2.mai, 1922, Jeruusalemm

Minu sõbrale…elagu ta kaua ja õnnelikult

Nüüd lõuna ajal sain kätte tema kirja, mis oli dateeritud esimese kuu kaheksandal päeval, ja sinu poolt minu vastu suunatud kerjavaid kaebusi peetakse heakskiidetud palveks, nagu Zohari raamatus kirjas on.

Olen sulle juba oma eelmises kirjas tõestanud, et enne kui teha mulle etteheiteid kirjade puudumise pärast, peaksid ise oma laiskust õigustama. Vaata: Shevati kuu seitsmendast päevast kuni Nissani kaheksandani, see tähendab enam kui kahe kuu jooksul, ei kirjutanud sa mulle midagi. Ja selle aja jooksul kirjutasin sulle neli kirja: 22. Shevati päeval, kümnendal Adaril, Nissani noorkuul ja kaheksandal Nissani päeval.

Ja kui see peotäis lõvi ära ei toida, siis on nii nagu on kirjutatud: "kõrge üle vaatab kõrgest kõrgem ja kõrged on nende kohal." Ja vastuseks, mida ta järjekindlalt nõuab, teatan ma, et kõik usuvad isiklikku Juhtimisse, samas ei ole neil sellega mingit puutumust.

Ja põhjus on selles, et võõrast ja ebapuhast mõtet ei saa omistada... Loojale, kes on “hea ja head tegeva” absoluut... aga ainult Looja tõelistele teenijatele avaldatakse esmalt teadmised isiklikust Juhtimisest, et Tema on see, kes korraldas kõik sellele eelnenud põhjused, nii head kui halvad ja siis on nad kõik isikliku Juhtimisega seotud, sest kõik, kes on puhtaga seotud, on puhtad.

Ja pärast seda, kui Juht on oma juhitavatega ühendatud, on kurjuse ja headuse vaheline erinevus absoluutselt eristamatu, "ja nad kõik on armastatud ja nad kõik on välja valitud", sest nad kõik on Looja anuma kandjad, Looja ühtsuse hiilguse ilmutuseks valmis ja seda tajutakse tunnetuses ja selles mõttes tekib neil lõpuks teadmine, et kõik teod ja mõtted, nii head kui halvad, on Looja anumate kandjad. Ta valmistas need ja nad tulid Tema huultelt, ja see muutub Lõplikus Paranduses kõigi pilgule nähtavaks.

Kuni selleni aga jätkub pikk ja kohutav pagulus. Põhiline häda on selles, et kui nähakse mistahes ebaõiget tegu, langeb ta oma astmelt (ja satub (talle) tuttavasse valesse ja unustab, et ta sarnaneb puuraiduri käes olevale kirvele ). Arvab ta ju, et teeb selle teo, ja unustab kõigi põhjuste Põhjustaja ja et kõik on Temast ja maailmas ei ole kedagi teist, kes tegutseks, peale Tema.

Selles on õppetund. Vaatamata sellele, et ta alguses seda teadis, vajalikul hetkel ei ole tal ikkagi võimu oma teadmiste üle ega suuda ta kõike Põhjustajaga ühendada sellises ühtsuses, mis eelised üle kaaluks. Ja see ongi kogu vastus tema kirjale.

Olen sulle juba ammu näost-näkku jutustanud (heebrea keeles: "panim be-panim") tõese tähendamissõna nende kahe teadmise kohta, ja üks osutab teisele. Ja ometi valitseb ja domineerib praegu varjamise jõud. Nii nagu meie targad ütlesid nende kahe rabi ette ilmunud naljamehe kohta, kes tahtsid igaüht, kes kurb oli, lõbustada.

On tähendamissõna kuningast, kellesse tema teenija sedavõrd armus, et kuningas soovis teda ülendada ja tahtis teda kõigist ministritest kõrgemale tõsta, sest ta nägi tema südames ustavat purunematut armastust.

Kuid kuningriigi traditsioonide kohaselt ei sobi inimest korraga ja ilma nähtava põhjuseta päris tippu tõsta. Kuningriigi traditsiooni kohaselt tuleb põhjus igaühe pilgule avada sügava tarkuse (Hohma) kaudu.

Mida ta tegi? Ta pani orja linna väravavahiks ja käskis ühel ministril, kes oli naljatamise kunstis kogenud, riietuda ja etendada kuningriigi vastu mässajat ning minna sõtta, et vallutada [kuninglik] koda tunnil, mil valvurid selleks valmis ei olnud.

Minister tegi nagu kuningas oli käskinud, rafineeritult ja suure tarkusega teeskles ta, et võitleb kuningakoja pärast. Ja ori-väravavaht riskis kuninga päästmiseks oma eluga ning võitles selle ministri vastu hämmastava julguse ja suure pühendumusega, nii et tema südamest tulev armastus kuninga vastu sai kõigi silmadele nähtavaks.

Siis võttis minister kostüümi seljast ja järgnes suur rõõmupidu (võitles ta ju suure julguse (gevurah) ja meelekindlusega ning nüüd oli ta veendunud, et see oli illusioon, mitte reaalsus). Ja kõige rohkem naerdi, kui minister rääkis julmuse ja suure hirmu kuvandi sügavusest, mille ta tema silme all oli välja mänginud. Ja selle kohutava sõja iga detail tundus naljakas ja tekitas suurt rõõmu.

Aga vaatamata sellele on ta ikkagi ori! Ja tal ei ole haridust. Ja kuidas saaks teda kõigist kuninga ministritest ja teenijatest kõrgemale tõsta?

Kuningas mõtles oma hinges ja ütles samale ministrile, et ta peaks riietuma röövli ja mõrvari riietesse ning pidama tema vastu väljamõeldud sõda. Sest kuningas teadis ju, et teises sõjas ilmutatakse talle imeline tarkus (Hohma), nii et ta kõigi ministrite etteotsa asumise vääriliseks saaks.

Seetõttu määras ta orja kuningliku varalaeka hoidjaks. Ja seekord riietus see minister pahategija ja mõrvari riietesse ning läks kuninglikke aardeid röövima.

Õnnetu kaitsja võitles tema vastu täie julguse ja pühendumusega, kuni mõõt täis sai. Seejärel võttis minister kostüümi seljast ning kuningalossis puhkes suur rõõm ja lõbusus, isegi suurem kui enne. Sest ministri osavad väljamõeldised koos kõigi nende detailidega kutsusid esile kõva naeru, sest nüüd pidi minister muutuma senisest rafineeritumaks, sest nüüd oli teada, et kehtib kõigile teadaolev reegel, et kuningal ei ole riigis ainsatki kurikaela ja kurikaelad on lihtsalt naljamehed, nii et see minister sai [ainult] osavate trikkide abil jõu, et endast pahategija kuvand luua.

Kuid nii või teisiti saab ori lõpus teadmise "tarkusest" (Hohma) ja alguses teadmise "armastusest". Ja siis austatakse teda igavesti.

Ja tegelikult on see hämmastav vaatepilt - kõik need sõjad paguluses ja kõik teavad nende sees [peituvat] headust, sest see kõik on omamoodi näitlemine ja lõbu, mis ainult head toob. Ja kuidas ka ei oleks, ei ole mingit vahendit, et sõja ja õuduse koormat enda jaoks kuidagi kergendada.

Jutustasin seda sulle üksikasjalikult ilma igasuguse keerutamiseta (panim be-panim) ja nüüd sa tead seda tähendamissõna ühest otsast ja saad Jumala abiga aru ka teisest otsast.

Kuid mis puudutab peamist, mille kohta minu sõnu kuulda soovid, siis ma ei saa sulle midagi vastata ja selle kohta rääkisin ilma keerutamata ka tähendamissõna, et "maine kuningriik on nagu taevane kuningriik" ja kuigi praktiline juhtimine on antud ministritele, sellegipoolest tehakse kõik Kuninga näpunäidete järgi ja Tema allkirja vastu, kuid Kuningas ise ei tee midagi, kirjutab ainult alla nende ministrite koostatud plaanile ja kui Ta avastab selles plaanis puudusi, siis Ta ei paranda seda, vaid määrab tema asemele teise ministri ja esimene tagandatakse tema ametikohalt.

Nii on ka inimene väikene maailm ja käitub temasse trükitud tähtede järgi, sest kuningad valitsevad 70 rahva üle, mis temas on, ja see on Sefer Yetzira (Loomise raamatu) sõnade tähendus: „Ta kroonis teatud tähe.” Ja iga täht on nagu minister oma tunnil, kes koostab [plaane] ja maailma Kuningas kirjutab neile alla ja kui see täht teeb mingis plaanis vea, siis ta astub koheselt oma ametikohalt tagasi ja Ta paneb sellele kohale teise tähe.

Ja nagu öeldakse: "Igal põlvkonnal on oma kohtumõistjad" ja Lõplikus Paranduses hakkab valitsema täht nimega "Messias", see täiendab ja ühendab kõiki põlvkondi Looja käes oleva au krooniga (Ateret tiferet). Ja saa aru, kuidas ma saaksin sekkuda sinu riigi asjadesse, kui seal on juba ... kuningad ja kohtumõistjad ning igaüks peab avastama kõik, mis on talle avastamiseks usaldatud. Ja ühinemise teid... neid ei taha ta parandada, parandama hakkan mina (hämmeldunult!), kuid kõik saab selgeks gilguli (eluringi) saladuses.

Ja sel põhjusel tahan ma tõesti kuulda sinu erinevatest otsustest koos kõigi võimalike üksikasjadega, sest igas detailis on sügav tarkus ja kui ma kuuleksin sinult mingist väljakujunenud [toimingute] järjekorrast, saaksin neid täiendada, et sinu südant rõõmustada.

Ja tea, et mul on sinu juttu väga raske kuulata, sest sa ei ole terminite ja nende tähenduste osas järjekindel. Seepärast avan sulle ukse nimetuste tähenduste juurde. Ja nimetuste seaduse järgi, "nagu nad sulle näitavad", mõõda nendega minu jaoks oma tarkuse määra ja sel viisil suudan sinu sõnu lõpuni mõista.

Ma tahan nimetused korrastada vastavalt sellele, kuidas ma neid kõigi sinu kirjade põhjal mõistsin, nii et need oleksid meie vahel pidevalt määratletud ja [oleks võimalik] teada, mida sa kirjutad, ilma igasuguse süvenemiseta, nagu veinipudeli etikette (lugedes).

Ja alustame kõikide juurte juure juurest - kõigi lõppude lõpuni, ja üldiselt on viis tasandit: Yechida, Haya, Neshama, Ruach, Nefesh. Ja nad kõik koonduvad kokku parandatud Gufiks. Niisiis, Yechida, Haya, Neshama on ajast kõrgemal. Ja kuigi neid võib leida isegi loodu tuumast, kuid [ainult] ümbritsevate tuledena, mis kaugelt paistavad, ja neid ei leidu Gufis, kui see parandatakse, sest isegi varjatud allika sees eristub juur: Rosh, Toch, Sof, – kus Rosh on Yechida [valguse] juur ja see on Lõpmatus (Ein Sof), sest seal, isegi selle asemel, ei ilmuta Looja valgust ja kõik tuhmub, nagu küünal tõrviku ees.

Siis on Tochi juur ja see on Haya [valguse] juureks, ja see on Lõpmatuse valguse omadus, see tähendab Looja valguse ilmutamine täiuslikkuses ja aja kategoorias saavutatakse see valgus ainult selles sisalduva elu andva jõuna. Ja sellest piisab sellele, kes aru saab. Ja seetõttu nimetatakse seda Haya (elu) [valguse] juureks.

Ja seejärel – Sofi juur ja see on hingede juur (neshamot) ja see on absoluutselt nagu ta alguses oli, Lõpmatuse omadus. Ja siis avanevad kõrgemad kardinad ja algab aeg "maailm eksisteerib kuus tuhat aastat ja esimesel hävib" kujul, mida nimetatakse: Ruach, Nefesh ja nende juur, mis on seotud Neshamaga, kuid nad levivad ka allapoole, Toora omadusse, see on elu vaim (ruach chaim). Ja käsk on Nefesh ja see Nefesh on püsiv, rahu omadus (nefisha) ja see on jõud, mis hõlmab ja tugevdab Gufi pidevas olekus sellele Nefeshile omase naiseliku alge (nokvut) jõuga.

Ja see on see Ruach, mis hingab elu vaimu ja Toora valgust Nukva kujusse. Ja veel ilmneb juure sees omadus "Ja ta hingas tema sõõrmetesse elu vaimu (Ruach) ja inimesest sai elav hing". See viitab sellele, et Ruach tõuseb Neshamasse ja saab sellest kuninglikus valguses elu, toob selle elu hinge, mida sellel hetkel nimetatakse “elavaks hingeks”

Ja selline järjekord on ka Roshi seitsme Nukva kõigis Zivugides (seostes) ja kahes allpool Nefeshis. Ja see tähendab: "Looja paigutab üksildased majja", mis tähendab naiseliku jõu ilmutamist, ja tänu sellele on "kuningatütre kogu au seespool".

Ja peamised parandused ja töö on Neshama (hinge) jõudude avastamises, mida Zoharis nimetatakse Kõrgemaks maailmaks (alama ilaa). Ja see kehtib ka varjatud allika omaduse kohta seoses Sofi juurega, nagu eespool öeldud. Ja iga Zivug on ühe valguse ilmutus Kõrgema maailma reaalsuses. Ja seda nimetatakse: "Et meie pojad oleksid nagu noored taimed, kes on oma nooruses kasvanud", mis tähendab Iburi (immutamist) Kõrgemas maailmas ja Zivugi abil ... madalamate jaoks. ... selline oli soov, et alguse lõpp, varjatud allikas täiendaks kõiki valguseid, et kõik säraks... järgneb raamatus “Teadmiste varakamber”.

Mõistuse olemus on inimese Nefesh ja kogu inimene, sest see (Nefesh) määrab inimese täielikult ja see, mis sellest (Nefeshist) väljub on tema rõivad ja teenijad, millest osa on tema oksad ja osasid peetakse tema jaoks võõrasteks.

Ja kuigi see jõud on ühel või teisel viisil Nefeshis sisalduv, ei näe ta seda ja see on iga elava inimese silme eest peidetud. Ja ärge sellest üllatuge, sest nägemine on domineeriv omadus, kõigist meeleorganitest kõige olulisem, kuid olgu nii, [kuigi] nad iseennast mitte kunagi ei näe, tunnevad nad kahtlemata oma olemasolu - sel määral, et nägemine ei annaks neile teadmisi juurde. Ja seetõttu ei looda midagi asjata, sest nende jaoks on need tunded ja tundele ei ole vaja midagi lisada.

Samamoodi on ka vaimset tugevust puudutavaga, mis on inimese olemus, - sellele ei ole mingit meelelist taju antud, sest ta on nii või teisiti oma olemasolu aistinguga rahul. Ja mitte ükski inimene ei jää oma olemasoluga rahule ega vaja oma meeleorganite tõendeid (ja põhjus on selles, et ilma liikumiseta ei ole tunnet, st tunnetus on mõnikord katkenud, kuid Atzmutos liikumist ei ole, sel viisil sarnaneb see rohkem absoluutsele teadmisele).

Ja on suur viga võrrelda mõistuse olemuse kujutist mõistmise kujutisega, mis vähemal määral toetub kujutlusvõime silmadele. See on ju absoluutne vale, sest see mõistmine on nagu väljaminev ja aktiivne valgus. Selle valgus on tuntav niikaua, kui see on aktiivne, kuni selle tegevuse lõpuleviimiseni, ja siis selle valgus kaob.

Ja õpi sellest, et selle toimimise ajal kogetav mõistmine on vaid selle väike ja nõrk oks (olemuse tunnetus on teadmise omadus, sest tunnetuse jõud on samuti tunne, praktilise väljenduse mõttes ja olemuse tunnetus ei vaja seda).

Sellel ei ole tema olemusega midagi ühist ei kvantiteedi ega kvaliteedi poolest - sarnaselt kivile, millest lendab löökide tagajärjel valguse sädemeid, mis kivis olemas oleva üldise kumulatiivse jõu toimel tekivad, hoolimata asjaolust, et selles sisalduvas kumulatiivses jõus ei ole üldse mitte mingit valgust. Niisamuti on mõistuse olemuseks inimeses valitsev üldine jõud ja sellest saavad alguse selle erinevad oksad, nagu julguse ja jõu puhul, soojuse ja valguse puhul, vastavalt praktilistele seadustele, mida see ellu viib.

Ja kuigi me nimetame seda nimega "mõistusega hing (Nefesh)" või "mõistuse olemus", on põhjus selles, et mõistus on ka selle oks, kõige olulisem maailmas, sest: "Inimest kiidetakse tema mõistuse järgi .”

Ja et keegi ei saa anda seda, mida tal ei ole, määratleme me seda nimega "mõistus", pidades igal juhul silmas mitte vähemat kui tunnetatavat mõistust, sest see on selle oks ja osa. Ja see valitseb kõigi oma ülejäänud okste üle ja tarbib neid, nagu küünal neeldub tõrvikus. Ja mõistust ei seostata ühegi tegevusega, kuid mõistuses on seotud ja määratud mitmesugused toimingud.

Selgub, et kogu reaalsus on ainult selle orjad, nii allumise, kui ka täiustamise seisukohast vaadatuna, sest kõik väheneb pidevalt, aga mõistus, kogumis, areneb pidevalt. Seetõttu oleme huvitatud ainult mõistuse teedest ja selle püüdlustest, ja rohkemaks ei ole vajadust.

Yehuda Leib