24. Loeng - Valmistume ülemaailmseks Kabala kongressiks "Ühineme, Ei ole kedagi teist peale Tema"- Mai 2025
24. Loeng - Ettevalmistus ülemaailmseks Kabbala kongressiks "Ühineme, "Ei ole kedagi teist peale Tema""
Valitud tsitaadid algallikatest
2.tund: Usk, et Looja on hea ja teeb head
1. Baal HaSulam. Shamati 34. "Kõiges on maa eelis"
"Nagu raamatutest ja tarkadelt teada, on Looja hea ja teeb head, st Tema valitsemine ilmutab end madalamale kui hea ja head loov. Ja nii oleme me kohustatud uskuma.
Seega, kui inimene vaatab maailma juhtimise viise ja hakkab endas või teistes nägema, kuidas nad kogevad juhtimisest tulenevat kannatust, mitte naudingut, nagu Looja nimele kohane, s.t. Heal ja Heategijal on selles seisundis raske öelda, et kõrgeimat kontrolli teostab „hea ja heategija ning neile kõige hea andja“ omadus.
Siiski tuleks teada, et sellises seisundis, kus nad ei saa öelda, et Looja annab ainult head, nimetatakse neid patusteks 'rasha'. Sest asjaolu, et nad tunnevad kannatusi, paneb neid süüdistama oma Looja 'marshiat'. Ja alles siis, kui nad näevad, et Looja pakub neile naudingut, õigustavad nad Loojat. Nagu meie targad ütlesid: „Kes on õiglane inimene? See, kes mõistab õigeks oma Looja“, ehk kes ütleb, et Looja valitseb maailma õigluse kaudu."
2. Rabash. Artikkel 44 (1990) "Mis on "sõda võimu pärast" - 2"
"Inimene peab uskuma, et varjatus, kui inimene ei tunne Kuninga kohalolekut maailmas, on Looja loodud ja seda nimetatakse "paranduseks vähendamise teel". Aga inimene peab uskuma ja selle jaoks suuri pingutusi tegema, kuni ta oma organites tunneb, et Looja kontrollib maailma. Ja mitte ainult juhib, vaid inimene peab uskuma, et Tema juhtimine on hea ja loob head. Ja inimene peab tegema kõik endast oleneva, kuni tal on võimalus seda saavutada."
3. tund: "Kui mitte mina endale, siis kes mulle?"
3. Baal HaSulam. 16. kiri
"...enne käsu täitmist ei tohiks mingil juhul mõelda isiklikule juhtimisele, vaid vastupidi, inimene on kohustatud ütlema: "Kui mitte mina endale, siis kes mulle?" Pärast tegu on inimene aga kohustatud sisemiselt ennast kehtestama ja uskuma, et ma ei täitnud seda käsku oma jõuga, vaid ainult Looja väel, kes kõik minu jaoks ette planeeris ja nii olin ma sunnitud seda tegema.
Samamoodi on asjad ka selles maailmas, sest vaimne ja materiaalne on sarnased, seega enne kui inimene läheb turule oma igapäevast sissetulekut teenima, peab ta oma mõtted isiklikust juhtimisest eemale juhtima ja sel hetkel ütlema: "Kui mitte mina iseendale, siis kes mulle," ning kasutama kõiki nippe, mida inimesed oma raha teenimiseks kasutavad, nagu nemadki.
Aga õhtul, kui ta koju tuleb ja tal tema teenitud raha kaasas on, siis Jumal hoidku, et ta arvab, et ta selle oma arvukate trikkidega välja teenis, ja isegi kui ta terve päeva keldris lebaks, oleks tema teenitud raha samuti tema käes. Sest nii oli Looja selle talle ette planeerinud ja nii see peakski olema.
Ja hoolimata asjaolust, et väliselt on need asjad vastupidised ja süda neid ei aktsepteeri, on inimene siiski kohustatud nii uskuma, sest just nii on Looja talle oma Toora, tarkade ja raamatute järgi kehtestanud.
Ja seda nimetatakse „HaVaYah– Elokimi“ ühtsuseks, kus HaVaYah tähendab isiklikku juhtimist– et Looja loob kõik ega vaja enda abistamiseks savist [teine tähendus: materiaalsetest] majade elanikke. Ja sõnal "Elokim" 'Elokim-Kõikvõimas' on sama gemaatrilise väärtusega kui sõna "loodus"(HaTeva) ja inimene, kes tegutseb vastavalt loodusele, mille [Looja] on kehtestanud materiaalse taeva ja maa süsteemides, ning järgib nende seadusi, nagu teised inimesed, ja samal ajal usub HaVaYah nimesse, st isiklikku juhtimisse, selgub, et see ühendab neid omavahel, "ja nad said tema käes justkui üheks", ja see pakub Loojale suurt rõõmu ja toob valgust kõigisse maailmadesse."
4. Baal HaSulam. Shamati 217. "Kui mitte mina endale, siis kes mulle?"
"Kui mitte mina endale, siis kes mulle, ja kui mina endale, siis kes ma olen?" Üks on teisega vastuolus. Asi on selles, et inimene peab tegema kogu oma tööd suhtumisega: „Kui mitte mina enda jaoks, siis kes minu jaoks?“ St keegi ei suuda teda päästa, vaid „ oma suu ja oma südamega tuleb seda täita”. Teisisõnu, tasu ja karistuse omaduses. Kuid iseenda sees, st tagasihoidlikult, peaks inimene teadma: „Ja kui ma olen iseendale, siis mis ma olen?“ St kõik on isikliku juhtimise all ja keegi ei saa midagi teha.
Ja kui sa ütled, et kui kõik on kontrolli all, mis mõte on siis töötada: „Kui mitte mina enda jaoks, siis kes minu jaoks” omaduses? Tänu tema tööle: „Kui mitte mina iseenda jaoks, siis kes minu jaoks?“ omaduses, omistatakse talle aga isiklik juhtimine, st seda [on lubatud] mõista. Teisisõnu, kõik on paranduse teel. Ja erinevus seisneb selles, et see on [Looja] eriline korraldus, mida nimetatakse „Minu pojad“. Ja see ei avaldu ilma eelneva tööta: „Kui mitte mina iseenda jaoks, siis kes minu jaoks?“ omadusega."
5. Rabash. Artikkel 18 (1986) "Kes on palve põhjus?"
"Inimene ei saa öelda: „Ma ootan, et Looja annaks mulle ärkamise ülalt. Siis on mul võimalus püha tööd teha.“ Baal HaSulam ütles ju, et tuleviku osas on inimene kohustatud tasusse ja karistusse uskuma. St ta peab ütlema: „Kui mitte mina iseendale, siis kes mulle? Ja kui mina endale, siis kes ma olen? Ja kui mitte praegu, siis millal?“
Sellisel juhul ei saa me enam hetkegi oodata. Ja inimene peab ütlema: „Kui mitte praegu, siis millal?“ Ja ei saa oodata sobivamat aega ning „siis ma tõusen püsti, et püha tööd teha“. Ja nagu meie targad ütlesid: "Ja ärge öelge: "Kui mul hakkab aega olema, siis ma õpin" - sest on võimalik, et seda ei hakka olema."
Video klippide tekstid
Klip 1 – "Kui mitte mina endale, siis kes mulle?"
Rav: Me ei tea, mis on vaimsus, mida tähendab omaenda mõistusest ja südamest kõrgemal olla. Ma ei tea, mis on andmise omadus, mis on usk. See on midagi, mida ma ei suuda haarata — see ei ole minus. Ma ei suuda seda tulemust või nähtust väljaspool ennast näha, kusagil, sest kõike, mida ma tajun, tajun ma oma sooviga saada.
Ja nii muutub andmine ise probleemiks. Ma ei tea, mis on tõeline andmine. Isegi kui ma annan, on see ikka saamine — ma olen saaja. Me ei hinda seda andmise vormina, sest tõde on, et ma olen saaja — olen alati saaja. Mida iganes ma näen või ei näe, milline tegevus, tüüp, kontekst — see on alati saamine endale, endale, enesele. Kui vaatan midagi, kui näen midagi — kuidas saan, kuidas õnnestun, naudin, saan rahuldatud — see on see lähenemine, milles minu sees saamise soov elab ja suunab kõike, mida ma teen. Nii teadlikel kui ka alateadlikel viisidel. Minu südame löögid, minu keha enesesäilitamine, rakud, organid — kõik toimivad saamise soovis, pidevalt saades.
Nii et siin on probleem: kuidas saavutada andmise omadust, mis on vastupidine?
Öeldakse: Sul on osa, mida nimetatakse “Kui mitte mina enda jaoks, siis kes on minu jaoks?” — ja see osa tuleb sul teha. See hõlmab tegevusi, et teistele läheneda, ehitada grupp, ehitada kümmet, ja üksteist nii palju kui võimalik mõjutada.
Teine osa — antakse Looja poolt.
Klip #2 >>
Õpilane: On ebaselge – kus on piir "Kui mitte mina endale, siis kes mulle?" ja "Ei ole kedagi teist peale Tema" vahel?
Rav: Seal, kus inimene selle paika paneb. Ei ole mingit seadust, piiri ega barjääri nagu: "See on Looja pool ja see on loodud olendi pool." Inimene määratleb selle — kuni ta kõik Loojale omistab. Nii ta jõuab täieliku ühinemiseni.
Õpilane: Kus algab ja lõpeb inimese töö ning kus algab Looja töö?
Rav: Inimene tegutseb ja siis peab ta kõik Loojale üle andma. Ja hiljem, niivõrd, kui ta suudab, justkui, Isalt võtta ja seda ise täita ja hoida, jõuab ta seisundisse, kus kõik nende vahel toimuv — ühelt poolt omistab ta selle Loojale ja teiselt poolt on ta valmis kõike ise läbi viima. Seda nimetatakse täielikuks adhesiooniks. Meil on vaja veel selgitada selle olemust, kuid see on idee.
Õpilane: Kas "Kui mitte mina endale, siis kes mulle?" ja "Ei ole kedagi teist peale Tema" on järjestikused, üks teise järel? Või on need kaks paralleelset seisundit?
Rav: "Kui mitte mina endale, siis kes mulle?" tuleb esimesena — kui ma tõeliselt tahan näha end korraldamas ja alal hoidmas loodusseadusi kui üht, kui üks ja sama seadus. Ma seadistan kõik nii, et Looja on see ainulaadne jõud, mis seisab kogu reaalsuse keskmes. Ja kui ma seda seadistan ja jälgin, avastan järk-järgult "Ei ole kedagi teist peale Tema" — et kõik, mida ma tegin, tegin ainult selle jaoks, et see Üks Jõud avastada, mis algusest peale tegutses kui Üks. Sellisel määral tegutses Ta Ühena — et ta paigutas kõik takistused minu ette, segas mind, tegi kõik need asjad ja õpetas mind nagu hea õpetaja — et ma teaksin, kui ainulaadselt see Üks Jõud igasse kohta imbub, igasse minu meele ja emotsioonide nurka.
Klip # 3
Bnei Baruch Kabala Kongress Vilniuses
Väljaspool autoakent ei peatu vihm.
Mööduvad lõputud metsad. Aga siin, konverentsil, tunned sellist soojust, selliseid südameid, et unustad külma ja tunned end nagu kodus.
Bright Kate (Suurbritannia):
„See on kongress, mis toob kokku inimesi kõikvõimalikelt elualadest. Maailmas ei ole midagi sellist.“
Esindajad 31 riigist on kohale tulnud — Euroopast, Ameerikast ja suur delegatsioon Iisraelist. See on Maailma Bnei Baruch Kabbala Konverentsil.
Višnja Marušić (Horvaatia):
„Mida ma siin tunnen, ei tunne ma kuskil mujal maailmas.“
See seletab rõõmsaid nägusid, kallistusi, õnne nende silmis.
Said Gahhar (Iraan/Norra):
„Kui ma sündisin Iraanis, oli sõda. Tulin Euroopasse ja mind paigutati getosse — see oli kaos. Aga nüüd, pärast Kabala leidmist, neli aastat tagasi, andis see mulle elus tasakaalu ja ma olen täis lootust tuleviku suhtes.“
Järsku tunned, et siin ei ole eraldi riike, ei ole piire inimeste vahel — just nii tahavad nad elada. Kolm päeva kestab see maagia. See ei ole ainult loengud — see on ühine töö, kus vastused tulevad osalejate ühendusest ja kollektiivsest otsingust. Rav Laitman juhib neid vaid eesmärgini. Seda nimetatakse „töötoaks“.
Yerganat Alimkulov (Kasahstan):
„Sa võid olla kristlane, sa võid olla moslem — peamine on inimloomus ise ja see ühendus inimeste vahel toob lahendusi kõigele.“
Roi Taub (Horvaatia):
„See on just Iisraelist pärit meetod — „Armasta oma ligimest nagu iseennast.“ Näed, kuidas seda siin realiseeritakse. Ei ole tähtis, kes sa oled või mis sa oled, kas sa elad Iisraelis või mitte, kas sa oled juut või mitte — see ei loe.“
Helena Garcia (Hispaania):
„Ma tean, et see meetod tuleb Iisraelist — see on riik, millel on eriline süda.“
Bernd Brecht (Saksamaa):
„Ma tunnen, nagu oleksin osa Iisraelist.“
Rav Laitman alustab. Nelikümmend aastat kogemust Kabala tarkuse õpetamisel.
Andrei Alekseevich (Venemaa):
„Mida dr Laitman annab — seda ei ole ma kuskil mujal kogenud.“
Bernd Brecht (Saksamaa):
„Ta tunneb publikut, inimeste vahelist ühendust ja jõudusid, mis siin töötavad.“
Tema õpetajad, suured kabalistid, ei oleks osanud ette kujutada, et see võiks juhtuda.
Selline grupp õpilasi kogu maailmast, tõustes ja uut ühiskonda luues— uut inimkonda, mis põhineb ühendusel, mitte eraldamisel.
Roi Taub (Horvaatia):
„See Euroopa — nii külm, nii palju riike, nii palju keeli... aga vaata, mis siin juhtub! Nii palju rahvuseid istuvad koos, ühendudes üle kõigi erinevuste — ja Euroopas on need erinevused tohutud. Sa ületad piiri ja see on täiesti teine maailm.“
Ja just nüüd, see on see, mida Euroopa nii väga vajab — kui see jaguneb osadeks, vaimselt, iseloomult ja värvilt nii erinevateks. Aga siin tunned ühtset Euroopat. See on tõeline Kabala tarkus — tulla ja maailm ühendada.
Barbara Fraone (Itaalia):
„Ma tunnen, et me vajame seda — Euroopas ja maailmas. Me kõik peame leidma enda sees oleva inimliku osa.“
Siin töötab kõik praktiliselt ja näitab, et on võimalik ehitada teistsugune reaalsus — selline, mis põhineb tõelisel ühtsusel ja inimeste vahelisel ühendusel.
Rav Laitman:
„Ma ei mäleta konverentsi, mis oleks olnud nii soe — see tõesti tundus nagu üks süda. Ma arvan, et me tõesti saame niimoodi elada, kogu aeg, kogu maailmas — kogu Euroopas.“