8.tund Valikuvabadus - 2. osa

Valitud lõigud Baal HaSulami artiklist "Vabadus"

Keskkonna mõju

Teine tegur on põhjuste ja tagajärgede otsene järgnevus, mis on seotud aluse enda omadusega, mis ei muutu. Teisisõnu, nagu selgus mulda pandud idaneva nisu puhul, kus keskkond, kuhu alus asetatakse, nagu maa, mineraalid, vihm, õhk ja päike, nagu eespool selgitatud, mõjub seemnetele vastavalt pikale põhjuste ahelale ja tagajärjeks on aeglase ja järkjärgulise arengu ühest olekust teise viiv protsess, kuni see (areng) on lõpule jõudnud ja alus võtab uuesti endise kuju, see tähendab nisu kuju - kuid koguse ja kvaliteedi muutustega. Kusjuures üldosa ei muutu üldse, sest [nisust] ei kasva oder ega kaer, aga eraldiseisvas osas on muutused kvantiteedis ehk ühest terast kasvab kümme-kakskümmend tera ja ka kvaliteedis - see tähendab, et need on paremad või halvemad eelmiste terade vormi suhtes.

Sarnaselt siin kirjeldatuga on inimene kui “alus” keskkonnas ehk ühiskonnas ja allub tingimata selle mõjule, nii nagu nisu allub keskkonna mõjule. Aluseks on ju ainult esmane vorm ning seetõttu allub see kontakti ja pideva suhtluse tõttu keskkonna ja ühiskonnaga nende järkjärgulisele mõjule põhjuste ja tagajärgede ahelas üksteisele järgnevate olekute jadas.

Ja sel ajal muutuvad tema aluses olevad kalduvused ja saavad teadmiste omaduseks. Näiteks kui ta päris oma esivanematelt kalduvuse koonerdamisele, siis kasvades loob ta endale järk-järgult seletusi ja teooriaid, mis kõik viivad tema jaoks tõeste järeldusteni, et inimesel on hea olla ihne. Ja nagu te juba teate, võib ta vaatamata sellele, et tema isa oli helde, pärida temalt negatiivse kalduvuse – olla ihne. Negatiivsus on ju ka täiesti päritud, nagu positiivsuski.

Või kui ta on esivanematelt pärinud vabamõtlemise kalduvuse - ta loob enda jaoks tasapisi teooriaid ja teeb neist järeldusi, et inimesel on tõesti hea vaba olla. Kust ta aga need seadused ja analoogia- ja arutlusmeetodid võtab? Ta võtab alateadlikult selle kõik oma keskkonnast, sest nemad [st teda ümbritsevad] edastavad talle oma arvamused ja maitsed järkjärgulise põhjuste ja tagajärgede jada kujul.

Nii et inimene peab neid oma omandiks, mille ta on omandanud vaba uurimistööga. Siiski on siin, nagu nisu puhul, teatav ühine muutumatu osa, mis kuulub “aluse” juurde, sest lõppude lõpuks jäävad tema päritud kalduvused muutumatuks, nagu need olid tema esivanemate puhul. Ja seda nimetatakse teiseks teguriks.

Harjumus muutub teiseks loomuseks

Kolmas tegur on selle alusel toimiv põhjuste ja tagajärgede otsene järgnevus, mille tulemusena see muutub. Et keskkonna mõju all olevad päritud kalduvused on inimeses muutunud ideedeks, siis [praegu] tegutsevad nad nendes suundades, mida need ideed määravad. Näiteks loomult kooner, kelle koonerdamise kalduvus on keskkonna mõjul ideeks muutunud ja ta defineerib koonerdamist kui ratsionaalset tegevust.

Oletame, et ta kaitseb enda sellist käitumisviisi, [öeldes], et see on selle jaoks, et olendite [st inimeste] järele mitte puudust tunda. Selgub, et ta on jõudnud sellise suhtumiseni koonerdamisse, et võib [sellest] loobuda, kui seda hirmu enam ei ole. Selgub, et ta on, oma esivanematelt päritud kvaliteediga võrreldes, palju paremaks muutunud ja mõnikord suudab ta, tegelikult, enda halva kalduvuse täielikult hävitada. Ja see juhtub tänu harjumusele, mis võib saada tema jaoks teiseks loomuseks.

Ja sel viisil ületab inimese jõud taime jõu, sest nisu ei saa muutuda, välja arvatud eraldi osas, nagu eespool öeldud. Erinevalt inimesest, kellel on võime muutuda oma keskkonna põhjuste ja tagajärgede mõjul isegi üldistes osades, st teatud tendentsi täielikult muuta, hävitades selle ja pöörates selle vastupidiseks.

Välised tegurid

Neljandaks teguriks on temale täiesti võõraste ja teda väljastpoolt mõjutavate põhjuste ja tagajärgede järgnevus. See tähendab, et neil teguritel ei ole mingit seost aluse arengujärjega, et seda otseselt mõjutada, vaid nad mõjutavad seda kaudselt. Näiteks eksistentsi tagamine, hoolitsus, saavutused jms, millel endal on terviklik, järkjärguline ja aeglane seisundite ahel põhjustest tagajärgedeni, mis toob kaasa muutused inimese ettekujutustes, heas või halvas suunas.

Ja nii olen ma esitanud neli loomulikku tegurit ja iga mõte ja iga arusaam, mis meil on, on ainult nende looming. Ja isegi kui inimene istub ja õpib terve päeva teatud ainet, ei saa ta lisada ega muuta seda, mida need neli tegurit on talle andnud. Ja kõik, mida ta saab lisada, on ainult kvantitatiivne, olenevalt sellest, kas tema mõistus on suur või väike. Kusjuures kvaliteedis ei anna see kriipsugi juurde, sest just need tegurid määravad meie jaoks mõistuse ja järelduste iseloomu ja vormi, tahame me seda või mitte, meilt ei küsita. Seega oleme antud nende nelja teguri kätte, täpselt nagu savi pottsepa kätte.

Valikuvabadus

Kuid kui me vaatame neid nelja tegurit, näeme, et kuigi meie jõud on nõrk, et seista vastu esimesele tegurile, see tähendab "alusele", on meil samal ajal võimalus ja valikuvabadus end kaitsta kolme ülejäänud teguri eest, mille tõttu muutub alus konkreetses ja mõnikord ka selle üldosas - nimelt harjumuse kaudu, mis muutub teiseks loomuseks, nagu eespool selgus.

Keskkond kui mõjutegur

Ja see kaitse tähendab, et me saame alati parandada oma keskkonna valikut, mis koosneb kaaslastest, raamatutest, õpetajatest jms. Nagu mees, kes sai isalt päranduseks kuupmeetri nisu, suudab selle väikese koguse muuta paljudeks kümneteks – [lihtsalt] valides "aluseks" keskkonna ehk viljaka pinnase, mis sisaldab kõiki mineraale ja muid aineid, mis nisu täielikult ja ohtralt toidavad. Samamoodi tuleks töös parandada keskkonnatingimusi nii, et need viiksid kasvule ja õitsengule, sest tark käitub targalt, valides endale kõik head tingimused ja saab õnnistuse ning rumal võtab kõik, mis ette satub ja seetõttu osutub külv tema jaoks needuseks, mitte õnnistuseks.

Seega sõltub kogu areng ja kogu kasu nisu külvikeskkonna valikust. Kuid pärast valitud kohta külvamist määrab lõpliku nisu kvaliteedi ja kvantiteedi juba see, mida antud keskkond pakkuda suudab.

Nii on ka meie teemaga, sest tegelikult puudub vaba tahe ja [inimene] on allutatud nelja nimetatud teguri mõjule ning on kohustatud mõtlema ja analüüsima nii, nagu need võimaldavad, ilma et tal oleks õigust kritiseerida või midagi muuta, täpselt nagu nisu puhul, mis on juba teatud keskkonda pandud.

Küll aga eksisteerib vabadus, juba algselt, valida selline keskkond, sellised raamatud ja sellised mentorid, kes talle häid ideid annavad. Ja kui ta seda ei tee, vaid on valmis võtma vastu iga ettejuhtuva keskkonna ja lugema iga suvalist raamatut, siis sel põhjusel satub ta, kahtlemata, halba keskkonda või raiskab oma aega kasututele raamatutele, mida on rohkem ja mis on talle lihtsamad. Ja seetõttu langeb ta halbade ja kurjade arusaamade mõju alla, mis viivad ta kuritegevuse ja patuni, ning teda ilmselt karistatakse - mitte halbade mõtete ja tegude pärast, milles tal  valik puudub, vaid selle eest, et ta ei valinud endale head keskkonda, sest selline valikuvõimalus on olemas, nagu eespool selgus.

Seetõttu on kiitust ja tasu väärt see, kes püüab iga päev oma elus parimat ümbrust valida. Ja ka siin – mitte tema heade mõtete ja tegude pärast, mille ta saab oma tahtest sõltumata, mitte tema valikul, vaid tänu tema püüdlustele leida hea keskkond, mis teda nende mõtete ja tegudeni juhib. Ja seepärast ütles rabi Yehoshua Ben Perachya: „Tehke endale õpetaja ja ostke endale kaaslane.”