161. Ärkamine – 1

Igal usklikul inimesel on elus hetk või periood, mil ta kogeb mingit ülalt tulevat ärkamist ja tunneb oma juudiks olemises elujõudu.

Üldiselt viibib inimene mitmesugustes seisundites, kus tal puudub *Kedusha* (pühaduse) õnnistus, ning mõnikord unustab ta sootuks, et maailmas on olemas *Kedusha*. Isegi kui ta seda mäletab, tuleneb see vaid kasvatusest, mis tähendab harjumust – näiteks siis, kui ta loeb  naudingu eest tänupalvet. Mõnikord ei taju ta isegi seda, kelle poole ta pöördub või mida ta ütleb, ja tema loetud tänupalve on vaid harjumuse vili.

Siiski tunneb inimene elus vahel Kedushas elujõudu. See võib kesta vaid lühikest aega – näiteks hetke, mil ta tunnetab Kedusha hõngu –, mis saabub talle ülalt tuleva ärkamise kaudu; sellest võib inimeses säilida Reshimo (mälestuse jälg) tõdemusest, et ta on kunagi sellist ärkamist kogenud.

Sellest järeldub, et iga inimese sisemuses on Reshimo ning see Reshimo sisaldab endas Klid (anumat) ehk südant; selle abil saab inimene esile kutsuda altpoolt tuleva ärkamise.