Kohalik kohtumine

"Vabadus"

Sellel nädalal loeme Baal HaSulami selgitusi valikuvabaduse kohta.

Nagu varem mainitud, kirjutas Baal HaSulam, et õpilastel loomise eesmärki saavutada aidata- jõuda sarnasuseni Looja omadustega (armastuse ja andmiseni) - ilma teelt kõrvale kaldumata.

Esmalt loeme mõningaid katkendeid artiklist ja proovime mõista, millest tekst räägib, millele järgneb täiendav lugemine ja arutelud antud teemal.

Meil on ka lisaklipp Rav Dr. Michael Laitmanilt, mis omab artikli selgitamisel olulist tähtsust.

"Vabadus"

Rav Yehuda Ashlag, Baal HaSulam

“'Harut [graveeritud] tahvlitele'; ei tohiks lugeda Harut, vaid Herut [vabadus], et näidata, et nad vabastati surma ingli käest.”

[Shemot Rabbah 41]

Neid sõnu on vaja täpsustada, sest kuidas on Toora vastuvõtmine seotud inimese  surmast vabastamisega? Lisaks, kui nad on kord saavutanud igavese keha, mis ei saa surra Toora vastuvõtmise läbi, kuidas nad selle siis jälle kaotasid? Kas igavene saab kaduda?

Tahtevabadus
Et mõista ülevat kontseptsiooni, “vabadus surma inglist,” peame esmalt mõistma vabaduse kontseptsiooni nii, nagu seda kogu inimkond tavaliselt mõistab.

Üldiselt arvatakse, et vabadust peetakse loomulikuks seaduseks, mis kehtib kogu elule. Seega näeme, et loomad, kes satuvad vangistusse, surevad, kui me neilt nende vabaduse röövime. See on tõeline tunnistus, et Juhtimine ei aktsepteeri ühegi olendi orjastamist. Sel põhjusel on inimkond viimased mitusada aastat üksikisiku teatud vabaduse saavutamise nimel võidelnud.

Ometi jääb see kontseptsioon, mis on väljendatud selles sõnas "vabadus", ebaselgeks ja kui selle sõna tähendusse süüvida, ei jää peaaegu midagi järele, sest enne kui otsite indiviidi vabadust, peate eeldama, et igal indiviidil on iseenesest see võimalus, mida nimetatakse "vabaduseks", mis tähendab, et inimene saab tegutseda vastavalt oma vabast tahtest tulenevale valikule.

Avatud Arutelu

Kuidas suhestuda artiklis potentsiaalselt segadust tekitavate mõistetega?

Nauding ja valu

Siiski, kui uurime üksikisiku tegusid, leiame, et need on sunduslikud. Teda sunnitakse neid tegema ja tal puudub valikuvabadus. Teatud mõttes on ta nagu pliidil hauduv hautis; tal  ei ole muud valikut kui küpseda, sest Juhtimine on elu kahe ahelaga kinni sidunud: naudingu ja valuga.

Elusolenditel  ei ole valikuvabadust - valida valu või lükata tagasi nauding. Ja inimese eelis loomade ees seisneb selles, et inimene saab sihtida kaugemat eesmärki, mis tähendab, et ta võib praeguse valu teatud koguses teadlikult vastu võtta, valides tulevase kasu või naudingu, mis mõne aja pärast saabub.

Kuid tegelikult  ei ole siin midagi muud kui näiliselt kommertslik arvestus, kus tulevane kasu või nauding tundub eelistatum ja kasulik võrreldes valuga, mida nad  momendil taluma on nõustunud. See on pelgalt lahutamise küsimus — kus nad lahutavad valust ja kannatusest oodatava naudingu, ja järele jääb ülejääk.

Seega on ainult nauding pikendatud. Ja nii juhtubki vahel, et meid vaevab mure, sest saadud nauding ei ole see ülejääk, mida me vastavalt kannatusele, mida me tundsime, saada lootsime. Sellest tulenevalt oleme kahjumis, täpselt nagu kaupmehed.

Avatud arutelu

Sinu arusaama kohaselt, milles seisneb  inimese ja looma erinevus valikuvabaduse osas?

Ja kui kõik on öeldud ja tehtud,  ei ole siin inimese ja looma vahel mingit vahet. Ja kui see on nii, puudub vaba valik täielikult, on ainult tõmbejõud, mis neid kõigi mööduvate naudingute poole viib ja valusatest olukordadest eemale tõrjub. Ja Juhtimine juhib neid igasse kohta, mille ta nende kahe jõu abil valib, ilma selles küsimuses nende arvamust arvestamata.

Pealegi, isegi naudingu ja kasu tüübi määramine ei ole üldse üksikisiku enda vaba valik, vaid see järgib teiste tahet, nagu nemad soovivad, ja mitte tema. Näiteks: ma istun, ma riietan end, ma räägin ja ma söön. Ma ei tee neid kõiki mitte sellepärast, et ma tahaksin nii istuda, nii rääkida, nii riietuda või nii süüa, vaid sellepärast, et teised tahavad, et ma nii istuksin, riietuksin, räägiksin ja sööksin. Kõik järgib ühiskonna soovi ja kujutlust, mitte minu enda vaba tahet.

Peale selle teen ma enamasti kõike seda vastu oma tahtmist. Sest mul oleks mugavam käituda lihtsalt, ilma igasuguse sunduseta. Aga ma olen raudsete ahelatega seotud, kõigis oma liigutustes, teiste kapriiside ja kommetega, mis moodustavad ühiskonna.

Avatud Arutelu

"Nii et ütle mulle, kus on minu tahtevabadus?"

Nii et ütle mulle, kus on minu tahtevabadus? Teisalt, kui eeldada, et tahtevabadust  ei ole, ja me kõik oleme nagu masinad, mis töötavad ja loovad välistest jõududest lähtudes, mis sunnivad neid nii toimima, tähendab see, et me oleme kõik Juhtimise vanglas, mis, neid kahte ahelat, naudingut ja valu, kasutades, tõmbab ja lükkab meid vastavalt oma tahtele, sinna, kuhu sellele sobilikum tundub.

Selgub, et maailmas  ei ole olemas isekust, sest siin  ei ole keegi vaba ega seisa omal jõul. Ma ei ole teo peremees ega toimija, sest ma tahan tegutseda. Pigem on see nii, et ma olen mõjutatud vastu oma tahtmist ja ilma oma teadlikkuseta. Seega muutuvad tasu ja karistus olematuks.

Ja see on üsna kummaline mitte ainult usklikele, kes Tema Juhtimisse usuvad ja saavad Tema peale loota ning usaldada, et Tema eesmärk on selle käitumise juures üksnes parim. See on veelgi kummalisem nende jaoks, kes usuvad loodusesse, sest vastavalt eelnevale oleme kõik pimeda looduse ahelates vangistatud, ilma teadlikkuse või vastutuseta. Ja meie, valitud liik, mõistuse ja teadmistega, oleme muutunud mänguasjaks pimeda looduse käes, kes juhib meid eksiteele, ja kes teab kuhu?

Klipid

Töötoa küsimused
(valitud kohtumise kulgu arvestades)

Kuhu artikkel sind suunab?

Kuidas kirjeldaksid õpimotivatsiooni?

Mida oleme artiklist õppinud, kuidas saaksime parandada oma soovi jõuda sarnasuseni Loojaga?

Milles seisneb meie vastutus vaimse arengu eest?

Kohtume järgmisel nädalal