Kohalik kohtumine
"Vabadus"

Sellel nädalal jätkame Baal HaSulami vaba valiku teemaga seotud selgituste lugemist.

Nagu oleme varem maininud, käsitles Baal HaSulam antud teemat täie põhjalikkusega, et õpilastel loomise eesmärki saavutada aidata - jõuda sarnasuseni Looja omadustega (armastuse ja andmisega). Selllel nädalal loeme õige keskkonna valimisest.

Kohalikul kohtumisel loeme mõned katkendid artiklist ning proovime mõista, mida tekstis öeldakse, millele järgneb veelkordne lugemine ja ühine teemade arutelu.

Meil on ka videokatked Rav Dr. Michael Laitmanilt, mis on olulised artikli selgitamisel.

Lisaks viime läbi ühe või kaks töötuba teemal "Kümnese grupi kursus".

Esmalt eelnenud nädala lühike kokkuvõte.

Neli faktorit
Baal HaSulami järgi on tegelikkus jagatud neljaks faktoriks.
Need faktorid erinevad selle poolest, kuidas nad inimest mõjutavad.
Iga inimest mõjutab tema 'allikas' ('esimane aine', vundament) ja selle areng.
Inimene ei saa oma allika või selle arengu kohta midagi määrata.
Allikas on peamine, muutumatu substants: saamise soov.

Teine Faktor
See, kuidas allikas iseseisvalt areneb — säilitades põhiliigi tunnused läbi kõigi muutuste.
Need kaks faktorit (allikas ja selle iseseisev areng) toimivad iseseisvalt.
Need eelnevad inimesele, määratlevad tema olemasolu ja nendest on ta loodud.

Kolmas ja neljas faktor
Kolmas faktor: Sisemise keskkonna mõju — tegurid, mis ühenduvad allikaga ja lisavad uusi omadusi.
Neljas faktor: Väliste võõraste elementide mõju — nagu naabrid ja ümbritsev keskkond.

Vaba Valik
Baal HaSulami sõnul ei ole inimesel vaba valikut.
Kui oleks, oleks tema olukord veelgi hullem.
Artiklis “Vabadus” selgitatakse vaba valiku punkti samm-sammult.
Mõistes, milles vaba valik eksisteerib, saab füüsilist ja vaimset elu õigesti juhtida.

Järgmine Samm
Jätkame nelja faktori selgitamist:
Kaks sisemist: vundament/allikas ja selle areng.
Kaks välist: keskkond ja selle areng.
Selle kaudu muutub seisund ise mõistetavaks.
Me tuvastame, kus on kitsas lõhe — väike tegu, mis meil vabalt elada laseb.

"Vabadus"

Rav Yehuda Ashlag, Baal HaSulam

Pärilikult omandatu

Esimene tegur on alus, mis on tema esialgne aine (mateeria). Inimene on ju loodud olendiks olemisest ehk oma vanemate aju viljast ja seetõttu on ta teatud määral sarnane ühest raamatust teise kantud koopiaga. Teisisõnu, peaaegu kõik, mida tema isad ja isade isad aktsepteerisid ja mõistsid, läheb ka talle üle.

Erinevus seisneb aga selles, et nad [st need inimesed] on "äravõetud vormis" nagu külvatud nisu, mis saab olla seeme alles pärast seda, kui see on idanenud ja võtnud oma eelmise vormi. Niisamuti on ka seemne tilgaga, millest inimene sünnib – selles ei ole midagi tema esivanemate kujust, välja arvatud ainult varjatud jõud.

Muutusid ju need arusaamad, mis tema esivanematel olid [omandatud] teadmiste vormis, temal lihtsalt kalduvusteks, mida nimetatakse omadusteks või harjumusteks, ilma et ta ise teaks, miks ta nii käitub. Ja sellegipoolest on need varjatud jõud, mille ta päris oma esivanematelt - seega ei päri me esivanematelt mitte ainult materiaalset kasu, vaid ka vaimset. Ja kõik teadmised, mille omandamisega meie esivanemad tegelesid, antakse meile põlvest põlve pärandina üle.

Ja siit tuleneb ja avaldub igasuguseid erinevaid kalduvusi, mida me inimestes leiame, näiteks: kalduvus uskuda või kritiseerida, kalduvus rahulduda materiaalse eluga või januneda ainult vaimse, moraalse täiuslikkuse järele ja vihata väärtusetut elu, ihnet, raiskavat, edevat, häbelikku.

Ei tule ju kõik need kujundid, milles inimesed [meile] ilmuvad, nende endi omandatust, mille nad on saavutanud, vaid ainult lihtsa pärandi kaudu, mille nad said oma esivanematelt ja esivanemate esivanematelt. Teatavasti on inimese ajus spetsiaalne koht, kus need päritud omadused paiknevad, mida nimetatakse “piklikajuks” ehk alateadvuseks ja kõik need tendentsid avalduvad seal.

Et aga meie esivanemate teadmised, nende kogemuse tulemus, muutuvad meie puhul pelgalt kalduvusteks, peetakse neid kui külvatud nisu, mis on võtnud endise vormi ja jääb paljaks ning selles on ainult varjatud jõud võimelised võtma uusi vorme. Ja teemas, mida me käsitleme, on kalduvused võimelised omandama teadmiste vorme, mida seetõttu peetakse esmaseks aineks. Ja see on esimene tegur, mis on peamine ja mida nimetatakse "aluseks", milles peituvad kõik jõud nende eriliste kalduvuste jaoks, mille ta oma vanematelt päris. Ja neid nimetatakse "esivanemate pärandiks".

Ja teadke, et kõigist nendest kalduvustest on neid, mis avalduvad negatiivsel kujul, st vastupidiselt sellele, kuidas see esines tema esivanematel. Siit pärineb väljend: kõik, mis on isa salajastes mõtetes, väljendub nähtaval kujul pojas.

Ja selle põhjuseks on see, et “alus” on seisundis, kus ta on oma eelmise vormi maha võtnud, et uus peale panna. Ja seetõttu on ta lähedal tema esivanemate teadmiste vormide eitamisele, nagu nisu, mis mädaneb maa sees, kaotades kogu vormi, mis viljal oli. Ja samal ajal sõltub see ülejäänud kolmest tegurist, nagu ma eespool kirjutasin.

Avatud arutelu

Mis mulje on teil siiani jäänud?

Kuidas me ühisest õppimisest kasu saame?

Keskkonna mõju

Teine tegur on põhjuste ja tagajärgede otsene järgnevus, mis on seotud aluse enda omadusega, mis ei muutu. Teisisõnu, nagu selgus mulda pandud mädaneva nisu puhul, kus keskkond, kuhu alus asetatakse, nagu maa, mineraalid, vihm, õhk ja päike, nagu eespool selgitatud, mõjub seemnetele vastavalt pikale põhjuste ahelale ja tagajärjeks on aeglase ja järkjärgulise arengu ühest olekust teise viiv protsess, kuni see (areng) on lõpule jõudnud ja alus võtab uuesti endise kuju, see tähendab nisu kuju - kuid koguse ja kvaliteedi muutustega. Kusjuures üldosa ei muutu üldse, sest [nisust] ei kasva oder ega kaer, aga eraldiseisvas osas on muutused kvantiteedis ehk ühest terast kasvab kümme-kakskümmend tera ja ka kvaliteedis - see tähendab, et need on paremad või halvemad eelmiste terade vormi suhtes.

Sarnaselt siin kirjeldatuga on inimene kui “alus” keskkonnas ehk ühiskonnas ja allub tingimata selle mõjule, nii nagu nisu allub keskkonna mõjule. Aluseks on ju ainult esmane vorm ning seetõttu allub see kontakti ja pideva suhtluse tõttu keskkonna ja ühiskonnaga nende järkjärgulisele mõjule põhjuste ja tagajärgede ahelas üksteisele järgnevate olekute jadas.

Ja sel ajal muutuvad tema aluses olevad kalduvused ja saavad teadmiste omaduseks. Näiteks kui ta päris oma esivanematelt kalduvuse koonerdamisele, siis kasvades loob ta endale järk-järgult seletusi ja teooriaid, mis kõik viivad tema jaoks tõeste järeldusteni, et inimesel on hea olla ihne. Ja nagu te juba teate, võib ta vaatamata sellele, et tema isa oli helde, pärida temalt negatiivse kalduvuse – olla ihne. Negatiivsus on ju ka täiesti päritud, nagu positiivsuski.

Või on ta esivanematelt pärinud vabamõtlemise kalduvuse - ta loob tasapisi endale teooriaid ja teeb neist järeldusi, et inimesel on tõesti hea vaba olla. Kust ta aga need seadused ja analoogia- ja arutlusmeetodid võtab? Ta võtab alateadlikult selle kõik oma keskkonnast, sest nemad [st teda ümbritsevad] edastavad talle oma arvamused ja maitsed järkjärgulise põhjuste ja tagajärgede jada kujul.

Nii et inimene peab neid oma omandiks, mille ta on omandanud vaba uurimistööga. Siiski on siin, nagu nisu puhul, teatav ühine muutumatu osa, mis kuulub “aluse” juurde, sest lõppude lõpuks jäävad tema päritud kalduvused muutumatuks, nagu need olid tema esivanemate puhul. Ja seda nimetatakse teiseks teguriks.

Videod

Kaaslaste armastusest
Artikkel nr 2, 1984

1) Vajadus kaaslaste armastuse järele.

2) Mis põhjusel ma just need sõbrad valisin, ja miks on kaaslased mind valinud?

3) Kas iga kaaslane peaks oma armastust grupi vastu avaldama või piisab armastuse tundmisest südames ja salaja kaaslaste armastamisest, ilma et oleks vaja avalikult näidata, mis tema südames on?

On teada, et alandlikkus on suur asi. Kuid me võime öelda ka vastupidist – et inimene peab avaldama oma südames olevat armastust kaaslaste vastu, sest avaldades seda äratab ta kaaslaste südamed teiste kaaslaste vastu, nii et ka nemad tunneksid, et igaüks neist armastab oma kaaslasi. Sellest tulenev kasu on selles, et sel viisil saab inimene rohkem jõudu, et kaaslasi armastada, sest iga inimese armastuse jõud on teineteise omaga seotud.

Selgub, et seal, kus inimesel on kaaslaste armastuse jõu jaoks üks mõõdupuu, siis kümnest liikmest koosnevas grupis on ta ühendatud kümne jõuga, kes kaaslaste armastamise vajadust mõistavad. Kui aga igaüks neist ei näita grupile, et ta kaaslasi armastab, siis jääb grupil jõust puudu.

See on nii, sest on väga raske kaaslast positiivselt hinnata. Igaüks arvab, et tema on õige ja ainult tema armastab kaaslasi. Sellises olukorras on inimesel teiste armastamiseks väga vähe jõudu. Niisiis peaks just see töö olema avalik, mitte peidetud.

Aga endale tuleb alati grupi eesmärki meenutada. Muidu kipub keha eesmärki hägustama, sest keha kipub alati oma kasust hoolima. Me peame meeles pidama, et grupp loodi ainult selle jaoks, et teiste armastust saada, ja et see oleks hüppelauaks Jumala armastamisele.

See saavutatakse just siis kui öeldakse, et inimene vajab gruppi, et olla võimeline oma kaaslasele andma ilma igasuguse tasuta. Teisisõnu, ta ei vaja gruppi selle jaoks, et grupp talle abi ja kingitusi annaks, mis tema keha saavaid anumaid täidaksid. Selline grupp on rajatud enesearmastusele ja edendab ainult vastuvõtvate anumate arengut, sest nüüd näeb ta võimalust saada rohkem vara, sest tema kaaslane aitab tal materiaalset vara omandada.

Selle asemel peame meeles pidama, et grupp loodi teiste armastuse baasil, nii et iga liige saaks grupist teistes armastuse ja iseenda vihkamise. Ja nähes, et tema sõber püüab oma mina taandada ja teisi armastada, põhjustaks kõigi sulandumise oma sõprade kavatsustega.

Seega, kui grupp koosneks näiteks kümnest liikmest, oleks igal liikmel kümme jõudu, et enese taandamist, enda vihkamist ja teiste armastamist praktiseerida. Teisel juhul jääb inimesele üksainus jõud teiste armastamiseks, sest ta ei näe, et kaaslased seda teeksid, sest kaaslased varjavad oma armastust teiste vastu. Veelgi enam, kaaslased panevad ta oma kaaslaste armastamise teed mööda liikumise soovi jõudu kaotama. Sellises seisundis õpib ta nende tegudest ja langeb enesearmastuse võimu alla.

4) Kas igaüks peaks tundma oma kaaslase vajadusi, konkreetsemalt iga sõbra vajadusi, et ta teaks, kuidas neid rahuldada, või piisab ainult sellest, et kaaslasi üldisemalt armastada?

Videod

Töötoa küsimused

1) Miks  loomise eesmärgi realiseerumine sõprade armastuses väljendub?

2) "Armastus on siiski midagi, mis on antud südamele, ja süda on sellega loomupäraselt eriarvamusel" - mida me saame teha, et oma sõpru armastada? Milles väljendub meie vastastikune abi kümneses grupis, ühelt teisele, et koos sõpradevahelise armastuseni jõuda?

Kohtume järgmisel nädalal