saaksin oma keskkonda paremini kasutada ja mitte niisama endale tunnustust jagada, et nüüd saan puhata.
Ja see [juhtub] just siis, kui sellel inimesel, on tõepoolest tõeline soov. Siis saab see inimene abi ülalt, ja talle näidatakse alati, kui palju temaga tema praeguses seisundis valesti on. See tähendab, et talle saadetakse mõtteid ja arvamusi, mis on [suunatud] töö vastu. Ja see on selle jaoks, et ta näeks, et ta ei ole Loojaga täiuslikkuses. Ja ükskõik kui palju ta (ennast) ei ületaks, näeb ta alati, et ta on seisundis, mis on pühadusest kaugemal, kui [kõikide] teiste oma, kes tunnevad, et nad on Loojaga täiuslikkuses. Kusjuures tal on alati nõudmisi ja pretensioone, ja ta ei saa õigustada Looja käitumist – (seda) kuidas Ta temasse suhtub.
Ja see põhjustab talle valu: miks ta ei ole Loojaga täiuslikkuses? Kuni selleni, et tal tekib tunne, et tal ei ole tõepoolest mingit osadust pühaduses. Ja kuigi vahel saab ta ülevalt mingisuguse äratuse, (mis) teda hetkeks elustab, kuid kohe langeb ta tagasi madalale kohale. See on aga põhjus, miks ta jõuab arusaamisele, et ainult Looja suudab teda aidata, teda (endale) tõeliselt lähendades.
Inimene peaks alati püüdma olla Loojaga seotud. Teisisõnu, et kõik tema mõtted oleksid Temast. See on, isegi kui ta on kõige halvimas seisundis, ja sellest suuremat langust ei saa olla, ei tohiks ta Looja võimu alt lahkuda, st [mõelda], et on teine võim, mis ei lase tal pühadusse siseneda ja mis on võimeline tegema head või kurja. See tähendab, et ta ei peaks arvama, et eksisteerib Sitra Achra jõud, mis ei lase inimesel häid tegusid teha ja Looja radu käia, vaid et kõike teeb Looja.
Mis siis me selle teadmisega teha saame?
Baal HaSulam jätkab ja selgitab, et me peame neid seisundeid nautima õppima, sest need tulevad ülalt - tähendab nüüd, kui ma olen töös maitse kaotanud, ei ole see sellepärast, et ma olen halb, vaid sest Looja annab rohkem võimalusi kasvamiseks, tähendab me peaks olema õnnelikud, et kõrgemad jõud püüavad mind lähemale tuua.
Teises artiklis kirjutab ta:
"ta näeb, et maailmas on palju inimesi, kellele ei antud jõudu teha püha tööd isegi kõige lihtsamal viisil, isegi ilma kavatsuseta ja Lo Lishma [mitte Tema nimel], isegi Lo Lishma Lo Lishma'st, ja isegi pühaduse rüü ettevalmistamiseks, aga talle anti soov ja mõte teha vähemalt kord mõni sisemine töö, isegi kõige lihtsamal võimalikul viisil, kui ta suudab hinnata selle olulisust, vastavalt sellele, kui palju tähtsust ta pühale tööle omistab, selles ulatuses peaks ta selle eest kiitust ja tänu andma."
See tähendab, et kõik need olukorrad on kingitus, ja me saame õppida neid maksimaalselt kasutama.
Küsimus ja vastus
Arutelu
Kuidas saame jätkuvalt selle kõrgema jõu tegevust leida - et jõuda seisundini "Ei ole kedagi teist peale Tema"?