Hevruta - Valikuvabadus

2. osa 

Eelmisel nädalal selgitasime kahte olulist põhimõtet:

Kaks ahelat: nauding ja valu

Meile on omane valida nauding ja vältida valu. Parimal juhul saame teha kalkulatsiooni, et aktsepteerida valu tulevase naudingu nimel. 

Põhjuslikkuse seadus

Kõik reaalsuse elemendid on ühendatud põhjuslikkuse seaduse kaudu, ja osana reaalsusest mõjutab ka meid põhjuse ja tagajärje järgnevus.

Baal HaSulam jaotab need neljaks teguriks:

1. Allikas - tuntud ka kui alus (HaMatsa) või esialgne seisund.
2. Põhjuse ja tagajärje järgnevus - seotud allika enda omadustega. 
3. Põhjuse ja tagajärje järgnevus - mis muutuvad kokkupuutel keskkonnaga.
4. Seda väljaspoolt mõjutavate väliste tegurite põhjuse ja tagajärje järgnevus.

Süvenegem nendesse nelja tegurisse, et mõista, kuidas need meid mõjutavad ja kuidas saame neid oma arengu mõjutamisel ära kasutada.

Pärilikud omandused

Esimene tegur on alus, mis on tema esialgne aine (mateeria). Inimene on ju loodud olemasolust olemisest (Yesh mi-Yesh) ehk oma vanemate aju viljast ja seetõttu on ta teatud määral sarnane ühest raamatust teise kantud koopiaga. Teisisõnu, peaaegu kõik, mida tema isad ja isade isad aktsepteerisid ja mõistsid, läheb ka talle üle.

...

Muutusid ju need arusaamad, mis tema esivanematel olid [omandatud] teadmiste vormis, temal lihtsalt kalduvusteks, mida nimetatakse omadusteks või harjumusteks, ilma et ta ise teaks, miks ta nii käitub. Ja sellegipoolest on need varjatud jõud, mille ta päris oma esivanematelt - seega ei päri me esivanematelt mitte ainult materiaalset kasu, vaid ka vaimset. Ja kõik teadmised, mille omandamisega meie esivanemad tegelesid, antakse meile põlvest põlve pärandina üle.

Keskkonna mõju

Teine tegur on põhjuste ja tagajärgede otsene järgnevus, mis on seotud aluse enda omadusega, mis ei muutu.

Sarnaselt siin kirjeldatuga on inimene kui “alus” keskkonnas ehk ühiskonnas ja allub tingimata selle mõjule, nii nagu nisu allub keskkonna mõjule. Aluseks on ju ainult esmane vorm ning seetõttu allub see kontakti ja pideva suhtluse tõttu keskkonna ja ühiskonnaga nende järkjärgulisele mõjule põhjuste ja tagajärgede ahelas üksteisele järgnevate olekute jadas.Ja sel ajal muutuvad tema aluses olevad kalduvused ja saavad teadmiste omaduseks

Harjumus muutub teiseks loomuseks

Kolmas tegur on selle alusel toimiv põhjuste ja tagajärgede otsene järgnevus, mille tulemusena see muutub. Et keskkonna mõju all olevad päritud kalduvused on inimeses muutunud ideedeks, siis [praegu] tegutsevad nad nendes suundades, mida need ideed määravad. Näiteks loomult kooner, kelle koonerdamise kalduvus on keskkonna mõjul ideeks muutunud ja ta defineerib koonerdamist kui ratsionaalset tegevust.

Oletame, et ta kaitseb enda sellist käitumisviisi, [öeldes], et see on selle jaoks, et olendite [st inimeste] järele mitte puudust tunda. Selgub, et ta on jõudnud sellise suhtumiseni koonerdamisse, et võib [sellest] loobuda, kui seda hirmu enam ei ole. Selgub, et ta on, oma esivanematelt päritud kvaliteediga võrreldes, palju paremaks muutunud ja mõnikord suudab ta, tegelikult, enda halva kalduvuse täielikult hävitada. Ja see juhtub tänu harjumusele, mis võib saada tema jaoks teiseks loomuseks.

Ja sel viisil ületab inimese jõud taime jõu, sest nisu ei saa muutuda, välja arvatud eraldi osas, nagu eespool öeldud. Erinevalt inimesest, kellel on võime muutuda oma keskkonna põhjuste ja tagajärgede mõjul isegi üldistes osades, st teatud tendentsi täielikult muuta, hävitades selle ja pöörates selle vastupidiseks.

Välised tegurid

Neljas põhjus on põhjuse ja tagajärje järjekord, mis läbib aluse täiesti võõrastest asjadest ja mõjutab seda väljastpoolt.

Valikuvabadus

Kuid kui me vaatame neid nelja tegurit, näeme, et kuigi meie jõud on nõrk, et seista vastu esimesele tegurile, see tähendab "alusele", on meil samal ajal võimalus ja valikuvabadus end kaitsta kolme ülejäänud teguri eest, mille tõttu muutub alus konkreetses ja mõnikord ka selle üldosas - nimelt harjumuse kaudu, mis muutub teiseks loomuseks, nagu eespool selgus.

Keskkond kui tegur

Ja see kaitse tähendab, et me saame alati parandada oma keskkonna valikut, mis koosneb kaaslastest, raamatutest, õpetajatest jms.

...sest tegelikult puudub vaba tahe ja [inimene] on allutatud nelja nimetatud teguri mõjule ning on kohustatud mõtlema ja analüüsima nii, nagu need võimaldavad, ilma et tal oleks õigust kritiseerida või midagi muuta, täpselt nagu nisu puhul, mis on juba teatud keskkonda pandud.

Küll aga eksisteerib vabadus, juba algselt, valida selline keskkond, sellised raamatud ja sellised mentorid, kes talle häid ideid annavad.

Seetõttu on kiitust ja tasu väärt see, kes püüab iga päev oma elus parimat ümbrust valida. 

Vaimu võim keha üle

...et inimene kasutab oma meelt silmade jaoks mitte vähem kui mikroskoopi, sest ilma mikroskoobita ei näe ta kahjureid nende miniatuursuse tõttu. Kuid pärast seda, kui ta näeb kahjurit mikroskoobi abil, eemaldub inimene sellest kahjurist.

Selgub, et just mikroskoop viis inimese kahjurist eemale viivale tegevusele, mitte aga meeleelund, sest sellega ta kahjurit ei tajunud. Ja sel määral kontrollib mõistus loomulikult inimkeha absoluutse jõuga, nihutades selle kurjast eemale ja tuues heale lähemale – ehk siis kõikjal, kus keha omadused on ebapiisavad, et ära tunda, mis on kasulik või kahjulik, ainult siis vajab see mõistuse teadmisi.

Veelgi enam, et inimene teab, et teadmised on elukogemuse usaldusväärne tulemus, on ta võimeline vastu võtma teadmisi talle usaldusväärselt inimeselt ja mõistma ning aktsepteerima seda seaduse vormis, hoolimata asjaolust, et tema (enda) elust ei piisanud, et sellised teadmised temani oleksid jõudnud.

Niisiis, siin on Baal HaSulamilt paar olulist võtmepunkti:

- Keskkonna valik, mis on viis, kuidas me saame oma arengut kontrollida, on meie enda kätes. Selles osas oleme me nii seeme kui ka aednik. Peame asetama ennast keskkonda, mis toidab meie soovi vaimsuse järele.

- Harjumuse küsimus

- Keha ja vaimu reegel - mida vajame samuti selgitamiseks.

Kuid keskendugem praegu harjumuse küsimusele.

Me näeme, et Baal HaSulam kategoriseerib 3. teguri (keskkonna valik) pealkirja alla "Harjumus saab teiseks loomuseks" - miks see teie arvates nii on? Kuidas on harjumus, vabadus ja keskkond omavahel seotud?

Arutagem seda.

Lugegem Baal HaSulami poolt teises artiklis kirjutatut- lühike katkend raamatust nimega Shamati (millest me tulevikus rohkem õpime).

"'Harut.” Ära loe 'harut, vaid 'herut (vabadus).
Tähendus on järgmine: on kirjutatud, “Kirjuta need oma südame tahvlile.” Kirjutamine toimub tindiga, mis vihjab mustusele. Iga kord, kui inimene “kirjutab” - st teeb teatud otsuseid, kuidas käituda - ja hiljem naaseb oma varasemate harjumuste juurde, on see tingitud kirjutise kustumisest. Seetõttu peab iga kord uuesti kirjutama. Kuid see peaks olema harut - südamest nö. kivisse raiutud - nii, et seda ei saaks kustutada.

Siis saavutab inimene kohe 'herut (vabaduse) kvaliteedi, sest see on vabaduse anum (kli), niivõrd kui see on tema südamesse kirjutatud. Graveerimise ulatuse järgi on ka pääsemine. Sest kli olemus on tühjus. See on tähendus lausele “Minu süda on tühi minu sees.” Siis saavutab inimene vabaduse Surmainglist, sest alandus ise on Sitra Achra (Teine Pool). Inimene peab seda täielikult tunnustama ja sellest üle saama, kuni Looja teda aitab.

— Baal HaSulam, Shamati, 198, “Vabadus”

Nii et nüüd mõistame paremini, miks harjumus nii oluline on.

Et arenedes ja kasvades avaldub meis üha enam "madalaid" kohti, kuid samal ajal on meil rohkem võimalusi ammutada jõudu keskkonnast, raamatust, sõpradelt, kes meiega koos õpivad ja samuti aitavad õpetajad meile raamatute sisu selgitada.

Kui aeg lubab, räägime vaimu ülemvõimust keha üle.

Oleme juba mitu korda arutanud vaimu rolli, kui õppisime reaalsuse tajumist, ja nägime, et vaim on peamiselt meie soovide teenistuses.

Aga milline roll on sellel meie vabas valikus. Loeme uuesti Baal HaSulami ja arutleme, kuidas me mõistame vaimu rolli. (4 slaid ülal - Mõistuse valitsemine keha üle.)

Loeme Baal HaSulami Shamati artiklit

Mõte on soovi tulemus

Mõte on soovi tulemus. Inimene mõtleb sellele, mida ta tahab. Ta ei mõtle sellele, mida ta ei taha. Näiteks, inimene ei mõtle kunagi oma surmapäevale. Vastupidi, ta mõtleb alati oma igavikulisusest, sest see on see, mida ta tahab. Seega mõtleb inimene alati sellele, mis on tema jaoks soovitav.

Kuid mõttel on eriline roll: see intensiivistab soovi. Soov jääb oma kohale; tal ei ole jõudu laieneda ja oma tegevust läbi viia. Kuid et inimene mõtleb ja kaalutleb olukorra üle, ja soov palub mõttelt nõu ja abi, et soov ellu viia, siis soov kasvab, laieneb ja viib töö tegelikult ellu.

Selgub, et mõte teenib soovi ja soov on inimese "mina". Nüüd on olemas suur "mina" või väike "mina". Suur "mina" kontrollib väikeseid "minasid".

See, kes on väike "mina" ja kes ei oma mitte mingit kontrolli, (selle kohta) on nõuanne "mina" läbi pideva soovile mõtlemise suurendada, sest mõte kasvab selles ulatuses, mil määral inimene sellele mõtleb.

Ja nii, „Tema seadusest mõtiskleb ta päeval ja ööl“, sest selles püsides kasvab see suureks "minaks" kuni sellest saab tegelik valitseja.

Nüüd mõistame paremini - et vaim aitab meil kasvatada neid soove, mida me omada tahame, ja et suurim soov ületab väiksemad soovid - aitab see meil meie arengut kontrollida.

Ja keskkonna ja õppimise abiga arendame oma vaimu, et paremini mõista, millist soovi kasvatada ja millist vältida.

Koos õige harjumusega saame intensiivistada seda protsessi selliselt, et see aitaks selgitada mitut seisundit ühe päeva, võib-olla isegi ühe hetke vältel.