Kümne sefiroti õpetuse  sissejuhatus (TES)

1) Kõigepealt tuleb öelda, et ma pean äärmiselt vajalikuks lõhkuda see raudsein, mis on meid Kabala tarkusest, alates Templi hävitamisest kuni praeguse põlvkonnani, eraldanud. See sein on meid tõsiselt koormanud ja tekitab kartust, et Kabala võib Iisraeli rahva seas täielikult ununeda.

Kui ma pöördun inimese südame poole, rääkides Kabala õppimisest, siis tema esimene küsimus kõlab järgmiselt: „Milleks mul teada, mitu inglit on taevas ja kuidas nende nimed on? Kas ma siis ilma nende teadmisteta ei suuda täita kogu Toorat kõigis selle detailides ja peensustes?“

Teiseks küsib ta: „Kas siis targad ei ole juba otsustanud, et kõigepealt tuleb korralikult omandada Talmud ja seadused? Ja kes suudab ennast petta arvates, et on juba lõpetanud kogu avaliku Toora õppimise ning ainult varjatud Toorast jääb puudu?“

Kolmandaks: inimene kardab, et võib selle õppimise tõttu midagi kaotada. On ju juhtunud, et inimesed on Kabala tarkusega tegelemise tõttu Toora teelt kõrvale kaldunud. „Kui nii, siis milleks mulle see oht? Ja milline rumal end niisama ohtu seaks?“

Neljandaks: „Isegi need, kes on selle õppimise vastu huvi tundnud, ei luba seda kellelegi peale Looja teenijate; ja mitte igaüks, kes tahab Loojale läheneda, ei suuda Temale läheneda.“

Viiendaks ja peamiseks: „On olemas reegel: kahtluse korral jälgi, mida rahvas ütleb. Ja minu silmad näevad, et kõik minu põlvkonna Toora targad on minuga sama meelt ja väldivad varjatud osa uurimist, ning küsimustele vastates soovitavad alati, et ilma igasuguse kahtluseta on parem õppida Gemara lehekülge kui Kabalaga tegeleda.“

2) Siiski, kui me otsime vastust ainult ühele tuntumale küsimusele, olen kindel, et kõik need probleemid ja kahtlused kaovad silmist ja kui sa neile otsa vaatad, näed, et neid lihtsalt ei ole olemas. Jutt käib vaevavast küsimusest, mida küsivad kõik inimesed: „Mis on meie elu mõte?“ Need meie eluaastad lähevad meile nii kalliks maksma, teisisõnu, me läbime nende nimel hulga kannatusi ja vaeva, et need lõpuks lõpetada. Kes neid siis naudib? Või täpsemalt, kellele mina heameelt valmistan?

Ja tõsi on see, et erinevate põlvkondade uurijad on juba selle üle mõtisklemisest tüdinenud; ei ole vaja rääkidagi meie põlvkonnast, kus keegi ei taha sellest küsimusest isegi mõelda. Kuid samas on küsimuse olemus kogu oma jõus ja kibeduses muutumatuks jäänud ning mõnikord tabab see meid ootamatult, põletades mõistust ja alandades meid põrmu, enne kui meil õnnestub leida kõigile tuntud „võte“ – elu voolule alla anda, nagu eilegi.

3) Selle hägusa mõistatuse lahenduseks öeldakse: „Maitske ja nähke, et Looja on hea.” Just need, kes täidavad Toorat ja käske nõuetekohaselt, maitstes elu maitset, näevad ja tunnistavad, et Looja on hea. Nagu targad ütlesid, et Tema lõi maailmad, et Oma looduid rõõmustada, sest Heale on omane teha head.

Siiski ei saa muidugi see, kes ei ole veel Toora ja käskude täitmises elu maitsnud, mõista ega tunda, et Looja on hea, nagu targad on öelnud, ega ka seda, et kogu Looja kavatsus inimese loomisel oli ainult talle naudingut valmistada. Seetõttu ei ole tal muud nõu – peale Toora ja käskude õigesti täitmise.

Ja selle kohta on Tooras öeldud (peatükk Nitsavim): „Vaata, mina panen täna su ette elu ja hea, surma ja kurja,” (5Ms, 30:15). Teisisõnu, enne Toora andmist ei olnud meie ees midagi peale surma ja kurja. Nagu targad ütlesid: „Patuseid nimetatakse oma elu ajal surnuteks.” Sest surm on neile parem kui elu, sest kannatused ja piinad, mida nad oma olemasolu nimel kogevad, kaaluvad mitmekordselt üles selle vähese naudingu, mida nad oma elus tunnevad.

Kuid nüüd on meid austatud Toora ja käskudega, mille täitmisega jõuame tõelise elu juurde, mis on rõõmus ja rõõmustab kõiki, kes seda elavad, nagu öeldud: „Maitske ja nähke, et Looja on hea.” Ja selle kohta öeldakse: „Vaata, mina annan sulle täna elu ja hea – seda, mida teil enne Toora andmist üldse olemas ei olnud.”

Ja lause lõpeb järgmiste sõnadega: „Vali siis elu, et elaksid sina ja elaksid sinu järglased.” Esmapilgul tundub see kordusena: „Vali siis elu, et sina elaksid.” Kuid siin mõeldakse elu Toora ja käskude täitmises – see on tõeline elu, samal ajal kui elu ilma Toora ja käskudeta on raskem kui surm. Ja selle kohta ütlesid targad: „Patuseid nimetatakse oma elu ajal surnuteks.”

Seepärast öeldaksegi: „Et elaksid sina ja elaksid sinu järglased.” Teisisõnu, sellest ei ole veel küll, et elu ilma Toorata ei anna mingit naudingut sellele, kellele see kuulub – ta ei suuda naudingut pakkuda ka teistele. See tähendab, isegi poegadest, kelle ta sigitab, ei ole tal rõõmu, sest ka nende elu on raskem kui surm. Ja millise kingituse ta neile siis päranduseks jätab?

Kuid see, kes elab Toora ja käskudega, saab ise oma elust naudingut, lisaks on tal rõõm sünnitada poegi ja anda neile osa sellest heast elust. Ja selle kohta öeldakse: „Et elaksid sina ja su järglased,” sest inimesel on täiendav nauding oma poegade elust, mille põhjuseks ta ise on.

4) Eeltoodu valguses mõista tarkade ütlust väljendile: „Vali siis elu.” See on järgmine: „Ma käsin teil valida osa, mida nimetatakse eluks, nagu inimene, kes ütleb oma pojale: «Vali endale kõige kaunim osa minu pärandist».” Ta asetab poja selle kauni osa ette ja ütleb: „Vali see endale.” Ja selle kohta on öeldud: „Looja on minu osa ja mu osadus, Sina toetad mu saatust. Sa panid mu käe hea õnne peale, öeldes: «Võta see endale».”

Ja esmapilgul on need sõnad arusaamatud. On ju öeldud: „Vali siis elu“, ja see tähendab, et inimene valib ise. Ent targad ütlevad, et Looja asetab inimese hea osa ette. Aga kui see nii on, siis kas siin enam valikut ei olegi? Ja pealegi öeldakse, et Looja asetab inimese käe hea saatuse peale. See on väga imestusväärne, sest kui see on nii, siis kus on inimese valik?

Ja eeltoodud selgituste valguses mõista tarkade sõnu sõna-sõnalt. Sest tõesti ja väga õigesti teeb Looja ise nii, et asetab inimese käe hea saatuse peale, andes talle naudingut ja lõbu materiaalsest elust, mis on täis kannatusi ja piinu ning igasugusest sisust ilma jäetud, nõnda et kindlasti see rõhub inimest ning ta põgeneb selle eest, niipea kui talle (kas või läbi pilu) näidatakse mingit rahulikku paika. Ta soovib põgeneda sinna sellest elust, mis on raskem kui surm. Ja inimese jaoks ei ole sellest tähtsamat Looja poolt antud juhist.

Inimese valik seisneb aga ainult kindlaksjäämises, sest muidugi on vaja suurt tööd ja arvukaid pingutusi, enne kui ta puhastab oma keha ja suudab täita Toorat ja käske nõuetekohaselt, see tähendab mitte enese nautimiseks, vaid selle nimel, et Loojale heameelt teha, mida nimetatakse „Lishma“. Ja ainult sel moel saab ta õnneliku ja magusa elu osaliseks, mis kaasneb Toora täitmisega.

Aga enne, kui inimene jõuab sellise puhastumiseni, teeb ta loomulikult valiku, et heal teel olemises tugevneda, kasutades kõikvõimalikke vahendeid ja kavalusi. Ja teeb kõik, mis tema võimuses, et puhastumise töö lõpule viia; ja ta ei kuku oma koorma raskuse all poolel teel kokku.

5) Ja selles valguses mõista tarkade sõnu traktaat Avot'ist: "Selline on Toora tee: söö ainult tükk leiba soolaga, joo peale sõrmkübaratäis vett, maga maapinnal, ela vaest elu ja pinguta Toora nimel. Kui sa teed nii, siis oled õnnelik ja sul läheb hästi. Sa oled õnnelik selles maailmas ja sul läheb hästi tulevases maailmas."

Ja tuleb küsida nende sõnade kohta: mille poolest erineb Toora tarkus teistest maailma tarkustest, mis ei nõua askeesi ja vaest elu, vaid ainult pingutust, mis on nende mõistmiseks täiesti piisav? Aga Toora tarkuses, kuigi pingutame väga palju, ei piisa sellest ikka veel selle mõistmiseks, kui ei pöördu selliste piirangute juurde nagu leivatükk soolaga, vaene elu jne.

Veelgi enam hämmastab selle väite lõpp: "Kui sa teed nii, oled õnnelik selles maailmas ja sul läheb hästi tulevases maailmas." Oletame, et tulevases maailmas läheb mul hästi. Kuid kui ma selles maailmas piiran end toidu, joogi, une osas ja elan vaest elu, siis kuidas nad saavad sellise elu kohta öelda: "Õnnelik oled sa selles maailmas"? Kas sellist elu nimetatakse selles maailmas õnnelikuks?

6) Sellegipoolest, nagu öeldud, käib jutt tööst Toora nimel ja käskude täitmisest nii, nagu peab, kõige rangemal tingimusel, et seda tehakse ainult Looja rõõmustamiseks, mitte enesenautimiseks. Selleni on võimalik jõuda ainult suure töö ja arvukate pingutuste kaudu keha puhastamisel.

Esimene võte seisneb selles, et harjutada end mitte midagi oma isikliku naudingu nimel saama, isegi kui need on lubatud ja keha vajadusteks vajalikud asjad, nagu toit, jook, uni ja muud sellised kohustuslikud atribuudid. Nii eemaldub inimene oma olemasolu tagamise protsessis täielikult igasugusest naudingust, isegi talle hädavajaliku osas, kuni hakkab sõna otseses mõttes vaest elu elama.

Ja siis, pärast seda, kui ta on sellega harjunud ning tema kehas ei ole enam vähimatki soovi enda jaoks mingitki naudingut saada, sellest hetkest alates võib ta tegeleda Tooraga ja täita käske samal põhimõttel, see tähendab, et teha seda Looja rõõmustamiseks, mitte enese naudingu nimel.

Ja kui ta selle vääriliseks saab, siis saab ta vääriliseks maitsma õnnelikku elu, täis õnnistusi ja naudinguid, ilma igasuguse kurbuseta – elu, mis avaldub Toora ja käskudega tegelemises Lishma. Nagu ütleb rabi Meir (traktaat Avot, 86): „Igaüks, kes tegeleb Tooraga Lishma, on väärt paljut. Veelgi enam, kogu maailm saab tema jaoks tähenduse ning talle avanevad Toora saladused ja ta muutub justkui tugevnevaks allikaks”.

Ja tema kohta on öeldud: „Maitske ja näete, et Looja on hea”, sest just see, kes maitseb töö maitset Tooras ja käskudes Lishma, on vääriline ise loomise mõtet nägema, mis seisneb üksnes selles, et olenditele naudingut pakkuda, sest Heale on omane head teha. Ja inimene on rõõmus ja õnnelik oma elu aastatel, mille Looja talle kinkis, ning kogu maailm toob talle ainult kasu.

7) Nüüd mõistad sa mõlemat Toora ja käskudega tegelemise poolt. Üks pool – see on Toora tee, st suur ettevalmistustöö, mille käigus inimene peab oma keha ette valmistama, puhastades seda enne, kui ta saab Toora ja käskude tegeliku täitmise vääriliseks. Sel ajal tegeleb ta loomulikult Tooraga ja käskudega mitte Lishma, vaid isikliku naudingu lisanditega, sest ta ei ole veel jõudnud oma keha selle maailma kaduvate väärtuste nautimise soovist puhastada. Sel ajal on talle pandud elada kasinat elu ja pingutada Tooras, nagu on öeldud Mishnas.

Kuid kui inimene on lõpetanud ja lõpetanud Toora tee ning juba oma keha puhastanud ja sobiv täitma Toorat ja käske Lishma, et Loojat rõõmustada, siis läheb ta üle teisele medali küljele – elule naudingus ja suures rahus. Just sellisele elule ongi suunatud loomise mõte –  "loodutele naudingut pakkuda”. Teisisõnu, see on kõige õnnelikum elu selles maailmas ja tulevases maailmas.

8) Sellega avaldub selgelt suur erinevus Toora teaduse ja maailma muude teaduste vahel: teiste maailma teaduste mõistmine ei paranda üldse elu selles maailmas, sest see ei anna inimesele isegi üldist rahuldust nende piinade ja kannatuste eest, mida ta kogu oma elu jooksul kogeb. Seetõttu, teiste teaduste õppimisel, ei ole inimene kohustatud oma keha parandama ning talle piisab vaid sellest pingutusest, mille ta sinna panustab, nagu iga teise selles maailmas omandamise puhul, mis ostetakse sinna pandud jõupingutuste ja tööga.

Sellest erinevalt, kogu Toora ja käskude õppimise eesmärk on inimese ettevalmistamine selleks, et ta oleks vääriline saama kõike seda head, mis on peidus loomise mõttes «luua loodutele nauding». Ja seetõttu peab inimene kindlasti oma keha puhastama, et selle Tõe headuse jaoks vääriliseks ja sobivaks saada.

9) Ja selgelt avaldub see, mida on öeldud Mishnas: „Kui teed nii, oled õnnelik selles maailmas.” Targad olid siin äärmiselt täpsed, et näidata: õnnelik elu selles maailmas on ette nähtud ainult sellele, kes on läbinud Toora tee. Seega mainitud piirangud toidus, joomises, unes ja kasin elu esinevad ainult ajal, kui inimene läbib Toora teed. Ja just seda pidasidki targad silmas, öeldes: „Selline on Toora tee”.

Kui inimene on selle „Lo Lishma” tee juba kitsikuses ja piirangutega läbinud, siis just selle kohta räägib Mishna ütluse lõpp: „Õnnelik oled sa selles maailmas”, sest väärid seda õnne ja headust, mis on peidus loomise kavatsuses, ning kogu maailm toob sulle ainult kasu, st isegi see maailm, rääkimata juba tulevasest maailmast.

10) Raamatus Zohar (Beresheet, 31, lk 2) on öeldud: „Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!”  Ja valgus sai" (Toora, Beresheet, 1:3). Sündis valgus selle maailma jaoks ja sündis valgus tulevase maailma jaoks.” Selle mõte on, et esialgses toimingus loodi [asjad] nende kogu olemuses ja täiuslikkuses, st kogu nende täiuses ja hiilguses. Seega valgus, mis loodi loomise esimesel päeval, sündis kogu oma täiuses, sealhulgas ka selle maailma elu, võimalikult peen ja meeldiv – määral, mida väljendatakse sõnadega „ja valgus sai”.

Aga tarkade sõnul jäi Looja seisma ja peitis selle valguse, et jätta võimalus valikuks ja tööks, peites selle õigete tuleviku jaoks . Ja seepärast ütlesid nad oma puhtal keelel: „Ja valgus sündis selle maailma jaoks.” Kuid ta ei jäänud sinna pidama: „ja valgus sündis tulevase maailma jaoks.” See tähendab, et need, kes tegelevad Toora ja käskudega „Lishma”, väärivad seda alles tulevikus. See tähendab: tulevikus, kui nad on oma keha Toora kaudu puhastanud, saavad nad selles maailmas selle suursuguse valguse vääriliseks, nagu targad on öelnud: „Sa näed oma maailma juba oma eluajal.”

11) Kuid Talmudi tarkade sõnadest näeme, et nad on teinud meile Tora tee lihtsamaks kui Mishna targad, sest ütlesid: „Inimene peaks alati Toora ja käskudega tegelema, isegi Lo Lishma, ja Lo Lishma kaudu jõuab ta Lishmani, sest valgus, mis peitub Tooras, ja viib ta tagasi Allikani.“

Sellega andsid nad meile Mishnas kirjeldatud askeetluse asemel uue vahendi – „valgus, mis peitub Tooras“, milles on piisavalt jõudu, et viia inimene tagasi Allikani ja suunata ta tegelema Toora ja käskudega Lishmas. Sest nad ei maininud siin askeetlust, vaid viitasid sellele, et üksnes Toora ja käskudega tegelemine annab inimesele piisavalt valgust, mis viib ta tagasi Allikani, nii et ta võiks tegeleda Toora ja käskudega Looja heameele valmistamiseks ning mitte enda naudinguks – see ongi „Lishma“.

12) Tõsi, esmapilgul võib nende sõnades kahelda: kas me ei leia mõningaid õppijaid, kellele ei ole Toora õppimine kasuks tulnud nii, et selle sees peituva valguse kaudu jõuaksid Lishmani? Kuid Toora ja käskudega Lo Lishma tegelemine tähendab, et inimene usub Loojasse, Toorasse, tasusse ja karistusse ning tegeleb Tooraga seetõttu, et Looja käskis sellega tegeleda, kuid ühendab seejuures enda naudingu Looja rahuldamisega.

Ja kui pärast kõiki pingutusi Tooras ja käskudes saab inimesele selgeks, et ta ei ole selle tegevuse ja suure vaeva kaudu saanud mingit naudingut ega isiklikku kasu, siis kahetseb ta kogu oma vaeva, sest algusest peale piinas ta end lootuses, et saab ka ise sellisest pingutusest naudingut, mis ongi Lo Lishma.

Sellest hoolimata lubasid targad alustada Toora ja käskudega tegelemist ka Lo Lishma, sest Lo Lishmast jõutakse Lishmani. Kuid kahtlemata, kui selline inimene ei ole veel pälvinud usku Loojasse ja Tema Toorasse, vaid viibib kahtlustes, siis ei öelnud targad tema kohta: „Lo Lishast jõutakse Lishmani.“ Ja ka mitte tema kohta ei ole öeldud: „Toora õppimine viib selleni, et selle sees peituv valgus viib tagasi Allikani.“ Sest valgus, mis peitub Tooras, valgustab vaid sellele, kellel on usk. Veelgi enam, selle valguse suurus sõltub tema usu tugevusest. Ja uskmatud saavad Toorast hoopis pimedust ning nende silmis läheb kõik pimedaks.

13) Ja sellega seoses on targad juba toonud ilusa tähendamissõna järgmistele sõnadele: „Häda neile, kes igatsevad Looja päeva! Milleks teile Looja päev? See on pimedus, mitte valgus!” (Aamos, 5:18). Tähendamissõna räägib kukest ja nahkhiirest, kes ootavad valgust. Kukk ütles nahkhiirele: „Mina ootan valgust, sest valgus – see on minu oma. Aga milleks sulle valgus?” (Sanhedrin, 98, lk 2). Sellest saab selgeks, miks needsamad õpilased ei olnud väärt, et Lo Lishmast Lishmasse jõuda. Neil puudus usk ning seepärast ei saanud nad Toorast mingit valgust ja see tähendab, et nad peavad käima pimeduses ning surevad, ilma et oleksid tarkuse saavutanud.

Kuid neile, kes on saavutanud täieliku usu, on targad tõotanud, et Tooraga tegeledes, isegi Lo Lishma, toob selles peituv valgus nad tagasi Allikani. Ja isegi ilma eelnevate kannatuste ja askeesita saavad nad Toora Lishma osaliseks, mis toob kaasa elu täis õnne ja headust nii selles kui ka tulevases maailmas. Ja nende kohta on öeldud: „siis sa tunned rõõmu Issandast: mina viin sind üle maa kõrgendike” (Jesaja, 58:14).

14) Ja eelöelduga sarnaselt olen ma kunagi selgitanud targadelt pärit kujundliku ütlusega: „See, kellele Toora on tema amet.” Tooraga tegelemises avaldub inimese usu suurus, sest sõnad „tema amet” („umanuto” (אומנתו)) koosnevad samadest tähtedest nagu sõnad „tema usk” („emunato” (אמונתו)). See sarnaneb olukorrale, kus inimene, usaldades oma kaaslast, laenab talle raha. Võib-olla usub ta teda ainult ühe sendi ulatuses, aga kui teine palub kahe sendi jagu, siis keeldub ta laenu andmast. Võib-olla usub ta teda saja sendi jagu, kuid mitte rohkem. Võib-olla usub nii palju, et laenab poole oma varandusest, kuid mitte kogu vara. Võimalik on ka, et usaldab talle kogu oma vara ilma igasuguse kartuseta. See viimane variant on täielik usk, samas kui eelnevad juhtumid on osaline, rohkemal või vähemal määral puudulik usk.

Samamoodi see, kui palju inimene pühendab aega Toorale ja tööle, sõltub tema usu määrast Looja vastu: üks pühendab sellele tund aega päevas, teine oma usu järgi kaks tundi, kolmas ei jäta kasutamata ühtegi vaba hetke, et Toora ja tööga tegeleda. On öeldud, et ainult viimase usk on täielik, sest ta usaldab Loojat kogu oma varaga. Eelnevate usk ei ole veel täielik.

15) Niisiis, inimesel ei ole põhjust oodata, et Toora ja käskude Lo Lishma õppimine viiks ta Lishmani, kuni ta ei tunne oma hinges, et on väärinud vajaliku usu Loojasse ja Tema Toorasse, sest siis viib Tooras peituv valgus ta tagasi Allika juurde, ning inimene saab osa Looja päevast, mis on täielikult valgus. Sest usk puhastab inimese silmad, et ta võiks nautida Looja valgust, kuni Tooras peituv valgus on teda tagasi Allikani juurde toonud.

Aga usust ilma jäänud inimesed on nagu nahkhiired, kes ei suuda päikesevalgust vaadata, sest see muutub nende jaoks veelgi hirmsamaks pimeduseks kui öö, sest nad toituvad vaid ööpimeduses. Nii ka need, kellel ei ole usku – nende silmad jäävad Looja valguses pimedaks. Sellepärast muutub valgus nende jaoks pimeduseks ning elu eliksiir muutub neile surmavaks mürgiks. Nende kohta on öeldud: „Häda neile, kes igatsevad Looja päeva! Milleks teile see, Looja päev? See on pimedus, mitte valgus!” Seetõttu tuleb kõigepealt jõuda täieliku usuni.

16) Öeldu valguses selgub probleem «Tosafotist» (Taanit, 7): «Igaühe jaoks, kes tegeleb Tooraga Lishma, saab see tema jaoks elu eliksiiriks. Aga igaühe jaoks, kes tegeleb Tooraga Lo Lishma, muutub see surmavaks mürgiks». Ja targad küsisid: «Kas ei ole öeldud, et „inimene peab alati tegelema Tooraga, isegi kui see ei ole Lishma, sest Lo Lishma kaudu jõutakse Lishma juurde“?»

Ja eeltoodu põhjal võib teha lihtsa jaotuse:

1. nendeks, kes tegelevad Tooraga Toora õppimise käsu pärast ja igal juhul usuvad tasusse ja karistusse, kuid siiski ühendavad enesenaudingu ja isikliku kasu saamise Loojale rõõmu valmistamise kavatsusega. Seetõttu viib Tooras peituv valgus nad Allikani ning nad jõuavad Lishmani;

2. ja nendeks, kes tegelevad Tooraga mitte Toora õppimise käsu nimel, sest nad ei usu tasu ja karistust sellisel määral, et selle nimel piisavalt pingutada, vaid pingutavad üksnes enda naudingu pärast. Seetõttu muutub Toora nende jaoks surmamürgiks, sest selles peituv valgus muutub nende jaoks pimeduseks.

17) Seepärast peab õppija enne õpinguid tasu ja karistuse kaudu tugevdama usku Loojasse ja Tema juhtimisse. Nagu targad ütlesid: «Ustav on see, kelle heaks sa pingutad, et anda sulle tasu su vaeva eest» (Õpetussõnad isadele, 6:5). Ning suunaku oma pingutused selle poole, et need oleksid Toora käskude pärast. Sellisel viisil saab ta selles peituva valguse nautimise vääriliseks ning samuti tugevneb tema usk ja kasvab selle valguse imetabase mõju kaudu. Nagu on öeldud: «See on su ihule terviseks ja luudele-liikmetele kosutuseks.» (Õp, 3:8).

Ja siis on tema süda kindlasti valmis, sest Lo Lishma kaudu jõutakse Lishma juurde. Nii on lootust isegi sellele, kes ise teab, et ei ole veel usu vääriliseks saanud, see tänu Toora õppimisele saavutada. Sest kui ta pöörab oma südame ja mõistuse sellele, et Toora kaudu Loojasse uskumise vääriliseks saada, siis ei ole käsku, mis oleks sellest suurem. Nagu targad on öelnud: «Habakuk tuli ja rõhutas ainult seda: "Õige elab oma usu läbi» (Makkot, 24).

Ja enamatki veel – tal ei ole muud nõuannet peale selle. Nagu öeldakse (traktaat Baba Batra, 16, lk 1): „Raba ütles: „Iiob soovis kogu maailma kohtuotsusest vabastada. Ta ütles Talle: „Maailma Valitseja, Sina oled loonud õiged; Sina oled loonud õelad; kes Sind takistab?“.

Ja RASHI tõlgendab seal: „Sa oled loonud õiglased hea kalduvuse kaudu; Sa oled loonud õelad kurja kalduvuse kaudu. Seetõttu ei pääse keegi Sinu käest, sest kes suudab Sind takistada? Patustajad on orjastatud.” Ja mida vastasid Iiobi sõbrad? „Tõepoolest, sa tühistad kartuse ja nõrgestad palvet Jumala ees; Looja lõi kurja kalduvuse, Ta on selle jaoks loonud Toora kui maitseaine” (Iiob 15).

RASHI tõlgendab seal: „Selle jaoks loodi Toora,“ mis on vürts, mis tühistab „mässumõtted“, nagu on öeldud: „Kui kohtad seda pahalast, vii ta seminari. Kui ta on kõva, muutub ta pehmeks. Seega ei sunnita neid, sest nad saaksid ennast päästa“ (Kidushin, p 30).

18) On selge, et nad ei suuda end kohtumõistmisest vabastada. Kui nad ütlevad, et nad said selle maitseaine ja neil on ikka veel üleastumise mõtted, mis tähendab, et nad on endiselt kahtluses ja halb kalduvus ei ole veel kadunud, siis Looja, kes selle lõi ja halvale kalduvusele selle jõu andis, oskas kindlasti luua ka ravimi ja maitseaine, mis võib halva kalduvuse jõu kõrvaldada ja selle täielikult hävitada.

Ja kui inimene tegeleb Toora õppimisega, kuid ei suuda halba kalduvust endast eemaldada, siis on see kas seetõttu, et ta on Toora praktiseerimisel vajaliku töö ja vaeva andmisel hooletu olnud, nagu on kirjutatud: „Ma ei näinud vaeva ja leidsin – ära usu seda“, või võib-olla ta küll andis vajaliku hulga vaeva, kuid oli selle kvaliteedi osas hooletu.

See tähendab, et Toorat praktiseerides ei seadnud nad oma mõtteid ja südant sellele, et tõmmata Tooras peituvat valgust, mis toob usu südamesse. Selle asemel olid nad hajevil Toora peamise nõude suhtes, nimelt valguse suhtes, mis toob esile usu. Ja kuigi nad püüdsid alguses selle poole, läksid nende mõtted õpingute ajal hajevile.

Igal juhul ei saa inimene end kohtumõistmisest vabastada sunniviisilisuse ettekäändel, sest meie targad ütlevad selgesõnaliselt: „Ma olen loonud halva kalduvuse; ma olen loonud sellele Toora kui maitseaine.“ Kui selles oleks olnud erandeid, oleks Iiobi küsimus endiselt kehtiv.

19) Kõige selle kaudu, mida seni on seletatud, olen ma kõrvaldanud suure kaebuse seoses rabi Chaim Vitali sõnadega tema eessõnas ARI “Shaar HaHakdamotile [Värav sissejuhatustele] ja raamatu “Elupuu” eessõnas. Ta kirjutab: “Tõesti, ei tohiks öelda: ‘Ma lähen ja tegelen Kabala tarkusega’, enne kui ta ei ole tegelenud Toora, Mishna ja Talmudiga. Sest meie targad on juba öelnud: ‘Keegi ei peaks sisenema PARDESS-i, kui ta ei ole oma kõhtu liha ja veiniga täitnud.’”

See on nagu hing ilma kehata: sellel ei ole tasu ega tegu ega arvestamist enne, kui ta ei ole kehaga ühendatud, kui ta on tervikuna Toora käskude, 613 käsu kaudu, parandatud.

See-eest, kui keegi tegeleb Mishna ja Babüloonia Talmudi tarkusega, kuid ei anna samas osa Toora saladustele ja selles varjatule, on see nagu keha, mis istub pimeduses ilma inimhingeta, Jumala küünlata, mis temas säraks. Seega on keha kuiv ega ammuta elu allikast.

Nii peaks tark õpilane, kes õpib Toorat Lishma, esmalt tegelema Piibli, Mishna ja Talmudi tarkusega nii kaua, kui tema mõistus seda talub. Seejärel võib ta tõe tarkuse kaudu oma Looja tundmisse süveneda.

Nii nagu kuningas Taavet käskis oma poega Saalomoni: “Tunne oma isa Jumalat ja teeni Teda.” Ja kui selle inimese jaoks on Talmudi uurimine raske ja keeruline, on tal parem see jätta, kui ta on oma õnne selles tarkuses proovile pannud, ning tegeleda tõe tarkusega.

On kirjutatud: “Õpilane, kes ei ole oma õppimises viie aasta jooksul head märki näinud, ei näe seda ka hiljem” (Hullin, p 24). Seega igaühel, kelle jaoks õppimine on hõlbus, peab pühendama päevast ühe või kaks tundi Halacha [juudi tavad] õppimisele ning selgitama ja sõnasõnalise Halacha küsimusi tõlgendama.

20) Need sõnad temalt tunduvad väga segadusseajavad: Ta ütleb, et enne kui keegi saavutab edu sõnateaduse uurimises, peaks ta juba tegelema tõe tarkusega. See on vastuolus tema enda varasemate sõnadega, et Kabala tarkus ilma kirjaliku Toorata on nagu hing ilma kehata, millel puudub tegu, kaalutlus või tasu.

Tõend, mille ta toob õpilasest, kes ei näinud head märki, on veelgi segadusttekitavam, sest kas meie targad ütlesid, et ta peaks seetõttu Toora õppimisest loobuma? Kindlasti mitte, vaid teda hoiatatakse, et ta uuriks oma teid ja prooviks teise õpetaja või teise osaga. Kuid kindlasti ei tohi ta Toorat jätta, isegi mitte kirjalikku Toorat.

21) Teine hämmeldus on selles, et nii rabi Chaim Vitali kui ka Gemara sõnad viitavad sellele, et inimesele antakse Toora tarkus tasuks vaid erilise ettevalmistuse ja teenete olemasolul. Ometi ütlesid meie targad (Midrash Rabbah, osa “Ja see on õnnistus”): “Looja ütles Iisraelile: ‘Vaadake, kogu tarkus ja kogu Toora on lihtsad: Igaüks, kes kardab Mind ja peab Toora sõnu, selle südames on kogu tarkus ja kogu Toora.’”

Seega ei ole siin vaja eelnevaid teenet, vaid Toora tarkus kigitakse inimesele ainult Looja kartuse ja käskude täitmise kaudu.

22) Tõepoolest, kui me uurime tema sõnu, saavad need meile sama selgeks kui taeva objektid oma puhtuses. See, mida ta kirjutas: “parem on tal sellest eemale hoida, kui ta on oma õnne ilmutamise tarkuses proovile pannud,” ei viita vaimu või eruditsiooni õnnele. Pigem on see nii, nagu me ülalpool selgitasime seletuses: “Ma olen loonud kurja kalduvuse; ma olen loonud selle vastu Toora kui vürtsi.” See tähendab, et ta on süvenenud ja pingutanud avalikus Tooras, kuid siiski valitseb temas kuri kalduvus ja see ei ole vähimalgi määral kadunud. Seda seetõttu, et ta ei ole ikka veel üleastumismõtetest päästetud, nagu RASHI ülalesitatud seletuses kirjutab: “Ma olen loonud selle vastu Toora kui vürtsi.”

Seepärast soovitab ta tal sellest loobuda ja tegeleda tõe tarkusega, sest on lihtsam tõmmata Toora valgust õppides ja pingutades tõe tarkuses kui avaliku Tooraga pingutada. Põhjus on väga lihtne: avaliku Toora tarkus on riietatud välisesse, materiaalsesse vormi, nagu vargus, röövimine, kahjud jne. Seetõttu on igal inimesel raske ja koormav oma mõistust ja südant õppimise ajal Loojale suunata, et Toora valgust tõmmata.

Võib öelda, et see kehtib rohkem inimese kohta, kelle jaoks Talmudi õppimine on raske ja vaevaline. Kuidas saab ta õppimise ajal Loojat meenutada, kui õppimine puudutab kehalisi asju ja ei ole samaaegselt Loojale suunatud kavatsusega liituda?

Seetõttu soovitab ta tal tegelda Kabala tarkusega, sest see tarkus on täielikult Looja nimedesse riietatud. Siis saab ta kindlasti kerge vaevaga oma mõistuse ja südame õppimise ajal Looja poole suunata, isegi kui õppimine on tema jaoks väga raske, sest selle tarkuse teemade ja Looja uurimine on üks ja seesama, ning see on väga lihtne.

23) Seetõttu esitab ta kindla tõendi Gemara sõnade põhjal: “Jünger, kes ei ole viie aasta jooksul oma õpingutes head märki näinud, ei näe seda ka edaspidi.” Miks ta ei näinud oma õpingutes head märki? Kindlasti on see vaid südame kavatsuse puudumise tõttu ja mitte võimekuse puudumise pärast, sest Toora tarkus ei nõua erilist võimekust.

Selle asemel, nagu on kirjutatud ülaltoodud Midrashis: “Looja ütles Iisraelile: ‘Vaadake, kogu tarkus ja kogu Toora on kerge: igaüks, kes kardab Mind ja järgib Toora sõnu, selle südames on kogu tarkus ja kogu Toora.’”

Muidugi peab inimene harjuma Toora ja Mitzvoti valgusega, kuid ma ei tea, kui palju. Võib juhtuda, et inimene jääb kogu oma eluajaks ootama. Seepärast hoiatab Braita meid (Hulin 24), et ei tohi oodata kauem kui viis aastat.

Pealegi ütleb Rabi Yosi, et ainult kolm aastat on täiesti piisav selleks, et saada Toora tarkust (Hulin 24). Kui selle aja jooksul pole head märki nähtud, siis ei tohi end petta vale lootuse ja pettusega, vaid tuleb teada, et head märki ei nähta enam kunagi.

Seega peab inimene kohe leidma endale hea taktika, mille abil saavutada Lishma ja saada tasustatud Toora tarkusega. Braita ei täpsusta seda taktikat, kuid hoiatab mitte samasse olukorda jääma ja mitte kauem oodata.

See ongi rabi sõnade mõte: kõige kindlam ja edukam taktika on Kabala tarkusega tegelemine. Inimene peaks täielikult loobuma avaliku Toora tarkusega tegelemisest, sest ta on selles juba oma õnne proovinud ja ei ole edukas olnud. Ta peaks pühendama kogu oma aja Kabala tarkusele, kus edu on eelpool mainitud põhjustel kindel.

24) See on väga lihtne, sest neil sõnadel puudub seos ilmutatud Toora uurimisega milleski, mida inimene peab tegelikult praktiseerima, sest "See, kes on teadmatu, ei ole vaga, ja ekslik õppimine viib kurjani, ning üks patune hävitab palju head." Seega tuleb neid kindlasti korrata nii palju, kui vaja, et oma praktiseerimise ajal mitte eksida.

Pigem on siin juttu vaid ilmutatud Toora tarkuse õppimisest, et selgitada ja uurida küsimusi, mis tekivad seaduste tõlgendamisel, nagu rav Chaim Vital seal ise järeldab. See viitab sellele Toora õppimise osale, mida ei tehta praktikas, või tegelikele seadustele.

Tõepoolest, siin võib olla võimalik olla leebem ja õppida lühendite põhjal, mitte algallikatest. Kuid seegi nõuab laialdasi õpinguid, sest see, kes tunneb algallikat, ei ole nagu see, kes tunneb neid vaid põgusalt, mõne lühendi põhjal. Et selles mitte eksida, ütleb rav Chaim Vital kohe oma sõnade alguses, et hing ühendub kehaga üksnes siis, kui see on täielik, Toora käskude läbi parandatud , 613 käsu läbi.

25) Nüüd näete, kuidas kõik küsimused, mille me sissejuhatuse alguses esitasime, on täielik narrus. Need on takistused, mille kuri kalduvus tekitab, et süütuid hingi püüda, heita nad maailmast välja, röövida ja kuritarvitada.

Vaadake esimest küsimust, kus kujutletakse, et on võimalik kogu Toorat järgida ilma Kabala tarkust tundmata. Ma ütlen neile: Tõepoolest, kui suudate õppida Toorat ja Mitzvote õigesti täita, Lishma, see tähendab ainult selle nimel, et Loojale rõõmu valmistada, siis ei ole teil tõepoolest vaja Kabalat õppida. Sest siis on teie kohta öeldud: „Üks hing õpetab talle ise.” Sest siis ilmuvad kõik Toora saladused teie ette kui pidevalt voolav allikas, nagu rabi Meir ütles eelnimetatud Mishnas (Avot), ja te ei vaja raamatute abi.

Kui aga õpite veel Lo Lishma, kuid loodate selle kaudu Lishmani jõuda, siis küsin teilt: „Mitu aastat olete seda teinud?” Kui olete veel Tana Kama öeldud viie aasta sees või rabi Yosi öeldud kolme aasta sees, siis võite veel oodata ja loota.

Aga kui olete Toorat õppinud Lo Lishma rohkem kui kolm aastat, nagu ütleb rabi Yosi, ja rohkem kui viis aastat, nagu ütleb Tana Kama, siis hoiatab Braita, et te ei näe head märki sellel rajal, mida käite! Miks te oma hingi vale lootusega petate, kui teile on nii lähedal selline kindel vahend nagu Kabala tarkuse õppimine, nagu ma eespool näitasin – et õppimine tarkuse küsimustes ja Looja enese tundmine on üks?

26) Uurime ka teist küsimust, mille järgi peab inimene kõigepealt oma kõhu täitma Mishna ja Gemaraga. Kõik nõustuvad, et see on tõesti nii. Kuid see kõik on tõsi juhul, kui teil on juba õnnestunud õppida Lishma, või isegi Lo Lishma, kui olete veel kolme või viie aasta sees. Pärast seda aega aga hoiatab Braita, et te ei näe kunagi head märki ning peate seetõttu proovima Kabala õpingutes edu saavutada.

27) Me peame ka teadma, et tõe tarkusel on kaks osa: Esimene, mida nimetatakse “Toora saladusteks”, mida ei tohi avaldada, välja arvatud vihjamisi, ja targalt kabalistilt õpilasele, kes oma mõistusega aru saab. Maase Merkava ja Maase Beresheet kuuluvad samuti sellesse ossa. Zohari targad nimetavad seda osa “kolmeks esimeseks Sefirotiks, Keter, Hochma, Bina” ning seda nimetatakse ka “Partzufi Rosh’iks [peaks]”.

Teist osa nimetatakse “Toora maitseteks”. Neid on lubatud avaldada ja tõepoolest, see on suur Mitzva neid avaldada. Zohar nimetab seda kui “Partzufi seitse alumist Sefiroti” ning seda nimetatakse ka Partzufi Gufiks [kehaks].

Iga Kedusha [pühadusest] Partzuf koosneb kümnest Sefirotist. Neid nimetatakse Keter, Hochma, Bina, Hesed, Gevura, Tifferet, Netzah, Hod, Yesod, Malchut. Esimest kolme Sefiroti peetakse Partzufi Roshiks ning seitset alumist Sefiroti nimetatakse Partzufi Gufiks. Isegi madalama inimese hing sisaldab samuti ülalnimetatud kümmet Sefiroti, ja iga üksik eristamine, nii üleval kui all.

Põhjus, miks seitset alumist Sefiroti, mis on Partzufi Guf, nimetatakse “Toora maitseteks”, tuleneb kirjakoha tähendusest: “ja suulagi maitseb oma toitu.” Valgused, mis ilmnevad allpool esimest kolme ehk Roshi, nimetatakse Taamimiks [maitsed] ning Roshi Malchutit nimetatakse Chechiks [suulagi].

Seetõttu nimetatakse neid Toora Taamimiks. See tähendab, et need ilmuvad Roshi suulaes, mis on kõigi Taamimite allikas, milleks on Roshi Malchut. Alates sellest ja allpool ei ole nende avaldamine keelatud. Vastupidi, selle tasu, kes neid avaldab, on mõõtmatu ja piiritu.

Samuti laienevad need kolm esimest Sefiroti ja need seitse alumist Sefiroti nii üldises kui ka kõige üksikus segmendis, mida saab jagada. Seega kuuluvad isegi maailma Assiya lõpu Malchuti kolm esimest Sefiroti “Toora saladuste” ossa, mida on keelatud avaldada. Ning Atziluti Roshi Keteri seitse alumist Sefiroti kuuluvad “Toora Taamimite” ossa, mida on lubatud avaldada, ja need sõnad on kirjutatud Kabala raamatutesse.

28) Nende sõnade allika leiad sa Masechet Pesachim'ist (lk 119), kus öeldakse, on kirjutatud (Jesaja 23:18): „Aga tema tulu ja hoorapalk on pühitsetud Issandale; seda ei 
kuhjata ega talletata, sest see tulu saab neile, kes elavad Issanda ees, külluslikuks toiduseks ja kauneiks kehakatteiks.” [otsesõnu: Atiki katet].” „Mis on ‘pidulik rõivastus [Atiki kate]’? See on see, mis katab asjad, mida Atik Yomin kattis. Ja mis need on? Need on Toora saladused. Teised ütlevad, et see on see, mis avaldab asju, mida Atik Yomin kattis. Mis need on? Need on Toora maitsed.”

RASHBAM tõlgendab: „Atik Yomin on Looja,” nagu on kirjutatud: „ja Atik Yomin istub.” Toora saladused on Maase Merkava ja Maase Beresheet. „Nime” tähendus on nagu on kirjutatud: „See on Minu nimi igavesti.” „Riietus” tähendab, et Ta ei anna neid ühelegi inimesele, vaid ainult neile, kelle süda on mures. Nagu on kirjutatud „üks ei õpi”: „See on see, mis avaldab asju, mida Atik Yomin kattis.” See tähendab Toora saladuste katmist, mis olid alguses kaetud, ja Atik Yomin avaldas need ning andis loa neid avaldada. See, kes neid avaldab, saab selle järgi, mida selles salmis öeldakse.

29) Siit selgub ilmne suur erinevus Toora saladuste ja Toora „maitsete“ vahel. See, kes mõistab Toora saladusi, saab tohutu tasu selle eest, et varjab neid ega avalda. Seevastu see, kes mõistab Toora maitseid, saab tohutu tasu selle eest, et avaldab neid teistele. Ja üks tõlgendus ei ole vastuolus teisega, sest kumbki selgitab ütluse erinevate osade tähendust. Esimene puudutab ütluse viimast osa – „varjata Atikit“, ning ütleb, et suur tasu antakse Toora saladuste varjamise eest. Teine tõlgendus aga puudutab ütluse algust – „kõht täis süüa“, mis tähendab Toora „maitseid“, nagu on öeldud: „ja suulagi maitseb toitu“, sest „maitsete“ (taamim) valguseid nimetatakse maitsmiseks. Nii selgitatakse suure tasu saamise mõtet, millest räägitakse ütluses Toora „maitsete“ avaldamise kohta. (Nende kahe lähenemise vahel ei ole vastuolu, üks räägib lihtsalt Toora saladustest ning teine Toora „maitsetest“.) Kuid mõlemad on seisukohal, et Toora saladusi tuleb varjata, Toora „maitseid“ aga avaldada.

30) Nii on sul selge vastus sissejuhatuse alguses toodud neljanda ja viienda küsimuse kohta. Mida leiad meie tarkade sõnades ja pühades raamatutes, et seda antakse ainult sellele, kelle süda on mures, see tähendab osa, mida nimetatakse „Toora saladusteks”, mis on esimesed kolm Sefiroti, Rosh, mida antakse ainult varjatutele ja teatud tingimustel, siis sa ei leia neist jälgegi kõikides Kabala raamatutes, ei käsikirjas ega trükis, sest need on asjad, mida Atik Yomin kattis, nagu on kirjutatud Gemaras.

Veelgi enam, kas on üldse võimalik mõelda või ette kujutada, et kõik need pühad ja kuulsad õiged, kes on rahva suurimad ja parimad, nagu Sefer Yetzira [Loomise raamat], Zohari raamat ja rabi Ishmaeli Braita, rav Hai Gaon ja rav Hamai Gaon, rabi Elazar Garmizast ning ülejäänud Rishonimid [esimesed] kuni Nachmanideseni, ja Baal HaTurim ning Baal Shulchan Aruch kuni Vilna Gaonini [GRA], ning Ladi Gaon ja ülejäänud õiged, kellelt oleme saanud kogu avalikustatud Toora ning kelle sõnade järgi me elame, teades, millist tegu teha, et olla Looja silmis armu leida. Kõik nad kirjutasid ja avaldasid Kabala tarkuse raamatuid. Ja ei ole suuremat avalikustamist kui raamatu kirjutamine, mille autor ei tea, kes ta raamatut loeb. On võimalik, et seda uurib täielik õel. Seega ei ole sellest suuremat Toora saladuste avalikustamist olemas.

Ja me ei tohi kahelda neis pühades ja puhtais, nagu nad rikuks isegi ühe Yodi tähe võrra seda, mis on kirjutatud ja selgitatud Mishnas ja Gemaras, et neil on keelatud avaldada, nagu on kirjas õppimiskeelus (traktaadis Hagigah).

Vastupidi, kõik kirjutatud ja trükitud raamatud loetakse tingimata Toora Taamimiks, mida Atik Yomin esmalt kattis ja siis eemaldas katte, nagu on kirjutatud: „suulagi maitseb toitu.” Mitte ainult et neid saladusi ei ole keelatud avalikustada, vaid vastupidi – nende avalikustamine on suur Mitzva [käsk], nagu on kirjas Pesachim 119.

Ja see, kes oskab neid saladusi avalikustada ja avaldabki, tema tasu on suur. Seda seetõttu, et just nende valguste paljude jaoks avalikustamisest, just paljude jaoks, sõltub Messia tulek – peatselt meie päevil, Aamen.

31) On suur vajadus lõpuks selgelt selgitada, miks Messia tulek sõltub masside poolt Kabala õppimisest, mis on nii levinud Zoharis ja kõigis Kabala raamatutes. Avalikkus on seda mõttetult arutanud niivõrd, et see on talumatuks muutunud.

Selle küsimuse selgitus on lahti seletatud Tikkuney Zoharis (Tikkun 30, „Teine tee”). Need on tema sõnad: Teine tee, „Ja Jumala Ruach [vaim/tuul] hõljus vee kohal. Mis on ‘ja Ruach’? Tõepoolest, kui Šhina [jumalik kohalolu] laskub pagendusse, puhub see Ruach [tuul/vaim] nende peale, kes tegelevad Toora õppimisega, sest Shina on nende seas.

„Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal." (Jesaja 40:6). Iga halastuse, mille nad teevad, teevad nad iseenda jaoks. Ka kõik need, kes pingutavad Toora õppimises, iga halastuse, mille nad teevad, teevad nad iseenda jaoks.

Sel ajal, "Talle tuli meelde, et nad on liha, tuuleõhk (vaim), mis läheb ära ega tule tagasi." (Ps 78:39). See on Messia vaim. Häda neile, kes lasevad sellel lahkuda ja mitte maailma naasta. Nad teevad Toora kuivaks ega taha pingutada Kabala tarkuse õppimises. Nad põhjustavad, et tarkuse allikas, mis on selles sisalduv Yod, eemaldub. Vaim, mis lahkub, on Messia vaim, pühaduse vaim, tarkuse ja mõistmise vaim, nõu ja väe vaim, teadmise ja Looja kartuse vaim.

Teine käsk: „Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai.” (1Ms 1:3) See on armastus, mis on armastuse halastus, nagu on kirjutatud: „Ma olen sind armastanud igavese armastusega; sellepärast olen ma sind halastusega ligemale toonud.” Selle kohta on öeldud: „Kui sa äratad ja kui sa õhutad armastust, nii kaua kui see meeldib,” jne., armastus ja aukartus on selle tuum. Olgu see hea või halb, sellepärast nimetatakse seda hirmuks ja armastuseks, et saada tasu. Ja sel põhjusel ütles Looja, Ma manitsen teid, Jeruusalemma tütred, gasellide ja põldhirvede pärast, kui äratate ja kui õhutate armastust, nii kaua kui see meeldib, mis on armastus ilma tasu ootamata, mitte tasu saamise pärast. See on sellepärast, et hirm ja armastus tasu saamise pärast on teenija omad, ja kolme all väriseb maa, jne, orja all, kui ta saab kuningaks, ja teenija, kes pärib oma perenaise.

32) Hakkame selgitama Zohari Tikkuneid varbast pea suunas. Ta ütleb, et kartus ja armastus, mis tekib inimesel Toora ja Mitzvotide täitmisel tasu saamise eesmärgil, ehk siis lootuses Toorast ja tööst mingit kasu saada, seda peetakse teenijannaks. Selle kohta on kirjutatud: „Teenijanna, kes pärib oma emandalt.”

See tundub olevat mõistatuslik, sest on aktsepteeritud, et „Alati tuleb tegeleda Toora ja Mitzvotidega, isegi Lo Lishma,” ja miks maa värises? Lisaks peame mõistma seost just Lo Lishmas tegutsemise ja teenijanna vahel, ning ka allegooriat, et ta pärib oma emandalt. Mis pärandus siin on?

33) Mõistad seda kõike eelpool selles sissejuhatuses selgitatud põhjal, et Lo Lishmas õppimine on lubatud ainult seetõttu, et Lo Lishmast jõutakse Lishmasse, sest valgus selle sees parandab teda. Seega peetakse Lo Lishmas tegutsemist abistavaks teenijannaks, kes teeb väheväärtuslikke töid oma emanda, ehk Šhina heaks.

See on nii, sest lõppkokkuvõttes jõuab inimene Lishmasse ja saab tasuks Shina kohaloleku. Siis loetakse teenijannat ehk Lo Lishmas tegutsemist, samuti Pühaduse teenijannaks, sest ta toetab ja valmistab ette Pühadust, kuigi teda peetakse Pühaduse Assiya maailmaks.

Kui aga inimese usk ei ole täielik ja ta tegeleb Toora ja tööga ainult sellepärast, et Looja käskis tal õppida, siis nagu ülal nägime, ei avaldu selles Tooras ja töös üldse valgust, sest tema silmad on vigased ja ta muudab valguse pimeduseks nagu nahkhiir.

Sellist tegutsemist ei peeta enam pühaduse teenijannaks, sest selle kaudu ei omandata Lishmad. Seega satub see Klipa teenijanna valdkonda, kes selle Toora ja töö pärib ning need endale röövib.

Seetõttu „maa värises,” see tähendab Shina, keda nimetatakse „maaks,” sest see Toora ja töö, mis pidid tema omaks saama, kui Shina valduses olev, see kuri teenijanna röövib ja viib need Klipoti valdusesse. Nii päribki teenijanna oma emandalt.

34) Tikkuney Zohar tõlgendab vande tähendust: „Kui te äratate ja kui te äratate armastuse, kui sellele meeldib.” Täpsus seisneb selles, et Iisrael tõmbab ülima Hesedi [halastus], mida nimetatakse „halastuse armastuseks,” sest seda soovitaksegi. Seda tõmmatakse eelkõige Toora ja Mitzvot’ga tegelemisega mitte selleks, et saada tasu. Põhjus on see, et ülima tarkuse valgus ulatub Iisraelini selle halastuse valguse kaudu, ilmudes ja kehastudes selles halastuse valguses, mida Iisrael kutsub esile.

Ja see tarkuse valgus ongi salmi tähendus: „Ja tema peal hingab Issanda Vaim,tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim,Issanda tundmise ja kartuse Vaim.” (Jesaja 11:2), mida on öeldud Messia kohta. Nagu on öeldud ka seal allpool: „Ta tõstab rahvastele lipu, kogub Iisraeli hajutatud ja korjab kokku Juuda pillutatud neljast maailmakaarest.”(Jesaja 11:12) See on nii, sest pärast seda, kui Iisrael tarkuse valguse halastuse valguse kaudu esile toob, nagu „tarkuse ja arusaamise vaim,” jne., ilmub Messias ja kogub kokku laiali pillutud Iisraeli.

Seega sõltub kogu Toora ja töö Lishma harjutamisest, mis võib tuua esile suure halastuse valguse, kuhu tarkuse valgus end riietab ja laieneb. See ongi vande tähendus: „Kui te ärkate ja kui te ärkvele tõusete.” Sest täielik lunastus ja hajutatu uuesti kokku kogumine on ilma selleta võimatu, sest Kedusha kanalid ongi selliselt korraldatud.

35) Samuti tõlgendasid nad lauset „ja Jumala vaim hõljus vete kohal.” Mis on „Jumala vaim”? Kui Shina on pagenduses, siis see tuul [ka „vaim”] puhub nende peale, kes tegelevad Tooraga, sest Shina on koos nendega. Tõlgendus: Pagenduse ajal, kui Iisrael tegeles ikka veel Toora ja käskudega Lo Lishma, kui nad teevad seda sel moel, sest Lo Lishma kaudu jõutakse Lishmani, siis Shina on nende seas, ehkki pagenduse seisundis, sest nad ei ole veel Lishmad saavutanud. Nagu eespool öeldud, on ta Kedusha teenijanna kujul.

See tähendab, et Shina on nende seas, kuid varjatult. Ent nad on määratud jõudma Shina ilmutuseni ja siis hõljub Messia kuninga vaim nende kohal, kes tegelevad Tooraga, ning äratab neid Lishmani jõudma, sest „valgus selles parandab neid,” aidates ja valmistudes ette Shina ilmumiseks, kes on tema perenaine.

Ent kui see Lo Lishma õppimine ei ole sobiv, et neid Lishmani tuua, eelmainitud põhjusel, siis Shina kahetseb ja ütleb: „Kogu liha on kui hein, nad kõik on nagu loomad, kes söövad heina.” Teisisõnu, inimese vaim, mis tõuseb ülespoole, ei ole nende seas, kes tegelevad Tooraga. Selle asemel lepivad nad looma vaimuga, mis laskub alla.

Seal tõlgendatakse selle põhjuseks järgmist: kogu nende halastus on nagu "õieke väljal". Isegi kõik need, kes pingutavad Tooras, kogu halastuse, mida nad teevad, teevad nad iseenda heaks. See tähendab, et kogu nende tegevus Toora ja Mitzvotidega on ainult nende endi kasu ja naudingu jaoks ning Toora õppimine ei suuda neid viia Lishma-ni.

Ta kirjutab seal: „Talle tuli meelde, et nad on liha, tuuleõhk, mis läheb ära ega tule tagasi" - ja see on Messia vaim. See tähendab, et Messia vaim ei hõlju nende kohal, vaid lahkub neist ega tule tagasi, sest rüve teenijatüdruk röövib nende Toora ja pärib tema perenaise, sest nad ei ole teel, mis viiks Lo Lishmast Lishmani."

Sel põhjusel järeldab ta seal, et just nemad muudavad Toora kuivaks ega taha Kabala tarkuses pingutada. See tähendab, et kuigi nad ei saavuta avaliku Toora harjutamise kaudu edu, sest selles ei ole valgust ja see on kuiv nende mõistuse väiksuse tõttu (vt punkt 16), võiksid nad siiski õnnestuda, tegeledes Kabala uurimisega, sest valgus selles on riietatud Looja riietesse – Pühad nimed ja Sefirotid. Nii võiksid nad kergesti jõuda seisundisse Lo Lishma, mis viib Lishmani. Siis hõljuks nende kohal Jumala vaim, nagu on kirjutatud: „valgus selles parandab neid.”

Ometi ei ole neil Kabala õppimiseks üldse soovi. Ja see ongi tähendus ütlusele: „Häda neile, sest nad põhjustavad vaesust, hävingut, rüüstamist, tapmist ja hävitust maailmas. See vaim, mis lahkus, on Messia vaim, nagu öeldud, Pühaduse vaim, tarkuse ja mõistmise vaim” jne.

36) Me õpime Tikkuney Zoharist, et on olemas vanne, et halastuse ja armastuse valgus ei ärka maailmas seni, kui Iisraeli tegudes Toora ja Mitzvotide järgimisel puudub kasu saamise kavatsus, vaid on ainult Loojale rõõmu valmistamine. See ongi vande tähendus: „Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred.”

Seega sõltub pagenduse ja kannatuste pikkus, mida talume, meist endist ning ootab, et oleksime väärt Toora ja Mitzvotide Lishmad. Ja kohe kui me selle saavutame, siis see armastuse ja halastuse valgus, millel on võim laieneda, nagu on öeldud: „Ja vaim puhkab tema peal, tarkuse ja mõistmise vaim” jne, ning siis saame täieliku lunastuse osaliseks.

Samuti on selgitatud, et kogu Iisrael ei saa jõuda sellise suure puhtuseni, välja arvatud Kabala õppimise kaudu, mis on kõige lihtsam viis, sobides isegi lihtinimesele.

Seevastu, ainult avaliku Tooraga tegeledes ei ole võimalik selle läbi tasu saada, välja arvatud valitud vähestel ja pärast suuri pingutusi, kuid mitte enamusel inimestest põhjuse tõttu, mida on selgitatud 22. punktis. See seletab põhjalikult sissejuhatuse alguses olevate neljanda ja viienda küsimuse ebaolulisust.

37) Kolmas küsimus, mis puudutab hirmu, et inimene muutub kibedaks – siin ei ole üldse põhjust karta. Seda seetõttu, et Looja teelt kõrvale kaldumine, mis varem toimus, oli kahel põhjusel: 1) kas nad rikkusid meie tarkade sõnu asjadega, mida neil oli keelatud avalikustada, 2) või seepärast, et nad tajusid Kabala sõnu pealiskaudselt, nagu oleksid need ainelised juhised, rikkudes käsku “Ära tee endale kuju ega mingit pilti.”

Seetõttu oli selle tarkuse ümber tõesti kuni tänase päevani tugev müür. Paljud on püüdnud õppimist alustada, kuid ei suutnud jätkata mõistmise puudumise ja aineliste nimetuste tõttu. Sellepärast olen ma vaeva näinud Panim Meirot ja Panim Masbiroti tõlgendustega, et lahtiseletada suurt Elu puu raamatut, mille kirjutas ARI, muuta ainelised vormid abstraktseks ja kehtestada need vaimsete seadustena, kõrgemal ajast ja kohast. Nii saab iga algaja mõista asju, nende põhjuseid ja selgitusi selge meelega ning suure lihtsusega, mitte vähem kui mõistetakse Gemarat RASHI tõlgenduse abil.

38) Jätkame nüüd Toora ja käskude Lishma praktika kohta käivat selgitust, millest rääkimist ma alustasin. Tuleb mõista seda nime, “Toora Lishma”, miks soovitud ja täielikku tegevust defineeritakse nimega Lishma, ja soovimatut tegevust nimega Lo Lishma.

Sõnasõnaline tähendus viitab sellele, et see, kes tegeleb Toora ja Mitzvotiga, et suunata oma südant oma Loojale rahuldust pakkuma, mitte iseendale, oleks pidanud kandma nimetust Toora Lishmo [Tema nimel] ja Toora Lo Lishmo [mitte Tema nimel], st Looja nimel. Miks siis defineeritakse see nimega Lishma ja Lo Lishma, st Toora nimel?

Siin on kindlasti midagi enamat kui eespool nimetatu, millest tuleb aru saada, sest salm tõestab, et Toora Lishmo, st oma Loojale rahuldust pakkuda, ei ole ikka veel piisav. Pigem peab õppimine olema Lishma, st Toora nimel. See vajab selgitust.

39) Asi on nimelt selles, et on teada, et Toora nimi on “Elu Toora”, nagu on kirjutatud: “sest need on eluks sellele, kes need leiab,” (Õp 4:22). Samuti on kirjutatud: “Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu,” (5. Ms 32:47). Seega tähendab Toora Lishma seda, et Toora ja Mitzvoti järgimine toob inimesele elu ja pikad päevad ning siis on Toora oma nime vääriline. Ja see, kes ei suuna oma südant ja meelt eelöeldule, sellele toob Toora ja Mitzvoti järgimine elule ja pikkadele päevadele vastupidist, see tähendab täielikult Lo Lishma, sest selle nimi on “Elu Toora”. Need sõnad on selgitatud meie tarkade öelduga (Taanit 7a): “Igaühele, kes järgib Toorat Lo Lishma, saab tema Toora talle surmajoogiks, ja igaühele, kes järgib Toorat Lishma, saab tema Toora talle elujoogiks.”

Siiski vajavad nende sõnad selgitamist, et mõista, kuidas ja mille mõjul võib püha Toora saada talle surmajoogiks? Mitte ainult ei ole tema töö ja pingutus asjatud, ning ta ei saa oma vaevast kasu, vaid Toora ja töö ise muutuvad talle surmajoogiks. See on tõepoolest hämmastav.

40) Kõigepealt peame mõistma meie tarkade sõnu (Megillah 6b), kes ütlesid: “Ma pingutasin ja leidsin—usu; ma ei pingutanud ja leidsin—ära usu.”

Peame küsima “Ma pingutasin ja leidsin” kohta. Need tunduvad üksteisele vastu räägivat, sest pingutus viitab töö ja vaevani, mille inimene soovitud asja eest annab. Olulise asja nimel tehakse suur pingutus, vähem olulise nimel väiksem pingutus.

Selle vastand on leidmine. Selle olemus on jõuda inimeseni täiesti juhuslikult ja ilma igasuguse eelneva töö, vaeva ja hinna maksmiseta. Seega, kuidas saab öelda: “Ma pingutasin ja leidsin”? Ja kui siin on pingutus, oleks pidanud ütlema: “Ma pingutasin ja ostsin” või “Ma pingutasin ja mulle anti tasu” jne, mitte “Ma pingutasin ja leidsin.”

41) Zohar kirjutab tekstis “Need, kes otsivad Mind, leiavad Mind” ja küsib: “Kust leitakse Looja?” Nad ütlesid, et Looja leitakse ainult Tooras. Samuti öeldakse salmis “Tõesti, Sina oled Jumal, kes end peidab”, et Looja peidab end pühas Tooras.

Me peame nende sõnu põhjalikult mõistma. Näib, justkui oleks Looja peidetud ainult maiste asjade ja käitumiste sisse ning kõikidesse selle maailma tühisustesse, mis on väljaspool Toorat. Kuidas saab siis öelda vastupidist, et Ta peidab end ainult Tooras?

On ka üldine tähendus, et Looja peidab end viisil, mis nõuab, et Teda peaks otsima; miks seda varjamist vaja on? Ning samuti, “Kõik, kes Teda otsivad, leiavad Tema,” mida me mõistame salmist “Need, kes otsivad Mind, leiavad Mind.” Me peame põhjalikult mõistma seda otsimist ja leidmist, mis need on ja miks need olemas on.

42) Tõepoolest, sa peaksid teadma, et põhjus meie suurele kaugusele Loojast ning sellele, et oleme nii altid rikkuma Tema tahet, on vaid üksainus, mis sai kogu piina ja kannatuse allikaks, mida me kanname, samuti kõigile pattudele ja eksimustele, milles me läbi kukume. On selge, et kui eemaldada see põhjus, oleksime me kohe igasugusest kurbusest või valust vabad. Meile antakse viivitamatult osadus Temaga südames, hinges ja kogu jõus. Ja ma ütlen sulle, et see esmane põhjus ei ole miski muu kui “meie arusaamise puudumine Tema loodute juhtimise suhtes,” et me ei mõista Teda õigesti.

43) Kui näiteks Looja kehtestaks oma loodute üle avaliku Juhtimise selliselt, et näiteks igaüks, kes sööb midagi keelatut, lämbuks kohapeal, ja igaüks, kes täidab Mitzva, kogeks selles imelisi naudinguid, nagu parimad naudingud selles maises maailmas, siis 1) milline narr oleks üldse valmis proovima midagi keelatut, teades, et ta kaotab kohe oma elu selle tagajärjel, täpselt nagu keegi ei mõtle tulle hüppamisele? 2) Samuti, milline narr jätaks ainsagi Mitzva täitmata või ei täidaks seda nii kiiresti kui võimalik, täpselt nagu keegi ei suudaks loobuda suurest maisest naudingust, mis tema kätte satub, ilma et ta võtaks selle vastu niipea kui võimalik? Nii et kui Juhtimine oleks meie ees avalik, oleksid kõik inimesed maailmas täielikud õiglased.

44) Nii näedki, et kõik, mida me meie maailmas vajame, on avalik Juhtimine. Kui meil oleks avalikJuhtimine, oleksid kõik inimesed maailmas täiesti õiglased ja klammerduksid Temasse täieliku armastusega, sest meist igaühe jaoks oleks tõepoolest tõeline au Temaga sõprust hoida ja Teda kogu südamest ja hingest armastada ning alati Tema külge klammerduda, ainsatki minutit kaotamata.

Kuid et see nii ei ole, ja Mitzva eest ei anta selles maailmas tasu, ning need, kes Tema tahtest keelduvad, ei saa meie silme ees karistada, vaid Looja on nende suhtes kannatlik ning mõnikord tundub isegi vastupidine olevat, nagu on kirjutatud (Psalmid 73:12), „Vaata, niisugused on õelad:nad elavad alati rahulikultja koguvad jõukust.“ Seega ei saa kõik, kes tahavad Issandat võtta, tulla ja võtta. Selle asemel komistame igal sammul, kuni, nagu meie targad ütlesid (VaYikra Rabba 2) selle salmi kohta, „Olen leidnud ühe mehe tuhande hulgast, kus tuhat siseneb tuppa ja üks tuleb valguse kätte välja.“

Seega on Tema Juhtimise mõistmine iga hea põhjus ning mõistmise puudumine iga halva põhjus. Tuleb välja, et see on telg, mille ümber kõik maailma inimesed tiirlevad, kas paremuse või halvemuse poole.

45) Kui uurime lähemalt Juhtimise tajumist, milleni inimesed jõuavad, leiame sealt neli liiki. Igaüks neist saab Loojalt spetsiifilise Juhtimise, nii et siin on Juhtimise tajumise neli eristust. Tegelikult on neid ainult kaks: 1) palge varjamine, 2) ja palge ilmutamine, kuid need jagunevad neljaks.

Juhtimise palge varjamises on kaks eristust: 1) „ühekordne varjamine,“ 2) ning „varjamine varjamises,“ ja Juhtimise palge ilmutamises on samuti kaks: 3) „läbi tasu ja karistuse Juhtimine,“ 4) ning „igavene Juhtimine,“ nagu allpool selgitatakse.

46) Salm ütleb (5.Ms 31:17-18): „Sel ajal süttib mu viha põlema tema vastu ja ma jätan ta maha 
ning peidan oma palge tema eest ja teda hävitatakse ning teda tabab palju õnnetusi ja ahastusi. Sel ajal ta ütleb: „Eks ole need õnnetused mind tabanud selle pärast, et mu Jumal ei ole minu keskel?” Aga sel ajal peidan ma oma palge täiesti kõige selle kurja pärast, mis ta on teinud, pöördudes teiste jumalate poole.“

Kui sa neid sõnu uurid, leiad, et alguses on öeldud: „Sel ajal süttib mu viha... ...ja ma peidan oma palge,“ mis tähendab ühekordset varjamist. Hiljem on öeldud: „ning teda tabab palju õnnetusi ja ahastusi... ...sel ajal peidan ma oma palge [heebrea keeles esineb „peidan“ kaks korda],“ mis tähendab topelt varjamist. Me peame mõistma, mis on see „topelt varjamine.“

47) Kõigepealt peame mõistma “Looja palge” tähendust, mille kohta kirjutatakse: “peidan ma oma palge.” Seda võib võrrelda inimesega, kes näeb oma sõbra nägu ja tunneb ta kohe ära. Kui aga ta näeb teda tagantpoolt, ei ole ta tema isikus kindel. Ta võib kahelda: “Võib-olla on see keegi teine, mitte tema sõber?”

Nii on ka meie käsitletava küsimusega: Kõik teavad ja tunnevad, et Looja on hea ja et heale on omane teha head. Seega, kui Looja heldelt oma looduile kingib, loetakse, et Tema pale on Tema loodutele avalikustatud. Seda seetõttu, et siis kõik tunnevad ja tajuvad Teda, sest Ta käitub oma nime kohaselt, nagu eespool avatud Jumaliku Juhtimise kohta öeldi.

48) Kui aga Ta käitub oma loodutega eeltoodule vastupidiselt, ehk kui nad kannatavad Tema maailmas hädade ja valude käes, loetakse seda Looja tagumiseks küljeks. See tähendab, et Tema pale, st Tema täielik headuse omadus, on nende eest täiesti varjatud ning see ei ole Tema nimele vastav käitumine. See on nagu inimene, kes näeb oma sõpra tagantpoolt ja võib kahelda ning arvata: “Võib-olla on see keegi teine?”

Kirjutises on öeldud: “Sel ajal süttib mu viha... ...ja ma peidan oma palge tema eest.” Viha ajal, kui inimesed kannatavad hädade ja valude all, tähendab see, et Looja peidab oma palge, ehk oma täielikku headust, ning avalikuks jääb vaid Tema tagumine külg. Selles olekus on vaja tugevat usku Temasse, et hoiduda üleastumismõtetest, sest Teda on tagantpoolt raske ära tunda. Seda nimetatakse “ühekordseks peitmiseks”.

49) Kui aga hädad ja piinad kuhjuvad väga suureks, põhjustab see kahekordse peitmise, mida raamatud nimetavad “peitmiseks peitmise sees”. See tähendab, et isegi Tema tagumist külge ei nähta, ehk nad ei usu, et Looja on nende peale vihane ja karistab neid, vaid omistavad juhtunu juhusele või loodusele ning jõuavad Tema juhtimise ja tasu-karistuse eitamiseni. See ongi kirjakoha mõte: “peidan ma oma palge täiesti … pöördudes teiste jumalate poole.” See tähendab, et nad muutuvad uskmatuteks ja pöörduvad ebajumalate teenimise poole.

50) Kuid enne, kui kiri räägib ainult ühest peitmise seisukohast, lõpeb tekst sõnadega: „ja nad ütlevad sel päeval: Kas need õnnetused ei ole meie peale tulnud sellepärast, et meie Jumal ei ole meie keskel?” See tähendab, et nad usuvad endiselt Juhtimise tasu ja karistust ning ütlevad, et õnnetused ja kannatused tulevad neile sellepärast, et nad ei ole Loojaga seotud, nagu on kirjutatud: „need õnnetused tulevad meie peale, sest meie Jumal ei ole meie seas.” Seda peetakse endiselt Looja nägemiseks, kuid ainult tagantpoolt. Sellepärast nimetatakse seda „ühekordseks peitmiseks”, ainult näo peitmiseks.

51) Nüüd oleme selgitanud kahte arusaama peidetud Juhtimise tajumisest, mida inimesed tunnevad: „ühekordne peitmine” ja „peitmine peitmise sees.” Ühekordne peitmine puudutab ainult näo peitmist, samas kui tagumine osa on neile avalik. See tähendab, et nad usuvad, et Looja andis neile kannatuse karistusena. Ja kuigi neil on raske alati Loojat Tema tagumise osa kaudu tunda, mis viib neid üleastumisteni, siis ka sel juhul peetakse neid „mittetäielikeks õelateks.” Teisisõnu, need üleastumised on nagu eksimused, sest need tulevad neile kannatuste kuhjumise tagajärjel, sest usuvad nad tasu ja karistust.

52) Peitmine peitmise sees tähendab, et isegi Looja tagumine pool on nende eest varjatud, sest nad ei usu tasu ja karistust. Neid nende üleastumisi peetakse pattudeks. Neid peetakse „täielikeks õelateks“, sest nad mässavad ja ütlevad, et Looja ei valva oma loodute üle üldse ning pöörduvad ebajumalate teenimise poole, nagu on kirjutatud: „on pöördunud teiste jumalate poole.“

53) Me peame teadma, et kogu töö mõte Toora ja Mitzvoti täitmisel valikuvabaduse kaudu kehtib eelkõige nende kahe eelpoolmainitud varjatud Juhtimise eristuse puhul. Ben He He ütleb selle aja kohta (Avot, peatükk 5): „Tasu on valuga vastavuses.“

Et Tema Juhtimine ei ole avalikustatud, ei ole võimalik Teda näha muidu kui ainult peidetud palgega, tagantpoolt, nagu keegi, kes näeb oma sõpra tagantpoolt ning võib kahelda ja arvata, et see on keegi teine. Selles seisundis jääb inimesele alati valik, kas täita Tema tahet või see murda. See on sellepärast, et kannatused ja valu, mida ta läbi elab, panevad teda Tema poolt Oma loodute juhtimise reaalsuses kahtlema, olgu see esimesel viisil, mis on eksimused, või teisel viisil, mis on patud.

Igal juhul on inimene endiselt suures valus ja vaevas. Kirjakoht ütleb selle aja kohta: „Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata,“ (Koguja 9:10). See on sellepärast, et talle ei anta palge ilmutust, Tema headuse täielikku mõõtu, enne kui ta pingutab ja teeb kõik, mis tema võimuses on teha, ja tasu on valuga vastavuses.

54) Kui Looja näeb, et inimene on lõpetanud oma jõupingutuse ja teinud kõik, mis tema valiku jõu ja usu tugevdamisega Loojasse teha tuli, siis Looja aitab teda. Siis jõuab inimene avatud Juhtimiseni, mis tähendab palge avalikustamist. Seejärel premeeritakse teda täieliku meeleparandusega, see tähendab, et ta klammerdub taas Looja külge oma südame, hinge ja väega, justkui oleks teda loomulikul viisil avatud Juhtimise saavutamiseni tõmmatud.

55) Ülalmainitud saavutused ja meeleparandus tulevad inimesele kahes järgus: Esimene on Juhtimise absoluutse tasu ja karistuse saavutamine. Lisaks sellele, et ta saab täiesti selgelt tasu iga Mitzva eest järgmises maailmas, premeeritakse teda ka selles maailmas Mitzva vahetu täitmise imetlusväärse naudingu kogemisega.

Lisaks sellele, et ta tajub iga patu tõttu pärast surma talle langevat kibedat karistust, premeeritakse teda ka iga üleastumise kibeda maitse tundmisega juba siis, kui ta veel elus on.

Loomulikult on inimene, kellele see avatud Juhtimine antakse, kindel, et ta enam pattu ei tee , nagu on kindel, et ta ei lõika omaenda liha ega põhjusta endale kohutavat kannatust. Samuti on ta kindel, et ta ei jäta ühtegi Mitzvat täitmata kohe, kui see temani jõuab, just nagu ta on kindel, et ta ei jäta kasutamata ühtegi ilmalikku naudingut ega suurt kasu, mis temani jõuab.

56) Ja siit mõista tarkade sõnu: „Mida tähendab „patukahetsus“? – Kuni saladuste Teadja tunnistab inimese kohta, et ta ei pöördu enam tagasi oma rumaluse juurde.“ Esmapilgul tunduvad need sõnad kummalised. Sest kui see nii on, siis kes tõuseb taevasse, et Looja tunnistust kuulda? Ja kelle ees peab Looja sellest tunnistama? Kas ei ole mitte piisav, et Looja ise teab, et inimene on kogu oma südamest kahetsenud ja ei tee enam pattu?

Kuid eelnevast selgub, et asi on väga lihtne. Sest inimene tõepoolest ei saa olla täiesti kindel, et ta ei tee rohkem pattu, kuni ta ei ole jõudnud juhtimise tasu ja karistuse  mõistmiseni ehk siis palge ilmutuseni. Ja palge ilmutus ongi see, mida Looja lunastuse seisukohalt nimetatakse „tunnistuseks“; sest just Looja enda poolt antud lunastus, mis viib inimese tasu ja karistuse mõistmiseni, lubabki talle, et ta ei tee enam pattu.

Seega selgub, et Looja tunnistab inimese kohta. Ja sellest on öeldud: „Mida tähendab „patukahetsus“?“ Teisisõnu: millal võib inimene olla kindel, et on täiusliku paranduse teele jõudnud? Sellek jaoks anti talle selge märk: kui saladuste Teadja tunnistab tema kohta, et ta ei pöördu enam tagasi oma rumaluse juurde. See tähendab, kui ta saab palge ilmutuse osaliseks ja siis Looja enda poolt teostatud lunastus tunnistab tema kohta, et ta ei pöördu enam tagasi oma rumaluse juurde.

57) See eelmainitud paranduse teed nimetatakse „kartusest tulenevaks patukahetsuseks“, sest kuigi inimene on kogu oma südame ja hingega Looja juurde pöördunud, sellisel määral, et saladuste Teadja tunnistab tema kohta, et ta ei pöördu enam tagasi oma rumaluse juurde – siiski põhineb kogu see kindlus, et ta enam pattu ei tee, tema mõistmisel ja tundel karistuste ja ränkraskete kannatuste kohta, mis tulenevad üleastumistest. Ja sellepärast on inimene kindel, et ta ei tee pattu, samamoodi nagu ta on kindel, et ta ei põhjusta endale kohutavaid kannatusi.

Lõppkokkuvõttes on patukahetsus ja kindlus tingitud üksnes kartusest karistuste ees, mis tulenevad üleastumistest. Seega on patukahetsus tingitud vaid karistuste kartusest. Ja seetõttu nimetatakse seda „kartusest tulenevaks patukahetsuseks“.

58) Seda saab mõista tarkade sõnadest: „Kartuse tõttu patukahetsuse pälvinu saab selle, et kurjad mõtted muutuvad tema jaoks juhuslikeks eksimusteks.“ Tuleb mõista, kuidas see toimub? Eelnevalt (p 52) selgitatust saad hästi aru, et kurjad mõtted, mida inimene mõtleb, tulenevad kahekordse varjamise valitsemise kogemisest ehk varjamisest varjamise sees. See tähendab, et inimene ei usu tasu ja karistuse valitsemisse. Samas ühekordne varjamine tähendab, et inimene usub tasu ja karistuse valitsemisse, kuid paljude kannatuste tõttu jõuab ta mõnikord kurjade mõtisklusteni, sest ehkki ta usub, et kannatused tulid talle karistusena, sarnaneb ta sellele, kes vaadates kaaslast selja tagant, võib kahelda ja mõelda: „Võib-olla on see keegi teine?“ Ja need eksimused on vaid juhuslikud vead, sest inimene usub siiski tasu ja karistuse valitsemisse.

59) Seetõttu, pärast seda, kui inimene on saanud aukartusest tingitud lunastuse osaliseks, mille mõte seisneb tasu ja karistusega juhtimise selges tajumises sellisel määral, et ta on kindel, et ei tee enam pattu – parandatakse tema puhul täielikult varjamise sees oleva varjamise etapp. Sest ta näeb nüüd oma silmaga, et on olemas tasu ja karistusega juhtimine. Ja talle on selge, et kõik need arvukad kannatused, mida ta kunagi koges, olid talle Looja juhtimise poolt karistuseks tema sooritatud pattude eest. Ning talle avaldub tagantjärele, et ta eksis tol ajal kibedalt. Ja sellepärast juurib ta need pahatahtlikud arusaamad täielikult välja.

Kuid mitte täielikult, vaid nii, et need muutuvad tema jaoks kergemateks eksimusteks. See tähendab, et need on sarnased üleastumistele, mida ta ühekordse varjamise etapis sooritas, kui ta vääratas arusaamade hägustumise tõttu, mille põhjustasid arvukad kannatused, mis võtavad inimeselt mõistuse. Ja seda peetakse vaid eksimuseks.

60) Küll aga ei parandanud inimene selle patukahetsusega kuidagi seda ühekordset varjamist, milles ta enne seda viibis. Tema parandused kehtivad vaid sellest hetkest, kui ta on palge avaldumise osaliseks saanud, ja sealt edasi. Kuid minevikus, mil ta ei olnud veel lunastuse osaliseks saanud, jäid peidetud pale ja kõik eksimused talle sellistena, nagu need olid, ilma igasuguse paranduse või muutuseta. Sest ka tol ajal uskus ta, et õnnetused ja kannatused tulid talle karistusena. Nagu on kirjas: „Ja ütleb siis sel päeval: „Ehk seepärast, et mu Looja ei ole minus, on tabanud mind need õnnetused?””.

61) Ja seetõttu ei ole teda seni veel täielikuks õigeks nimetatud. Kui aga inimene saab palge avaldumise osaliseks, mis tähendab Looja täiusliku headuse mõõtu, vastavalt Tema nimele – just teda nimetataksegi „õigeks meheks” (p. 55), sest ta õigustab Looja juhtimist, nii nagu see tegelikult on, ning tunnistab, et Looja tegutseb oma loodutega täieliku headuse ja täiuslikkusega, tehes head nii halbadele kui headele.

Seetõttu, saavutades palge avaldumise, on inimene alates sellest hetkest väärt kutsumist „õigeks meheks”. Et ta ei ole veel kõike täielikult parandanud, vaid ainult varjamise sees oleva varjamise etapi, see tähendab, ühekordse varjamise etapp on veel parandamata ning parandamine kehtib alles alates sellest hetkest ja edaspidi – siis, kui ta ei ole veel lunastuse osaliseks saanud, ei ole ta veel väärt, et teda nimetataks „õigeks meheks”. Sest sel juhul jääb tema jaoks varjatud pale samasuguseks, nagu see oli. Ja sellepärast nimetatakse inimest „mittetäielikuks õigeks”; teisisõnu, tema minevik vajab veel parandamist.

62) Samuti nimetatakse teda „keskmiseks“, sest olles ühel või teisel viisil väärinud meeleparanduse aukartuse tõttu, tänu täiuslikule Toora õppimisele ja headele tegudele, on ta muutunud sobivaks, et väärida ka meeleparandust armastuse tõttu. Ja siis jõuab ta „täieliku õige“ astmele. Nii et praegu asub ta aukartuse ja armastuse vahel, mistõttu nimetatakse teda „keskmiseks“. Seevastu varem ei olnud ta isegi piisavalt sobilik selleks, et end armastuse kaudu melleparanduseks ette valmistada.

63) Selle kaudu sai põhjalikult lahti seletatud esimene aste ilmutatud palge mõistmises, see tähendab tasu ja karistusega juhtimise mõistmine ja kogemine, kui saladuste Tundja annab inimese kohta tunnistuse, et ta ei pöördu enam tagasi oma rumaluse juurde. Ja seda nimetatakse „meeleparandus aukartuse tõttu“, kui pahateod muutuvad tema jaoks tahtmatuteks eksimusteks. Ning inimest nimetatakse „mittetäielikuks õigeks“. Samuti nimetatakse teda „keskmiseks“.

64) Nüüd seletame teise astme avaldatud palge mõistmist: täiusliku, tõelise ja igavese juhtimise mõistmine. See tähendab, et Looja juhib oma looduid kui Hea ja Head Tegev – nii halbade kui heade suhtes. Ja nüüd nimetatakse inimest „täielikuks õigeks“ ning see on „meeleparandus armastuse tõttu “. Ja teda austatakse sellega, et tema pahateod muutuvad voorusteks.

Nii said selgeks kõik neli juhtimise mõistmise astet, mis on loodutele omased. Kusjuures kolm esimest: kahekordne varjamine, ühekordne varjamine ja tasu ning karistusega juhtimise mõistmine –  ei ole midagi muud kui ettevalmistus, mille kaudu inimene väärib neljandat astet: tõelise, igavese Juhtimise, mõistmist.

65) Siiski tuleb mõista, miks inimesele kolmandast astmest ei piisa, mis on tasu ja karistusega juhtimise mõistmine? Sest, nagu ütlesime, ta on juba saanud selle osaliseks, et saladuste Tundja annab tema kohta tunnistuse, et ta ei tee enam pattu. Ja miks teda siiski „keskmiseks“ või „mittetäielikuks õigeks“ nimetatakse? Sest juba see nimi ise tõestab, et inimese töö ei ole Looja silmis veel täielikult soovitud ja tema Tooras ja töös esineb jätkuvalt puudujääke ja vigu.

66) Esiteks uurigem, mida selgitajad Looja armastamise Mitzva kohta küsisid. Kuidas kohustas Toora meid täitma käske, mida me üldse täita ei suuda? Inimest võib sundida ja orjastada ükskõik mille nimel, kuid armastuse puhul ei aita ükski sund või orjastamine maailmas.

Nad selgitasid, et kõiki 612 Mitzvat korralikult täites laieneb Looja armastus talle iseenesest. Seetõttu peetakse selle täitmist võimalikuks, sest inimene võib ennast sundida ja orjastada korralikult 612 Mitzvat täitma ning siis tasustatakse teda ka Looja armastusega.

67) Tõepoolest, nende sõnad vajavad põhjalikku selgitust. Lõppkokkuvõttes ei oleks Looja armastus pidanud meieni jõudma kui Mitzva, sest meie poolt ei ole selles ei tegu ega orjastamist. Pigem tuleb see iseenesest pärast 612 Mitzva täitmist. Seega on piisab meile 612 käsust ja miks siis kirjutati armastuse Mitzva?

68) Selle mõistmiseks peame esmalt omandama tõelise arusaamise Looja armastuse olemusest. Me peame teadma, et kõik kalduvused, suundumused ja omadused, mis inimesele on antud, et teenida oma ligimest, kõik need kalduvused ja loomulikud omadused on vajalikud Looja teenimiseks.

Algselt loodi ja tembeldati need inimesse üksnes lõpliku eesmärgi pärast—inimese lõpliku eesmärgi nimel, nagu on kirjutatud: „Ükski heidik ei saa Temast heidetud.” Inimene vajab neid kõiki, et täiendada end külluse vastuvõtmise viisides ja täita Looja tahe.

See on tähendus salmile: „kõik, keda nimetatakse minu nimegaja keda ma oma auks olen loonud,” (Jesaja 43:7), ning samuti: „Issand on kõik teinud otstarbekohaselt,nõnda ka õela õnnetuspäeva jaoks.” (Õp 16:4). Kuid seni on inimesele antud terve maailm, et ta arendaks ja täiendaks endas kõiki neid loomulikke kalduvusi ja omadusi, tegeledes nendega inimestega, nii et need muutuvad oma eesmärgi jaoks sobivaks.

Nagu meie targad ütlesid: „Inimene peab ütlema: 'Maailm loodi minu jaoks',” sest kõiki inimesi maailmas on vaja inimese jaoks, sest nad arendavad ja kvalifitseerivad igaühe omadusi ja kalduvusi, et neist saaksid  Tema töö jaoks sobivad vahendid.

69) Seega peame mõistma Looja armastuse olemust armastuse omaduste põhjal, millega üks inimene suhtub teise. Looja armastus antakse tingimata nende omaduste kaudu, sest need tembeldati inimese sisse alguses ainult Tema pärast. Kui me jälgime armastuse omadusi inimeste vahel, leiame neli armastuse mõõtu, üks teise peal, mis tähendab kahte, mis on neli.

70) Esimene on „tingimuslik armastus.” See tähendab, et suure headuse, naudingu ja kasu tõttu, mida inimene oma sõbralt saab, klammerdub tema hing temasse imetlusväärse armastusega.

Selles on kaks mõõdet: Esimene mõõde on see, et enne kui nad kohtusid ja üksteist armastama hakkasid, tegid nad teineteisele kahju. Nüüd aga ei taha nad seda meenutada, sest "armastus katab kõik pahateod." Teine mõõde on see, et nad on alati head teinud ja üksteist abistanud, ning nende vahel ei ole mingit jälge kahjust ega pahateost.

[Toimetaja märkus: Käsikirjas puudub 71. punkt]

72) Teine on "tingimusteta armastus." See tähendab, et inimene teab oma sõbra voorust olevat üleva, üle igasuguse kujuteldava määra. Selle tõttu klammerdub tema hing tema külge mõõtmatu armastusega.

Ka siin on kaks mõõdet: Esimene mõõde on enne, kui inimene oma sõbra kõiki tegusid ja teistega käitumist põhjalikult tunneb. Sel ajal peetakse seda armastust "väiksemaks kui absoluutne armastus." See tuleneb sellest, et sõber suhtleb ka teistega ning pealtnäha võib tunduda, et ta teeb teistele hooletusest kahju. Sel viisil, kui armastaja neid näeks, oleks sõbra teenetel täielik plekk ning nendevaheline armastus oleks rikutud. Aga et ta ei ole seda suhtlemist näinud, on tema armastus veel terviklik, suur ja tõeliselt imetlusväärne.

73) Teine tingimusteta armastuse omadus on armastuse neljas üldomadus, mis tuleneb samuti sõbra teenete tundmisest. Kuid lisaks teab ta nüüd kõiki tema suhteid ja tegusid iga inimesega, mitte ühtegi vahele jätmata. Ta on uurinud ja leidnud, et mitte üksnes ei ole neis mingit viga, vaid tema headus ületab kõik kujuteldava. Nüüd on see "igavene ja täielik armastus."

74) Pane tähele, et need neli armastuse omadust inimese ja inimese vahel kehtivad ka inimese ja Looja vahel. Veelgi enam, siin, Looja armastuses, muutuvad need põhjuse ja tagajärje kaudu tasemeteks.

Ühtegi neist ei ole võimalik saavutada enne, kui inimene ei ole omandanud tingimusliku armastuse esimest omadust. Pärast selle täielikku omandamist põhjustab see omadus teise omaduse omandamise. Kui teine omadus on täielikult omandatud, põhjustab see kolmanda omaduse omandamise. Lõpuks, kolmas omadus neljanda omaduse, igavese armastuse.

75) Seega tekib küsimus: "Kuidas saab saavutada Looja armastamise esimest astet, tingimusliku armastuse esimest astet, mis on armastus, mis tuleb selle kaudu, et armastatu annab hulgaliselt headust, kui me võtame omaks, et selles maailmas ei ole Mitzva eest tasu?"

Pealegi, eelneva põhjal peab inimene läbima esimesed kaks juhtimise vormi varjatud palge kaudu. Teisisõnu, tema pale ehk tema headuse mõõt, sest Hea kes Teeb Head, on sel ajal varjul (punkt 47). Seetõttu kogeb inimene sel ajal valu ja kannatusi.

Sellegipoolest õpime, et kogu Toora ja töö harjutamine vabal valikul toimub just sel ajal, mil pale on varjatud. Kui see nii on, kuidas on võimalik, et keegi saab tingimusliku armastuse teise omaduse osaliseks, kui arvestada, et armastatu on alati teinud vaid imetlusväärselt ja rohkelt head ning ei ole kunagi talle mingit kahju teinud, siis on iseenesestmõistetav, et talle antakse kolmas või neljas aste?

76) Tõepoolest, siin sukeldume sügavatesse vetesse. Vähemalt peame siit leidma hinnalise kalliskivi. Seetõttu uurigem meie tarkade sõnu (Berachot 17): „Kui targad väljusid rabi Ami majast, ja mõned ütlevad, et rabi Hanina majast, ütlesid nad talle järgmist: „Sa näed oma maailma oma elus, ja sinu lõpp saab osaks järgmise maailma elust, ning sinu sammud kiirustavad kuulma Atik Yomini sõnu.””

Me peame mõistma, miks nad ei öelnud: „Sa saad oma maailma oma elus,” vaid ainult „näed.” Kui nad soovisid õnnistada, oleksid nad pidanud õnnistama täielikult, tähendab omandada ja saada oma maailm oma elus. Me peame ka mõistma, miks peaks keegi nägema oma järgmist maailma oma elus? Vähemalt tema lõpp saab olema järgmise maailma elu. Pealegi, miks nad selle õnnistuse esimeseks panid?

77) Kõigepealt peame mõistma, kuidas saab inimene oma elu ajal näha järgmist maailma? Kindlasti ei saa me näha midagi vaimset füüsiliste silmadega. Samuti ei ole Loojal tavaks loodusseadusi muuta. Seda seetõttu, et Looja seadis need tavad algselt selliselt, sest need on oma eesmärgi jaoks kõige edutoovamad. Nende kaudu jõutakse Temaga liitumiseni, nagu on kirjutatud: „Kõik, mis Issand on teinud, on tehtud Tema jaoks.” Seepärast peame mõistma, kuidas inimene oma maailma oma elus näeb.

78) Ma ütlen sulle, et see nägemine tuleb inimesele läbi silmade avanemise Tooras, nagu on kirjutatud: „Ava mu silmad, et ma võiksin Sinu seaduses imelisi asju näha.” Sellega on hing enne kehasse tulemist vandega seotud (Nida, lk 30b), kus „Isegi kui kogu maailm ütleb sulle, et sa oled õiglane, ole iseenda silmis õel,” just nimelt iseenda silmis.

Teisisõnu, niikaua kui sa ei ole pälvinud „silmade avanemist” Tooras, pea end iseenda silmis õelaks. Ära peta end kogu maailma kuulsusega kui õiglane.

Nüüd saad ka aru, miks nad panid õnnistuste algusesse õnnistuse „Sa näed oma maailma oma elu ajal.” Sellepärast, et enne seda ei ole inimesele antud isegi „ebatäiusliku õige” omadust.

79) Me ei ole veel aru saanud, kui inimene teab iseenda kohta, et ta on juba täitnud kogu Toora ja kogu maailm selles temaga nõustub, miks ei ole see tema piisav? Selle asemel on ta vannutatud enda õelana tunnetamist jätkama. Kas põhjus on selles, et temas puudub see imeline Toora avatud silmadega nägemise aste, mille tõttu sa võrdled teda õelaga ? Tõepoolest, see on väga hämmastav.

80) Kuid juba on selgitatud neli viisi, kuidas inimesed enda Looja poolt juhtimist mõistavad, nimelt: kaks palge varjamises ja kaks palge avaldumises. Ja on selgitatud mõiste «palge varjamine» loodute eest, millel on ülev eesmärk anda inimestele võimalus teha pingutusi ja Looja nimel Toora ja käskudega «vaba tahte» kaudu tegutseda. Sest siis suureneb Looja silmis inimeste töö nauding Tema Tooras ja käskudes veel enamgi kui kõrgemate inglite nauding, kellel puudub vaba tahe, vaid neil on, nagu teada, oma missioon.

81) Hoolimata ülaltoodud kiitusest palge varjamisele, ei loeta seda siiski täielikkuseks, vaid ainult "üleminekuks", sest see on koht, kus saavutatakse soovitud täielikkus. See tähendab, et iga inimese jaoks ette valmistatud tasu Mitzva eest omandatakse ainult läbi tema töö Toora ja heade tegude kaudu palge varjamise ajal, kui ta tegutseb vabatahtlikult. See on nii, sest siis tunneb inimene valu, kui ta kinnitab usku ja täidab Tema tahtmist. Ja kogu tasu mõõdetakse ainult kannatuse järgi, mida ta Toora ja Mitzva täitmisel tunneb, nagu ütles Ben He He: "Tasu on vastavuses valuga."

82) Seega peab iga inimene kogema seda üleminekuperioodi palge varjamisega. Kui ta selle lõpetab, saab ta tasuks avatud Juhtimise, ehk palge avaldumise.

Enne kui ta saab palge avaldumise, kuigi ta näeb tagumist poolt, ei suuda ta kunagi üleastumise tegemisest hoiduda. Ta ei suuda täita mitte ainult kõiki 613 Mitzvoti, sest armastus ei tule sunduse ja kohustuse läbi, vaid inimene ei ole täielik isegi 612 Mitzva täitmises, sest isegi tema kartus ei ole nii kindel, kui see peaks olema.

See ongi Toora väärtus 611 Gematrias, sest iga Gematria on tagumine pool, ning inimene ei suuda korralikult täita isegi 612 Mitzvoti. See tähendabki, et "Ta ei vaidle igavesti." Lõpuks saab inimene tasuks palge avaldumine.

83) Esimene jumaliku palge avaldumise aste, mis kujutab endast täiesti selget mõistmist tasu ja karistuse juhtimisest, jõuab inimeseni ainult Looja sekkumise kaudu, kui ta imelise taipamise kaudu saab au osaliseks saada selgust Tooras ja „muutub justkui tugevnevaks allikaks” (traktaat Avot, 76). Ja igas Toora käsus, mille ta on juba tänu oma vabal valikul tehtud pingutusele täitnud, saab inimene au osaliseks näha selle käsu eest tulevases maailmas talle määratud tasu, samuti suurt kahju, mis seisneb üleastumises.

84) Ja kuigi tasu ei ole talle veel saabunud, sest selles maailmas ei ole käsu eest tasu, piisab inimesel siiski sellest selgest ning enam mitte kaduvast taipamisest, et tunda suurt naudingut iga käsu täitmisel, sest „kõik, mis on nõutav, on justkui juba nõutud”. Võtame näiteks kaupmehe, kes on sõlminud tehingu, millest ta teenib suure summa. Isegi kui ta saab kasumi alles pärast pikka aega, on ta igal juhul, kui ta on täiesti kindel ja tal ei ole vähimatki kahtlust, et ta saab kasumi õigel ajal, tema rõõm selline, nagu oleks ta kasumi koheselt saanud.

85) Ja iseenesestmõistetavalt annab selline ilmne juhtimine tunnistust inimese kohta, et sellest hetkest alates saab ta üha enam kogu oma südame ja hingega Toora ja käskudega tegeleda , hoides end eemale ja vältides üleastumisi samamoodi, nagu tule eest põgenetakse. Ja kuigi ta ei ole veel lõplikult õiglane, sest talle ei ole veel armastusest tingitud parandust osaks saanud– igal juhul aitab tihe Toora ja heade tegudega ühinemine inimesel järk-järgult jõuda ka armastusest sündinud paranduse juurde, see tähendab teise „palge avaldumise” astme juurde. Siis on ta võimeline täitma kõiki 613 käsku täiuslikult ja muutub täielikuks õigeks.

86) Nüüd mõistame põhjalikult, mida me küsisime vande kohta, et hing vannutatakse enne siia maailma tulekut: “Isegi kui kogu maailm ütleb sulle, et oled õige, ole iseenda silmis õel.” Me küsisime: “Kui kogu maailm nõustub, et ta on õige, miks peab ta end siiski kurjaks pidama? Kas ta ei usalda siis kogu maailma?”

Samuti peame lisama fraasi kohta: “Isegi kui kogu maailm ütleb.” Mis on selle seos kogu maailma tunnistusega, sest inimene tunneb iseennast paremini kui kogu maailm? Teda oleks pidanud vannutatama: “Isegi kui sa tead enda kohta, et oled õiglane.”

Ometi on kõige hämmastavam see, et Gemara ütleb selgesõnaliselt (Berachot 61): “Raba ütles: ‘Inimene peab teadma oma hinges, kas ta on õiglane või mitte.’” Seega on kohustus ja võimalus tõesti olla täielikult õiglane.

Veelgi enam, inimene peab selle tõe endale põhjalikult selgeks tegema. Kui see on nii, kuidas siis vannutatakse hinge alati iseenda silmis õel olema ja ta ei tohi kunagi tegelikku tõde teada, kui meie targad on vastupidist kohustanud?

87) Sõnad on tõepoolest väga täpsed. Niikaua kui inimest ei ole austatud sellega, et  Toora tema silmad  imetabaseks saavutuseks avaks, mis võimaldab tal selgelt ja arusaadavalt mõista tasu ja karistuse põhimõtet, ei suuda ta kindlasti ennast petta ja ennast õigeks pidada. Seda seetõttu, et ta tunneb paratamatult, et tal puuduvad kaks kõige üldisemat Mitzvat Tooras: armastus ja aukartus.

Isegi täieliku aukartuse saavutamine, nii et “see, kes tunneb saladusi, võib tunnistada, et ta ei pöördu kunagi enam rumaluse juurde,” tänu suurele hirmule karistuse ees ja väga suurele kaotusele üleastumise korral, on täiesti kujuteldamatu enne, kui inimene saab täieliku, selge ja absoluutse ettekujutuse tasu ja karistuse jumaliku ettenägelikkuse kohta.

See puudutab esimest tasandit palge ilmutusest, mis saab inimesele osaks läbi silmade avanemise Tooras. Veelgi enam on nii armastusega, mis on täielikult väljaspool inimese võimeid, sest see sõltub südame mõistmisest, ja siin ei aita töö ega sundimine.

88) Seetõttu öeldakse vandes: “Isegi kui kogu maailm ütleb sulle, et oled õige.” See on nii, sest need kaks Mitzvat, armastus ja aukartus, on antud vaid üksikisikule ja keegi teine maailmas ei suuda neid eristada ega tunda.

Nõnda, nähes, et ta täidab 611 Mitzvat, ütlevad nad kohe, et tal on tõenäoliselt ka need kaks – armastus ja aukartus. Ja et inimloomus sunnib inimest maailma uskuma, võib ta ränka eksitusse sattuda.

Seepärast antakse hingele see vanne juba enne siia maailma tulekut, ja see olgu meile abiks. Ometi peab kindlasti just inimene ise kahtlema ja enda südames teadma, kas ta on täielik õiglane.

89) Saame aru ka sellest, mida küsisime armastusega tasustamise kohta. Me küsisime: “Kuidas võime isegi armastuse esimese taseme saavutada, kui selle maailma Mitzva eest tasu ei anta?” Nüüd on selge, et inimene ei pea tegelikult  selles elus Mitzva tasu saama, sellest ka täpsustus: “Sa näed oma maailma oma elus ning sinu lõpp on järgmise maailma elu,” mis viitab, et Mitzva tasu ei ole selles, vaid järgmises maailmas.

Ometi, et Mitzva tulevast tasu järgmises maailmas teada, näha ja tunda, peab inimene seda täieliku kindluse ja selgusega teadma just selles elus läbi oma imelise saavutuse Tooras. Sest siis saavutab inimene siiski tingimusliku armastuse, mis on esimene aste palge varjamisest väljaminemisel ning palge ilmutusse sisenemisel, mida on vaja, et Toorat ja Mitzvote õigesti täita nii, et “see, kes tunneb saladusi, võib tunnistada, et ta ei pöördu enam kunagi rumaluse juurde.”

90) Ning püüdes järgida Toorat ja Mitzvote tingimusliku armastuse vormis, mis tuleb talle tänu teadmisele tulevase tasu kohta järgmises maailmas, nagu on öeldud: „kõik, mis on veel kogumata, loetakse juba kogutuks“, saavutab inimene teise astme palge ilmutusest—Tema juhtimise üle maailma Tema igavikus ja tõe läbi, mis tähendab, et Ta on hea ja teeb head nii headele kui halbadele.

Selles seisundis saavutab inimene tingimusteta armastuse ning patud saavad talle teeneteks. Sellest hetkest alates nimetatakse teda „täiuslikuks õiglaseks“, sest ta suudab täita Toorat ja Mitzvote armastuse ja aukartusega. Teda nimetatakse „täiuslikuks“, sest tal on täielikult kõik 613 Mitzvat.

91) See vastab eelnevalt esitatud küsimusele selle kohta, kes saavutab Juhtimise kolmanda mõõtme, nimelt tasu ja karistusega Juhtimise, kui Tema, kes tunneb saladusi, juba tunnistab, et ta ei pöördu enam tagasi narruse juurde. Ometi peetakse teda endiselt ebatäielikuks õiglaseks. Nüüd mõistame täielikult, et tal on siiski puudu üks Mitzva, nimelt armastuse Mitzva. Muidugi on ta ebatäielik, sest ta peab tingimata täitma kõik 613 Mitzvat, mis on esimene samm täiuslikkuse lävel.

92) Kõike eespool öeldut arvestades mõistame, mida nad küsisid: „Kuidas kohustas Toora meid armastuse Mitzvaks, kui selle Mitzvaga tegelemine ja selle kuidagigi puudutamine ei ole isegi meie võimuses ?“ Nüüd näed ja mõistad, et just selleeest hoiatasid meie targad: „Ma pingutasin ega leidnud, ära usu,“ ja samuti: „Inimene tegutsegu alati Toora ja Mitzvotega Lo Lishma, sest Lo Lishma kaudu jõutakse Lishmani“ (Pesachim 50). Samuti tunnistab seda salm: „ kes otsivad mind, need leiavad minu.“ (Õpetussõnad 8:17).

93) Need on meie tarkade sõnad (Megillah, lk 6b): „Rabi Yitzhak ütles: „Kui keegi ütleb sulle: „Ma pingutasin ega leidnud,” ära usu; „Ma ei pingutanud ja leidsin,” ära usu; „Ma pingutasin ja leidsin,” usu.”” Need sõnad käivad Toora sõnade kohta, kuid läbirääkimistel on tegemist ülevalt tuleva abiga. Me küsisime eespool, punktis 40, sõnade kohta „Ma pingutasin ja leidsin, usu.” Need sõnad tunduvad endale vastu rääkivat, sest pingutus seostub omandamisega, aga leidmine viitab millelegi, mis tuleb ilma igasuguse pingutuseta, juhuslikult. Ta oleks pidanud ütlema: „Ma pingutasin ja ostsin.”

Siiski peaks teadma, et siin mainitud termin „leidmine” viitab salmile: „kes otsivad mind, need leiavad minu.” See tähendab Looja palge leidmist, nagu on kirjutatud Zoharis, et Teda leitakse vaid Tooras, mis tähendab, et inimene saab Looja palge leidmise tasuks, kui ta end Tooraga vaevab. Seega olid meie targad oma sõnades täpsed ja ütlesid „Ma pingutasin ja leidsin, usu”, sest pingutus on Tooras ning leidmine on Tema juhtimise palge ilmnemine (vt punkt 47).

Nad jätsid teadlikult ütlemata „Ma pingutasin ja võitsin, usu” või „Ma pingutasin ja ostsin.” Nimelt oleks siis tekkinud vääritimõistmise võimalus, sest võitmine või omandamine puudutab vaid Toora omandamist. Sellepärast rõhutasid nad sõna „leidsin”, mis näitab, et see käib millegi muu kui Toora omandamise kohta, nimelt Tema juhtimise palge avaldumise kohta.

94) See lahendab ka salmi „Ma ei pingutanud ja leidsin, ära usu.” See tundub kummaline, sest kes oleks nii kergeusklik, et arvaks, et Toorat saab tasuks saada ilma, et selle nimel pingutama peaks? Aga et sõnad puudutavad salmi „kes otsivad mind, need leiavad minu” (Õp 8:17), tähendab see, et igaüks, suur või väike, kes Teda otsib, leiab Ta kohe. Seda väljendavad ka sõnad „kes otsivad mind”.

Võiks arvata, et see ei nõua suurt pingutust ja isegi väiksem inimene, kes ei taha mingit vaeva näha, leiab Ta samuti. Sellest tulenevalt hoiatavad meie targad, et sellist seletust ei või uskuda. Pigem on siin vajalik pingutus ja „Ma ei pingutanud ja leidsin, ära usu.”

95) Nüüd näed, miks To rat nimetatakse “eluks”, nagu on kirjutatud: “Vaata, mina panen täna su ette elu ja hea, surma ja kurja,” (5.Ms 30:15), ning samuti: “seepärast vali elu” ja “sest need on eluks sellele, kes need leiab,” (Õp 4:22). See tuleneb salmist: “Kuninga lahke nägu tähendab elu” (Õp 16:15), sest Looja on kogu elu ja kõige hea allikas.

Seega ulatub elu nendesse harudesse, mis on oma allikaga ühendatud. See tähendab neid, kes on vaeva näinud ja leidnud  Tooras Tema palge valguse, kellele on antud silmade avamine Toora imetabasel saavutamisel, kuni neile on jagatud palge ilmutus, mis tähendab tõelise Juhtimise saavutamist, mis sobib Tema nimega, Hea, ja Head tegevaga, kes teeb head.

96) Ja need, kes on võitnud, ei saa enam loobuda Mitzva korrektsest täitmisest, nagu ei saa loobuda imelisest naudingust, mis on tema kätte sattunud. Seetõttu põgenevad nad üleastumise eest, nagu põgenetakse tule eest.

Nende kohta on öeldud: “Aga teie, kes hoiate kinni Issandast, oma Jumalast, olete kõik tänasel päeval elus,” sest nende peale on antud Tema armastus loomuliku armastusena loomulike kanalite kaudu, mis on loomise olemuse läbi tema jaoks ette valmistanud. Sest nüüd on oks oma juurega õigesti ühendatud, ja elu voolab oma allikast temasse rikkalikult ja lakkamatult. Selle tõttu nimetataksegi Toorat “eluks”.

97) Sel põhjusel on meie targad meid mitmel korral hoiatanud vajaliku tingimuse pärast Toora praktiseerimises, et see oleks just nimelt Lishma, viisil, mille kaudu antakse inimesele osa elust, sest see on elu Toora ja sellepärast see anti meile, nagu on kirjutatud: “Seepärast vali elu.”

Seega peab iga inimene Tooraga tegeledes sellega vaeva nägema ja suunama oma mõtte ja südame leidmaks selles “Kuninga palge valgust”, mis tähendab avatud Juhtimise saavutamist, mida nimetatakse “palge valguseks”. Iga inimene on selleks võimeline, nagu on kirjutatud: “kes otsivad mind, need leiavad minu”, ja samuti: “Ma nägin vaeva ega leidnud, ära usu.”

Seega ei ole selles asjas vaja mitte midagi muud peale töö enda. On kirjutatud: “Igaüks, kes tegeleb Tooraga Lishma, tema jaoks saab Toora elupalsamiks” (Taanit 7a). See tähendab, et inimene peab ainult suunama oma mõtte ja südame, et elu saavutada, mis on Lishma tähendus.

98) Nüüd näete, et küsimus, mille tõlgendajad esitasid armastuse Mitzva kohta, öeldes, et see Mitzva ei ole meie võimuses, sest armastus ei tule sunduse ja kohustuse kaudu, ei ole üldse küsimus, sest see on täielikult meie kätes. Iga inimene saab vaeva näha Tooras, kuni ta leiab Tema avaliku Juhtimise saavutuse, nagu on kirjutatud: „Ma olen vaeva näinud ja leidnud, usu.”

Kui inimene on pälvinud avaliku Juhtimise, laieneb armastus talle iseenesest loomulike kanalite kaudu. See, kes ei usu, et ta saab selle oma pingutuste kaudu saavutada, mis iganes põhjusel, see ei usu paratamatult meie tarkade sõnu. Selle asemel kujutab ta ette, et töö ei ole igaühe jaoks piisav, mis on vastuolus kirjakohaga: „Ma olen vaeva näinud ja ei leidnud, ära usu.” Samuti on see vastuolus sõnadega: „kes otsivad Mind, need leiavad Minu”, just need, kes „otsivad”, kes iganes nad ka ei oleks, suured või väikesed. Kuid kindlasti peab ta vaeva nägema.

99) Ülalöeldu põhjal mõistate, mida tähendab: „Igaüks, kes tegeleb Tooraga Lo Lishma, tema Toora muutub talle surmajoogiks” (Taanit 7a), ning ka seda, mida nad ütlesid kirjakohu kohta: „Tõepoolest, Sina oled Jumal, kes peidab end”, et Looja peidab end Tooras.

Me küsisime eespool: „On mõistetav, et Looja on peidus just maistes asjades ja selle maailma tühisustes, mis on väljaspool Toorat, aga mitte Tooras endas, sest ainult seal on avalikustamise paik. Ja me küsisime edasi: Mis kasu on sellest varjamisest, et Looja peidab end, et Teda otsitaks ja leitaks, nagu on kirjutatud Zoharis: „Milleks ma vajan seda kõike?”

100) Eelnevast selgituse mõistate põhjalikult, et see varjamine, millega Looja end peidab, et Teda otsitaks, on palge varjamine, mida Ta korraldab oma looduile kahel viisil: ühekordne varjamine ning varjamine varjamises.

Zohar õpetab meile, et me ei peaks isegi mõtlema, nagu tahaks Looja jääda oma loodu eest peidetud palge juhtimisse. Pigem on see nagu inimene, kes peidab ennast meelega, et sõber teda otsiks ja leiaks.

Samamoodi käitub Looja oma loodutega palge varjamise kaudu ainult seepärast, et Ta tahab, et inimesed otsiksid Tema palge avalikustamist ja Ta leiaksid. Teisisõnu, inimestel ei oleks mingit võimalust ega teed, et jõuda Kuninga palge valguse saavutamiseni, kui Ta ei oleks kõigepealt nende eest Oma palge varjanud. Seega on kogu varjamine ainult ettevalmistus palge avalikustamiseks.

101) On kirjutatud, et Looja peidab end Tooras. Mis puudutab piinu ja kannatusi, mida inimene palge varjamise ajal kogeb, siis see, kellel on üleastumisi ja kes on vähe Toora ja Mitzvoti täitmisega tegelenud, erineb sellest, kes on end ulatuslikult Toorale ja headele tegudele pühendanud. Neist esimene on ilmselt võimeline oma Loojat õigluse poolele arvama, uskumaks, et kannatused tulid talle tema pattude ja Toora vähesuse tõttu.

Teisel on aga palju raskem oma Loojat õigluse poolele arvata, sest tema arvates ei väärinuda ta nii ränki karistusi. Veelgi enam, ta näeb, et tema sõbrad, kes on temast hullemad, niimoodi ei kannata, nagu on kirjutatud: "Maailma õelad ja rahulikud said rikkaks," ning samuti: "Asjata olen ma oma südame puhastanud."

Seega, kuni inimest ei ole palge ilmutamise juhtimisega tasustatud, teeb Toora ja Mitzvoti rohkus, mida ta on täitnud, palge varjamise tema jaoks veelgi raskemaks. See ongi tähendus fraasile: "Looja peidab end Tooras."

Tõepoolest, kogu see raskus, mida ta Toora kaudu tunneb, on vaid kuulutused, mille kaudu Toora ise teda kutsub, äratades teda kiirustama ja vajalikul määral töötama, et talle peatselt pale ilmutada, nagu Jumal tahab.

102) Seetõttu ongi kirjutatud, et kõik, kes õpivad Toorat Lo Lishma, nende Toora muutub neile surmajoogiks. Nad ei välju palge varjamisest palge ilmutamisse, sest nad ei suunanud oma meelt tööle ega püüdnud seda saavutada, ning Toora, mida nad koguvad, suurendab nende jaoks tugevalt palge varjamist. Lõpuks langevad nad varjamise varjamisse, mida peetakse surmaks, olles täielikult oma juurest lahutatud. Nii muutub nende Toora neile surmajoogiks.

103) See selgitab kahte nime, mida Toorale omistatakse: "ilmne" ja "varjatud". Me peame mõistma, miks on vaja varjatud Toorat, ja miks ei ole kogu Toora avalik?

Tõepoolest, selles peitub sügav kavatsus. Varjatud Toora tähendab, et Looja peidab end Tooras, sellest ka nimi "varjatud Toora". Vastupidi, seda nimetatakse "avalikuks", sest Looja avaldub Toora kaudu.

Seetõttu ütlesid kabalistid, ja ka see leidub Vilna Gaoni [GRA] palveraamatus, et Toora saavutamise järjekord algab varjatuga ja lõpeb avalikuga. See tähendab, et tänu sobivale tööle, kus inimene süveneb esmalt varjatud Toorasse, saab ta tasuks avaliku Toora ehk sõnalise tähenduse. Niisiis, alustatakse varjatust, mida nimetatakse Sod [saladus], ja kui ta saab tasu, lõpeb see sõnalises.

104) On põhjalikult selgitatud, kuidas on võimalik saavutada armastuse esimest astet ehk tingimuslikku armastust. Me õppisime, et kuigi selle eest selles maailmas Mitzva eest tasu ei anta, eksisteerib selle tasu saavutamine siiski ka selles maailmas. See jõuab inimeseni läbi silmade avamise Tooras, ning see selge saavutus on täiesti sarnane Mitzva eest kohese tasu saamisega (vt punkt 84).

Seetõttu tunneb inimene loomise mõttes sisalduvat imelist kasu — et Looja tahab oma loendamatute heade ja heldete andidega olenditele rõõmu valmistada. Selle saadava kasu rohkuse tõttu avaldub inimese ja Looja vahel imeline armastus. See voolab talle lakkamatult samade teede ja kanalite kaudu, nagu avaldub loomulik armastus.

105) Kuid kõik see tuleb inimeseni alates sellest hetkest, kui ta saavutab edasiliikumise. Ometi ei taha inimene meenutada kogu seda Piinamist, mille Juhtimine on peidetud palge varjamisega põhjustanud, mida ta kannatas enne, kui ta eespool mainitud palge ilmutamise saavutas, sest „armastus katab kõik patud.” Siiski peetakse seda suureks puuduseks, isegi inimestevahelises armastuses, rääkimata Tema Juhtimise tõelisusest, sest Tema on hea ja teeb head, nii headele kui ka halbadele.

Seega peame mõistma, kuidas saab inimene omandada Tema armastuse sellisel viisil, et ta tunneks ja teaks, et Looja on talle alati teinud imelist head, alates tema sünnist ja ei teeks mitte kunagi ega mitte iialgi talle vähimatki kahju, mis on armastuse teine viis.

106) Et seda mõista, vajame meie tarkade sõnu. Nad ütlesid: „Kes kahetseb armastusega, selle patud muutuvad teeneteks.” See tähendab, et mitte ainult ei anna Looja talle patte andeks, vaid Ta muudab iga patu ja üleastumise, mille ta on teinud, Mitzvaks.

107) Seega, pärast seda kui inimesele on osaks saanud palge valgustus niivõrd, et iga patt, mille ta on toime pannud, isegi tahtlikult, pööratakse ja muutub tema jaoks Mitzvaks, siis hakkab ta rõõmu tundma kogu selle piina ja nende vaevade üle, mida ta kunagi on kannatanud, alates sellest ajast, kui ta asetati kahekordse palge varjamise kahte seisundisse. Seda seetõttu, et just need tõid talle kõik need patud, mis on nüüd Tema palge valgustuse läbi, Kes teeb imetegusid, Mitzvadeks muutunud.

Ja iga kurbus ja mure, mis teda meeleheitele ajas ja ta kukkus vigadesse, nagu esimeses varjamises, või kukkus pattudesse, nagu kahekordses varjamises, on nüüd saanud põhjuseks ja ettevalmistuseks Mitzva täitmiseks ning igavese ning selle eest imetlusväärse tasu vastuvõtmiseks. Seetõttu on iga kurbus muutunud tema jaoks suureks rõõmuks ja iga kurjus imeliseks heaks.

108) See on sarnane tuntud looga juudist, kes oli ühe mõisniku maja haldaja. Mõisnik armastas teda väga. Ühel korral läks mõisnik ära ja jättis oma äriasjad asendaja hoolde, kes oli antisemiit.

Mida ta tegi? Ta võttis juudi ja piitsutas teda viiel korral kõigi ees, et teda põhjalikult alandada.

Kui mõisnik naasis, läks juut tema juurde ja rääkis talle kõik, mis temaga juhtus. Mõisnik vihastas, kutsus asendaja ja käskis tal koheselt anda juudile tuhat münti iga hoopi eest, mille ta oli talle andnud.

Juut võttis need vastu ja läks koju. Tema naine leidis ta nutmas. Ta küsis murelikult: „Mis sinuga mõisniku juures juhtus?” Ta rääkis talle. Ta küsis: „Miks sa siis nutad?” Ta vastas: „Ma nutan, sest ta lõi mind ainult viis korda. Ma soovin, et ta oleks mind vähemalt kümme korda löönud, sest siis oleks mul nüüd kümme tuhat münti.”

109) Nüüd näete, et pärast seda, kui teda on austatud kahetsusega sellisel viisil, et patud on tema jaoks muutunud teeneteks, antakse talle lõpuks võimalus saavutada Looja teise astme armastus, kus armastatu ei ole kunagi oma armastatule halba ega isegi mitte halva varju teinud. Selle asemel teeb Ta talle alati ja igavesti (vt punkt 70) imelisi ja rohkeid heategusid, nii et armastusest sündinud kahetsus ja pattude teeneteks muutumine saabuvad samaaegselt, nagu meie targad on öelnud.

110) Siiani oleme uurinud ainult kahte tingimusliku armastuse astmet. Ometi peame veel aru saama, kuidas inimest oma Loojaga kahe tingimusteta armastuse vormiga austatakse.

Selle jaoks peame põhjalikult mõistma meie tarkade sõnade tähendust, kes ütlesid (Kidushin, lk 40b): „Meie targad ütlesid: 'Inimene peab alati vaatama iseennast pooleldi süüdioleva ja pooleldi süütuna. Kui ta täidab ühe Mitzva, on ta õnnis, sest ta on määranud end teenete poolele. Kui ta sooritab ühe üleastumise, häda talle, sest ta on määranud end süü poolele, nagu on öeldud: 'Ja üks patune' jne.'”

„Rabi Elazar, rabi Shimoni poeg, ütleb: 'Et maailma hinnatakse enamuse järgi ja üksikisikut hinnatakse enamuse järgi, siis kui ta täidab ühe Mitzva, on ta õnnis, sest ta on määranud nii enda kui kogu maailma teenete poolele. Kui ta sooritab ühe üleastumise, häda talle, sest ta on määranud nii enda kui kogu maailma süü poolele, nagu on öeldud: 'Ja üks patune' jne.' Selle ühe patu pärast, mille ta on teinud, on maailm ja ta ise kaotanud palju head.”

111) Need sõnad tunduvad algusest lõpuni mõistatuslikena. Ta ütleb, et see, kes täidab ühe Mitzva, mõistetakse kohe süütu poolele, sest tema üle mõistetakse kohut enamuse põhjal. See aga kehtib ainult nende puhul, kes on pooleldi süüdi ja pooleldi süüta. Ja rabi Elazar, rabi Shimoni poeg, ei räägi neist üldse. Seega puudub raamatus asja olemus.

RASHI tõlgendas tema sõnu esimese Tanna sõnade kohta, kes ütleb: „Inimene peab end alati pooleldi süüdi ja pooleldi süütuks pidama.“ Rabi Elazar lisab, et inimene peaks ka kogu maailma pidama justkui pooleldi süüdiolevaks ja pooleldi süütuks. Sellegipoolest puudub raamatus asja olemus. Samuti, miks ta oma sõnu muutis? Miks ta ei kõnele nagu esimene Tanna, kui tähendus on sama?

112) Asja enda kohta on see veelgi keerulisem, tähendab, et inimene peaks end nägema, justkui ta on ainult pooleldi süüdi. See on imestusväärne: kui inimene on teadlik oma raskest süüteost, kas ta valetaks endale, öeldes, et ta on ainult pooleldi seda ja teist? Kuid Toora ütleb: „Hoia end eemale valetamisest!“

Veelgi enam, on kirjutatud: „Üks patune hävitab palju head.“ See tähendab, et üks üleastumine mõistab inimese ja kogu maailma süü poolele. Seega käib see tegeliku reaalsuse, mitte mingi vale kujutluse kohta, mille abil inimene peaks ennast ja maailma kujutlema.

113) Veel üks hämmeldust tekitav asi: Kas on võimalik, et igas põlvkonnas vähe inimesi, kes täidavad ühe Mitzva? Kuidas siis mõistetakse maailm süütu poolele? Kas see tähendab, et olukord ei muutu üldse ja maailm käitub nagu alati? Tõesti, siin on vaja suurt sügavust, sest neid sõnu ei saa pinnapealselt mõista.

Braita ei räägi üldse inimesest, kes teab, et tal on palju üleastumisi, et talle petmist õpetada, et ta on pooleldi see ja pooleldi teine, või vihjata, et tal puudub vaid üks Mitzva. See ei ole üldse tarkade tee. Pigem räägib Braita sellest, kes tunneb ja kujutab, et ta on täiesti ja täielikult õiglane, ning leiab, et ta on täiesti täiuslik, sest on juba saavutanud armastuse esimese astme, avades oma silmad Tooras, ning See, Kes tunneb saladusi, on juba tunnistajaks, et ta ei naase enam rumalusse.

Just temale räägib Tanna, näitab talle teed ja tõestab talle, et ta ei ole veel õiglane, vaid vahepealne, see tähendab pooleldi süüdi ja pooleldi süüta. See on nii, sest tal on ikka veel puudu üks Mitzva 613st Toora Mitzvast, nimelt armastuse Mitzva.

Kogu tunnistus Temalt, Kes saladusi tunneb, et ta ei tee enam pattu, tuleneb ainult selgusest, et üleastumine tähendab suurt kaotust. Seda nimetatakse karistuse kartuseks ja seepärast nimetatakse seda „kartusest tulenevaks patukahetsuseks“.

114) Nagu me eespool õppisime, ei paranda see kahetsuse tase, mis tuleneb hirmust, inimest siiski veel täielikult, vaid alles alates kahetsuse hetkest ja edasi. Kogu kurbus ja vaev, mida ta pidi eelnevalt kogema, kui talle ilmutati palge avalikustamine, jäävad endiseks, ilma igasuguse parandamiseta. Samuti ei ole tema otsused täielikult parandatud, vaid jäävad eksimustena alles.

115) Sellepärast öeldaksegi esimese Tanna poolt, et selline inimene, kellel on veel üks Mitzva puudu, peaks ennast pidama poolenisti süüdi ja poolenisti süütuks. See tähendab, et inimene peaks endale kujutlema, et kahetsuse kinkimise hetk oli tema eluaastate keskel. Ta on endiselt poolenisti süüdi oma elatud aastate esimeses pooles, enne kui ta kahetses. Sel ajal on ta kindlasti süüdi, sest hirmust kantud kahetsus ei paranda neid.

Samuti on ta poolenisti süütu oma aastate teises pooles, alates sellest, kui talle kingiti kahetsus. Sel ajal on ta kindlasti süütu, sest ta on kindel, et ta ei tee enam pattu. Seega, oma elu esimeses pooles on ta süüdi, ja teises pooles on ta süütu.

116) Tanna ütleb talle, et kui ta täidab ühe Mitzva, selle, mis tal 613-st puudu on, siis ta rõõmustab, sest ta on ennast ise teenete poolele mõistnud. See on nii, sest see, kellele kingitakse armastuse Mitzva armastusest kantud kahetsuse kaudu, saab selle eest tasuks, et tema patud muudetakse teeneteks.

Siis muudetakse kogu kurbus ja valu, mida ta pidi kannatama kunagi enne, kui talle kahetsus anti, talle imeliseks ja lõputuks naudinguks. Veelgi enam, ta kahetseb, et ta ei ole pidanud mitu korda rohkem kannatama, nagu allegoorias maaomanikust ja juudist, kes teda armastas.

Seda nimetatakse „teenete poolele mõistmiseks”, sest kõik tema tunded, eksimused ja patud on muutunud talle teeneteks. Seega, tähendab teenete poolele mõistmine, et kogu karikas, mis oli patte täis, on nüüd muutunud teenetega täidetud karikaks. Targad nimetavad seda muutumist sõnaga „mõistmine”.

117) Tanna hoiatab teda veelgi ja ütleb, et kuni ta on alles vahepeal ning talle ei ole veel antud seda üht Mitzvat, mis puudub arvust 613, ei tohi ta endasse uskuda kuni oma surmapäevani. Samuti ei tohi ta loota Tema tunnistusele, Kes teab saladusi, et ta ei pöördu enam rumaluse poole, vaid võib ikkagi eksida.

Seepärast peaks ta mõtlema, et kui ta sooritab ühe üleastumise, siis häda temale, sest ta on ennast ise süü poolele määranud. Seda põhjusel, et ta kaotab kohe kõik oma imelised saavutused Tooras ning kõik talle ilmutatud palge avaldused, ja ta pöördub taas palge varjamise juurde. Nii on ta ise määranud end süü poolele, sest ta kaotab kõik teened ja hea, isegi oma elu viimases pooles. Tõendina toob Tanna kirjakohana: „Üks patustaja rikub palju head.“

118) Nüüd saad aru täiendusest, mille rabi Elazar, Rabbi Shimoni poeg, lisab ja ka sellest, miks ta ei kasuta väljendit „pooleldi süüdi ja pooleldi süütu“ nagu esimene Tanna. See on sellepärast, et esimene Tanna räägib armastuse teisest ja kolmandast eristusest, nagu eespool (punktid 70, 72) selgitatud, samas kui rabi Elazar, rabi Shimoni poeg, räägib neljandast armastuse eristusest, igavesest armastusest—palge avaldusest sellisena, nagu see tegelikult on, nagu Hea, Kes teeb head nii headele kui halbadele.

119) Me õppisime seal, et neljandat eristust ei ole võimalik saavutada, välja arvatud juhul, kui inimene on osav ja tunneb kõiki armastatu tegusid, kuidas ta käitub kõigi teistega, ilma et ükski puuduks. Sellepärast ei piisa ka suurimast eelisest, kui inimene määrab end teenete poolele, et teenida välja täielik armastus, s.o. neljas eristus. Sest nüüd ta ei tunneta Tema teenet kui Head, Kes teeb head nii headele kui halbadele, vaid ainult Tema Hoolt enda üle, nagu on öeldud punktis 77.

Siiski, ta ei tunne veel Tema Hoolt selles ülevas ja imetlusväärses vormis ülejäänud maailmarahva suhtes. Nii nagu eelnevalt õpitud, seni kuni inimene ei tunne kõiki armastatu poolt teiste suhtes tehtud tegusid, nii et ükski ei ole puudu, ei ole armastus veel igavene, nagu on öeldud punktis 73. Seepärast peab inimene määrama kogu maailma teenete poolele ja alles siis avaldub talle igavene armastus.

120) See on see, mida ütleb rabi Elazar, rabi Shimoni poeg: „Et maailma üle mõistetakse kohut enamuse järgi ja üksikisiku üle samuti enamuse järgi,“ ja et ta suhtub kogu maailma, siis ei saa ta rääkida nagu esimene Tanna, et ta peaks neid pidama pooleldi süüdlasteks, pooleldi õigeks, sest see aste antakse inimesele alles siis, kui talle on avatud palge ilmutus ja kui ta on hirmu tõttu meelt parandanud. Kuidas saab seda siis öelda kogu maailma kohta, kui neile ei ole seda meeleparandust antud? Seetõttu tulebki öelda ainult seda, et maailma üle mõistetakse kohut enamuse järgi nagu ka üksikisiku üle.

Selgitus: Võib arvata, et inimene saab täiesti õigeks alles siis, kui tal ei ole üldse üleastumisi ega ole kunagi pattu teinud. Aga need, kes on eksinud pattude ja üleastumistega, ei vääri enam täiesti õigeks saamist.

Seetõttu õpetab rabi Elazar, rabi Shimoni poeg meile, et see ei ole nii. Vaid maailma üle mõistetakse kohut enamuse järgi ja nii ka üksikisikuüle. See tähendab, et kui inimene on väljunud keskpärase seisundist, pärast seda, kui ta on hirmu tõttu meelt parandanud, tasustatakse teda kohe 613 käsuga ja teda nimetatakse „keskmiseks“, see tähendab, et poole oma elust on ta olnud süüdi ja poole süütu. Seejärel, kui ta lisab kasvõi ühe käsu — armastuse käsu —, siis loetakse teda enamasti süütuks ja ta mõistab kõik teenete poolele. Nii saavad ka vead tema teeneteks, nii nagu esimene Tanna ütles.

Selgub, et isegi kui kellegi karikas on süütegusid ja patte täis, saavad need kõik talle teeneteks. Siis on ta nagu see, kes ei ole kunagi pattu teinud, ja teda peetakse „täiesti õigeks“. See ongi ütluse tähendus, et maailma ja üksikisiku üle mõistetakse kohut enamuse järgi. Niisiis, ka tema varasemaid üleastumisi ei võeta üldse arvesse, sest need on saanud teeneteks. Sellest lähtuvalt arvestatakse ka „täiesti õelad“ „täiesti õigete“ hulka, kui nad on armastusest lähtuvast meeleparandusest osa saanud.

121) Seepärast ütleb ta, et kui üksikisik täidab ühe käsu, see tähendab pärast hirmust tulenevat meeleparandust, siis on tal puudu vaid üks käsk ja „ta on õnnelik, sest ta mõistis enda ja kogu maailma õigeks“. Nii ei ole ta saanud tasu mitte ainult selle eest, et ta mõistis armastusest tuleneva meeleparandusega iseenda õigeks, nagu ütleb esimene Tanna, vaid ta saab isegi kogu maailma õigeks mõista.

See tähendab, et teda austatakse imetlusväärsete saavutuste kasvuga Tooras, kuni ta avastab, kuidas kõiki maailma inimesi lõpuks armastusest lähtuva patukahetsusega austatakse. Siis avastavad ja näevad ka nemad kogu seda imelist juhtimist nii, nagu tema on selle enda jaoks saavutanud. Ning ka kõik nemad mõistetakse teenete poolele. Sel ajal „lõpevad patud maa pealt ja õelad kaovad”.

Ja kuigi maailma inimesed ei ole ise veel saanud isegi hirmust lähtuvat patukahetsust, siis kui üksikisik on saavutanud selle tulevikus neile määratud teenete poolele mõistmise selge ja täieliku saavutusena, sarnaneb see olukorrale „Sa näed oma maailma oma eluajal”, mida öeldi selle kohta, kes kahetseb hirmu tõttu. Me ütlesime, et talle on see muljet avaldanud ja ta on rõõmus, justkui oleks tal see algselt olemas olnud, sest „Kõik, mis tuleb alles koguda, loetakse kogutuks.”

Samuti peetakse siin seda indiviidi, kes saavutab kogu maailma patukahetsuse, täpselt justkui neile oleks osaks saanud ja nad oleks jõudnud armastusest lähtuva patukahetsuseni. Igaüks neist mõistis oma puuduste poole piisavas ulatuses teenete poolele, et tunda Tema tegutsemist iga maailma üksiku inimese suhtes.

Seepärast ütleb rabi Elazar, rabi Shimoni poeg: „Õnnis on see, sest ta on mõistnud iseenda ja kogu maailma teenete poolele.” Nüüdsest teab inimene, Tema palge tõelise ilmutamise kaudu, põhjalikult kõiki Tema juhtimise käitumisi iga üksiku looduga, tähendab, Hea, Kes teeb head headele ja halbadele. Ja et ta seda teab, siis talle ongi antud armastuse neljas eristus, nimelt „igavene armastus.”

Nagu esimene Tanna, nii hoiatab ka rabi Elazar, rabi Shimoni poeg, et isegi pärast seda, kui ta on mõistnud kogu maailma teenete poolele, ei tohiks ta siiski enne oma surmapäeva enda peale loota. Kui ta eksib ainsagi üleastumisega, kaotab ta kohe kõik oma imelised saavutused, nagu on kirjutatud: „Üks patustaja hävitab palju head.”

See seletab erinevust esimese Tanna ja rabi Elazari, rabi Shimoni poja vahel: esimene Tanna räägib vaid armastuse teisest ja kolmandast eristusest; seetõttu ei maini ta kogu maailma mõistmist. Kuid rabi Elazar, rabbi Shimoni poeg, räägib armastuse neljandast eristusest, mida ei saa kujutada muul moel kui kogu maailma teenete poolele mõistmisega. Siiski peame veel mõistma, kuidas me selle imelis kogu maailma teenete poolele mõistmise saavutame.

122) Siin peame mõistma meie tarkade sõnu (Taanit 11a): “Teises õpetuses, kui üldsus on leinas, ei tohi keegi öelda: ‘Ma lähen oma majja ja söön ning joon ja mu hing leiab rahu.’ Kui keegi nii teeb, ütleb Pühakiri tema kohta: ‘Aga vaata, siis on lust ja rõõm:härgade tapp ja lammaste veristus,süüakse liha ja juuakse veini.„Söögem ja joogem,sest homme me sureme!”(Jesaja 22:13). Mida öeldakse sellele järgnevalt? ‘Kuid vägede Issand on mulle kõrva ilmutanud:Tõesti, seda süüd ei lepitata teile surmani,ütleb Jumal, vägede Issand." (Jesaja 22:14) Seni on juttu olnud mõõdukuse omadusest. Aga mida öeldakse õela omaduse kohta? ‘Tule, ma toon veini ja me täidame end kangete jookidega, ja homme on nagu tänagi.’ Mida öeldakse sellele järgnevalt? ‘Õige sureb,aga ükski ei võta seda südamesse,ja vagad mehed koristatakse,ilma et keegi märkaks.’ (Jesaja 57:1) Selle asemel, kui keegi leinab koos rahvaga, saab ta tasuks rahva lohutuse nägemise.”

123) Need sõnad tunduvad täiesti ebaolulised. Ta soovib tuua tekstist tõendeid selle kohta, et inimene peab kannatama koos üldsusega. Miks siis peaksime eristama ja lahutama keskpärase omaduse õela omadusest? Pealegi, milline täpsus on selles, kui ta räägib just keskpärase ja õela omadusest? Miks ta ei ütle lihtsalt „keskpärane” ja „õel”, miks mul omadusi vaja on?

Samuti, kust järeldub, et tekst räägib ülekohtust siis, kui inimene ei kannata koos üldsusega? Veelgi enam, me ei näe mingit karistust õela omaduses, vaid selles, mis on kirjas: „vagad mehed koristatakse,ilma et keegi märkaks..” Kui õel teeb pattu, siis mida tegi õige, et teda tuleks karistada, ja miks peaks õel hoolima, kui õige ära võetakse?

124) Tõepoolest, tea, et need omadused „keskpärane”, „õel” ja „õige”, mis on selles Braitas mainitud, ei ole erinevates inimestes. Pigem on kõik kolm igas maailma inimeses. Need kolm omadust on äratuntavad igas inimeses. Inimese eest palge varjamise ajal, enne kui ta saavutab hirmust ajendatud meeleparanduse, on teda võimalik pidada õela omaduseks.

Hiljem, kui talle antakse meeleparandus hirmu tõttu, on ta äratuntav kui keskpärane omadus. Seejärel, kui talle antakse ka armastusest ajendatud meeleparandus, neljandas äratundmises, see tähendab igavene armastus, siis peetakse teda täielikuks õigeks. Seepärast ei öelnud nad lihtsalt keskpärane ja õige, vaid keskpärase omadus ja õela omadus.

125) Tuleb ka meeles pidada, et ei ole võimalik saada osa ülalmainitud neljandast armastuse äratundmisest ilma, et enne saadakse osa palge avaldumisest, mis on määratud osaks saama kogu maailmale. See annab inimesele jõudu kogu maailm teenete poolele määrata, nagu ütles rabi Elazar, rbbi Shimoni poeg. Me oleme juba õppinud, et palge avaldumine muudab paratamatult kogu varjamise ajal olnud mure ja kurbuse imeliseks naudinguks, kuni inimene kahetseb, et ta nii vähe kannatas, nagu eespool on selgitatud.

Seepärast peame küsima: „Kui inimene mõistab iseenda teenete poolele, siis mäletab ta kindlasti kogu muret ja valu, mida ta varjamise ajal tundis.” Seetõttu on võimalik, et see kõik muutub tema jaoks imeliseks naudinguks, nagu eespool öeldud. Aga kui ta mõistab kogu maailma teenete poolele, siis kuidas ta teab, kui suur oli kõigi maailma inimeste mure ja valu, et mõista, kuidas neid samamoodi teenete poolele mõista , nagu me rinimese enda kohta ütlesime?

Selle jaoks, et kogu maailma teenete poolel midagi vajaka ei jääks, ei ole inimesel muud võimalust, kui alati koos üldsuse hädadega kannatada, täpselt nagu ta enda murede pärast. Siis on temas olemas kogu maailma puuduste pool, nagu tema enda puuduste poolgi. Nii et kui ta saab õiguse ennast teenete poolele mõista, suudab ta ka kogu maailma teenete poolele mõista ning saavutab selle, et olla täielik õige.

126) Selle kaudu, mida on selgitatud, mõistame õigesti Braita sõnu, et kui inimene ei kannata koos avalikkusega, siis isegi kui talle antakse hirmust tingitud kahetsus, mis on keskmise omadus, räägib Pühakiri temast ja tema kasuks: „Ja ennäe, rõõm ja lust.“ See tähendab, et see, kellele on antud õnnistus: „Sa näed oma maailma oma eluajal,” ja näeb kogu tasu oma Mitzva eest, mis on tulevase maailma jaoks ettevalmistatud, on kindlasti „täidetud rõõmu ja lustiga.” Ja ta ütleb endale: „:härgade tapp ja lammaste veristus, süüakse liha ja juuakse veini.„Söögem ja joogem,sest homme me sureme!”“

Teisisõnu, ta on täidetud suure rõõmuga, sest talle on kindlustatud tasu tulevases maailmas. Sellepärast ütleb ta nii rõõmsalt: „sest homme me sureme“ ja ma saan pärast oma surma kätte oma täieliku järgmise maailma elu.

Aga mis on pärast seda kirjutatud? „‘Kuid vägede Issand on mulle kõrva ilmutanud:Tõesti, seda süüd ei lepitata teile surmani,ütleb Jumal, vägede Issand.“ See tähendab, et Pühakiri noomib teda tema eksimuste pärast, sest me õppisime, et selle patud, kes hirmu tõttu kahetseb, muutuvad pelgalt eksimusteks. Seetõttu, et ta ei kannatanud koos üldsusega ega saa saavutada armastusest tingitud kahetsust, mille puhul patud muutuvad tema jaoks teeneteks, on vältimatu, et tema eksimusi ei lepitataks kunagi tema eluajal. Kuidas saab ta siis rõõmustada oma elu üle tulevases maailmas? Seepärast ongi kirjutatud: „Tõesti, seda lepitata ei lepitata teile surmani“, st eksimusi, „ei lepitata teile surmani“, st enne tema surma. Seega jääb ta lepituseta.

127) Braita ütleb samuti, et see on “keskmise omadus”, mis tähendab, et see tekst räägib ajast peale seda, kui inimene on kartuse tõttu meelt parandanud. Sel ajal peetakse teda “keskmiseks”.

Kuid mida on kirjutatud “õela omaduse” kohta? See tähendab, mis saab ajast, kui ta oli palge varjamises, mida siis nimetati “õela omaduseks”? Me õppisime, et hirmust tingitud meeleparandus ei paranda inimese minevikku enne, kui ta ei ole meelt parandanud.

Seepärast toob Braita teise salmi: “Tule, toon veini, ja täidame end vägijookidest, ning homme on nagu tänagi.” See tähendab, et need päevad ja aastad, mis on möödunud alates ajast, mil toimus palge varjamine ja mida ta ei ole parandanud, nimetatakse “õela omaduseks”, nad ei taha, et ta sureks, sest neil ei ole pärast surma osa tulevasest maailmast, sest nad on õela omadus.

Seetõttu, ajal, mil tema sees olev keskmise omadus on rõõmus ja juubeldab, “sest homme sureme” ja meid austatakse tulevase maailma eluga, samal ajal õela omadus tema sees nii ei ütle. See ütleb pigem: “ja homme on nagu täna,” mis tähendab, et see soovib igavesti selles maailmas elada ning õnnelik olla, sest tal ei ole ikka veel osa tulevasest maailmast, sest ta ei ole seda parandanud — seda saab parandada ainult armastusest tuleneva meeleparandusega.

128) Braita lõpetab: „Mida öeldakse pärast seda? "Õige sureb,.” See tähendab, et täieliku õige omadus, mille vääriliseks see inimene saama peaks, on temast kadunud. „ilma et keegi märkaks.’ ... "sest kurjuse pärast hukkus õige.” See tähendab, et see keskmine ei kannatanud koos üldsusega, siis ei saa ta saavutada armastusest tulevat meeleparandust, mis muudab patud teenedeks ja kurjused imeliseks naudinguks. Selle asemel püsivad kõik eksimused ja kurjus, mille all ta kannatas enne, kui ta saavutas hirmust tuleneva meeleparanduse, ikka veel õela omaduses, kes tunnevad Tema Hoolitsusest kahju. Ning nende kahjude tõttu, mida nad ikka veel tunnevad, ei saa ta täieliku õige nime vääriliseks.

Kirjutises on öeldud: „ilma et keegi märkaks,” mis tähendab, et see inimene ei pane tähele „kurjuse pärast.” Teisisõnu, et inimene tunneb ikka veel Tema Juhtimises minevikust tingitud kahju, siis „õige sureb,” see tähendab, ta kaotas õige omaduse. Ja ta sureb ning lahkub maailmast kui lihtsalt keskmine.

Kõik see käib selle kohta, kes ei kannata koos üldsusega ega saa vääriliseks nägema üldsuse lohutust, sest ta ei suuda mõista neid õiglasena ega näha nende lohutust. Seepärast ei saavuta ta kunagi õige omadust.

129) Kõige eelpoolmainitu abil oleme jõudnud teadmisele, et ei ole mitte ühtegi naisest sündinut inimest, kes ei kogeks neid ülalkirjeldatud kolme omadust: õela omadus, keskmise omadus ja õige omadus.

Neid nimetatakse Midot [omadused], sest need tulenevad nende Midah’st [suurusest/määrast], mil määral nad Tema Juhtimist tajuvad. Meie targad ütlesid: “Inimesele mõõdetakse nii palju, kui ta ise mõõdab” (Sutah 8). Need, kes tajuvad Tema Juhtimist varjatud seisundis, on kas õelad või mitte täielikult õelad, ühekordse varjatuse seisukohast vaadatuna, või täielikult õelad, kahekordse varjatuse seisukohast vaadatuna.

Et nad tunnevad ja mõtlevad, et maailma juhitakse halva juhtimise järgi, on see justkui nad mõistaksid end ise hukka, sest nad saavad Tema Juhtimisest ainult piina ja valu ning tunnevad kogu päeva jooksul ainult halba. Ja nad mõistavad enamiku hukka, mõeldes, et kõik maailma inimesed alluvad samasugusele, halvale juhtimisele.

Seega neid, kes Juhtimist varjatuse seisukohast kogevad, kutsutakse “õeladeks”, sest see nimi ilmneb neis nende tunde sügavusest. See sõltub südame arusaamast, ja Tema Juhtimist õigustavad sõnad või mõte ei oma mingit kaalu, kui need on vastupidised iga kehaosa ja meele tundmusele, mida ei saa valetama sundida, nagu sõnad seda teevad.

Seetõttu loetakse neid, kes on sellises Juhtimise kogemises, nende endi ja kogu maailma süüdistajateks, nii nagu on kirjas rabi Elazari, rabi Shimoni poja sõnades. Sest nad kujutavad ette, et kõik inimesed maailmas elavad samasuguse halva juhtimise all nagu nemadki, nii nagu Tema nimele “Hea, kes teeb head nii headele kui ka halbadele” kohane.

130) Need, kellele on antud Tema Juhtimise esimesel palge avaldumise astmel kogemise tunne, mida nimetatakse “kartusest lähtuvaks meeleparanduseks”, loetakse keskmisteks, sest nende tunded jagunevad kaheks osaks, mida nimetatakse “kaheks kaalukausiks”.

Nüüd, kui nad on saavutanud palge avalikustamise, viisil „Oma eluajal näed sa oma maailma,“ on nad vähemalt Tema heatahtliku Hoolitsuse saavutanud, nagu Tema nimi, Hea, seda ütleb. Seega on neil olemas vooruse pool.

Kuid kogu kurbus ja kibedad piinad, mis olid sügavalt nende tunnetesse talletunud kõigi nende päevade ja aastate jooksul, mil nad varjatud palgega Juhtimist kogesid, minevikust, enne kui nad pälvisid ülalmainitud patukahetsuse, kõik need jäävad alles ja neid nimetatakse „süü pooleks.”

Ja et neil on need kaks kaalukaussi, mis seisavad vastakuti, nii et süü pool on paika pandud alates nende patukahetsuse hetkest ja enne seda, ning vooruse pool on paika pandud ja neile alates patukahetsuse hetkest garanteeritud, seisab patukahetsuse aeg vooruse ja patu "vahel". See ongi põhjus, miks neid nimetatakse „keskmiseks”.

131) Ja need, kes pälvivad teise astme palge avalikustamise, mida nimetatakse „armastuse pärast tehtud patukahetsuseks,” kui patud muutuvad neile voorusteks, loetakse, et nad on ülalnimetatud süü poole  vooruse poole kasuks kallutanud. See tähendab, et kogu kurbus ja kannatus, mis oli nende kontidesse raiutud ajal, mil nad olid palge varjamise Juhtimise all, on nüüd pöördunud ja  vooruse poole kallutatud, sest iga kurbus ja lein on nüüd muudetud imeliseks, lõputuks naudinguks. Nüüd nimetatakse neid „õigeteks”, sest nad õigustavad Tema Juhtimist.

132) Me peame teadma, et ülalmainitud keskmise omadus kehtib isegi siis, kui inimene on varjatud palgega Juhtimise all. Läbi suure pingutusega usus tasusse ja karistusse ilmub neile suur kindluse valgus Looja vastu. Mõneks ajaks antakse neile üks palge ilmutamise aste keskmise omaduses. Kuid puudus on selles, et nad ei saa oma astmetesse püsivalt jääda, sest püsivalt saab astmesse jääda vaid hirmust tingitud patukahetsuse kaudu.

133) Me peaksime ka teadma, et see, mida me ütlesime – et on olemas valik ainult siis, kui on palge varjamine –, ei tähenda, et pärast seda, kui inimene on ilmutatud palge Juhtimiseni jõudnud, ei oleks tal enam Toora ja käskude täitmises tööd ega pingutust. Vastupidi, õige töö Toora ja käskudega algab just pärast seda, kui inimene on pälvinud armastusest lähtuva meeleparanduse. Alles siis on võimalik tegeleda Toora ja käskudega armastuse ja aukartusega, nagu meid on kästud, ning „Maailm loodi ainult täiesti õigete jaoks“ (Berachot 61).

See on nagu kuningas, kes soovis valida endale riigi kõige ustavamad alamad ja nad oma paleesse tööle tuua. Mida ta tegi? Ta andis käsu, et kõik, kes soovivad, noored või vanad, võivad tulla tema paleesse ja sealses töös osaleda.

Kuid ta määras paljud oma teenijad palee värava ja kõigi sellele viivate teede juurde valvama ning käskis neil kavalusega kõiki paleele lähenejaid eksiteele juhtida ja neid teelt, mis viib paleesse viib, kõevale juhtida.

Muidugi hakkasid kõik inimesed riigis kuningapalee poole jooksma. Kuid hoolikad valvurid tõrjusid nad kavalusega tagasi. Paljud neist said neist üle ja jõudsid palee väravale lähedale, kuid värava valvurid olid kõige hoolikamad ning kui keegi väravale lähenes, suunasid nad ta teelt kõrvale ja ajasid ta suure kavalusega minema, kuni too lõpuks loobus ja pöördus tagasi sinna, kust ta tuli.

Ja nii nad tulid ja läksid, kogusid jõudu, tulid ja läksid taas, nii päevade ja aastate jooksul, kuni nad väsisid üritamast. Ainult kõige tugevamad nende seast, kelle kannatlikkus kestis, said valvuritest jagu ja avasid värava. Ja kohe said nad tasuks näha kuninga palet, kes määras igaühe neist tema õigesse kohta.

Muidugi ei olnud neil sellest hetkest alates enam tegemist nende valvuritega, kes neid eksitasid ning nende elu, neid mitu päeva ja aastat värava ümber edasi-tagasi jooksutades, kibedaks tegid. Seda seetõttu, et nad olid saanud tasuks võimaluse töötada ja teenida kuninga palge auhiilguse ees, tema palees.

Nõnda on ka täiesti õigete tööga. Valik, mis kehtis palge varjamise ajal, ei kehti enam, kui nad on ukse avanud, et ilmutatud Juhtimiseni jõuda.

Ent oma tööd alustavad nad just palge avaldamisest. Sel ajal hakkavad nad tõusma mööda mitmeid redelipulki, mis on maa peale pandud ja mille tipp ulatub taevani, nagu on kirjutatud: „Õiged lähevad jõust-jõusse.“

Ja targad selgitvad, et iga õiglane kadestab oma kaaslase au. Ja see töö muudab nad sobivaks Looja tahte täitmiseks, et Tema loomise eesmärk võiks neis teoks saada: „Oma loodutele naudingut pakkuda“, Oma hea ja helde käega.

134) Sa peaksid seda seadust teadma, et avalikustamine toimub ainult kohas, kus oli varjatus. See on sarnane maailma asjadega, kus puudumine eelneb olemasolule, sest nisu kasv ilmneb ainult seal, kuhu see külvati ja ära mädanes.

Samamoodi on ka kõrgemates asjades, kus varjatus ja avalikustamine on seotud nagu taht valgusega, mis selle süütab. See on sellepärast, et iga varjatus, kui see on parandatud, saab põhjuseks selle varjatusega seotud valguse avalikustamiseks, ja ilmnev valgus klammerdub selle külge nagu valgus tahile. Pea seda meeles, kõigil oma teedel.

135) Nüüd saad aru, mida meie targad ütlesid, et kogu Toora on Looja nimed. See tundub kummaline, sest seal on palju sündsusetusi, nagu nimed kurjadest — Vaarao, Bileam jne., keelud, Tuma’a [rüvedus], julmad needused kahes manitsuses ja nii edasi. Kuidas võib mõista, et kõik need on Looja nimed?

136) Et sellest aru saada, peame teadma, et meie teed ei ole Tema teed. Meie tee on liikuda ebatäiuslikkusest täiuslikkusse. Tema teel tulevad kõik ilmutused meieni täiuslikkusest ebatäiuslikkusse.

Kõigepealt saabub ja kiirgab Temast täielik täiuslikkus. See täiuslikkus laskub Tema palgest ja laskub alla, piirang piirangu haaval, mitme astme kaudu, kuni jõuab viimase, kõige piiratuma faasini, mis on meie materiaalsele maailmale sobiv. Ja siis see asi avaldub meile, siin, selles maailmas.

137) Ülaltoodust õpid, et Toora, mille kõrgus on lõputu, ei kiirgunud ega lähtunud Temast sellisel kujul, nagu see siin maailmas meile paistab, sest on teada, et "Toora ja Looja on üks", ning see ei ilmne üldse selles maailma Tooras. Veelgi enam, kui keegi tegeleb sellega Lo Lishma, muutub tema Toora talle surmajoogiks.

Kui see Temast esmakordselt kiirgas, kiirgus ja väljus see täielikus täiuslikkuses, st tegelikus vormis "Toora ja Looja on üks". Seda nimetatakse "Atziluti Tooraks", sissejuhatuses Tikkuney Zoharile, lk 3, et "Tema, Tema elu ja Tema ise on üks." Pärast seda laskus see Tema palge eest ja piirati järk-järgult läbi paljude piirangute, kuni see anti Siinail ja kirjutati nii, nagu see on meie ees siin maailmas, rüütatuna materiaalse maailma jämedatesse riietesse.

138) Siiski peaksid teadma, et Toora riiete erinevus, selles maailmas ja Atziluti maailma Toora riietega võrreldes, on mõõtmatu. Sellegipoolest ei muutu Toora ise, st valgus nende riiete sees, üldse Atziluti Toora ja selle maailma Toora vahel. See ongi salmi tähendus: "Sest mina, Issand, ei oleennast muutnud," (Malaki 3:6).

Pealegi ei ole need jämedad riided meie Assiya maailma Tooras, võrreldes selle sees peituva valgusega, üldse väheväärtuslikud. Vastupidi, nende tähtsus on seoses nende paranduse lõppemisega palju suurem kui kõikidel selle puhaste riiete tähtsusel ülemistes maailmades. See on nii, sest peidusolek on ilmutuse põhjuseks. Pärast parandust, ilmutuse ajal, on varjamine ilmutuse suhtes nagu taht valguse suhtes, mis seda haarab. Mida suurem varjamine, seda suurem valgus sellele külge klammerdub, kui see on parandatud. Seega kõik need jämedad riided, millesse Toora on selles maailmas riietatud, ei ole väärtuselt selles peituva valguse suhtes sugugi halvemad, vaid hoopis vastupidi.

139) See ongi Moosese võit inglite üle tema väitega: „Kas teie seas on kadedust? Kas on teie seas kurja kalduvust?” (Šabbat 89). See tähendab, et suurem varjatus avaldab suurema valguse. Ta näitas neile, et puhaste rõivastega, millesse Toora inglite maailmas riietub, ei saa suuremad valgused avalduda nii, nagu see saab toimuda selle maailma rõivaste kaudu.

140) Seega õpime, et Toora de Atziluti ja selle maailma Toora vahel, kus „Tora ja Looja on üks", ei ole üldse mingit muutust. Ainus erinevus on rõivastes, sest selle maailma rõivad varjavad Loojat ja peidavad Teda.

Tea, et tema riietumise tõttu Toorasse, nimetatakse seda „õpetamiseks.” See ütleb sulle, et isegi palge varjamise ajal ja isegi kahekordse varjamise ajal on Looja kohal ja Toorasse riietatud, sest Tema on Moreh [Õpetaja] ja tema on Toora, aga Toora jämedad rõivad meie silme ees on nagu tiivad, mis katavad ja varjavad Õpetajat, kes on neisse riietatud ja peidetud.

Kui aga inimesele antakse armastusest põhineva meeleparanduse neljandas osas näo ilmutus, siis öeldakse tema kohta: „kuid su õpetajad ei jää enam kõrvale, vaid su silmad saavad näha su õpetajaid.” (Jesaja 30:20). Sellest hetkest alates ei varja ega peida Toora rõivad enam Õpetajat ja inimene avastab alatiseks, et „Toora ja Looja on üks.”

141) Nüüd saate aru meie tarkade sõnadest lause kohta: „Jätke mind ja pidage mu seadust.” Nad tõlgendasid: „Ma soovin, et nad jätaksid mind ja hoiaksid minu Toorat – seal olev valgus parandab neid” (Jeruusalemma Talmud, Hagiga, 1. peatükk, Halaha 7).

See on hämmastav. Nad tähendavad, et nad paastusid ja piinasid end, et leida Tema palge ilmutust, nagu on kirjutatud: „igatsevad Jumala ligiolekut:” (Jesaja 58:2). Ometi öeldakse neile Loojast kõneleja kaudu: „Ma soovin, et te jätaksite mind, sest kogu teie vaev on asjatu ja mõttetu, sest mind ei leidu kusagil mujal kui Tooras. Seepärast pidage Toorat ja otsige mind sealt, selles peituv valgus parandab teid ning te leiate minu,” nagu on kirjutatud: „kes otsivad mind, need leiavad minu..”(Õp 8:17)

142) Nüüd saame veidi selgitada Kabala tarkuse olemust, saamaks piisavalt usaldusväärse arusaama selle tarkuse kvaliteedist. Et inimene ei petaks end valede kujutluspiltidega, nagu rahvas sageli arvab.

Sa peaksid teadma, et Toora jaguneb neljaks eristuseks, mis hõlmavad kogu tegelikkust. Kolm eristust puudutavad selle maailma üldist tegelikkust. Neid nimetatakse „maailm,” „aasta,” „hing.” Neljas eristus on nende kolme eelmainitud tegelikkuse osa olemasolu juhtimine, nende toitmine, käitumised ja kõik nendega toimuv.

143) See tähendab: 1) Tegelikkuse väline osa, nagu taevas ja taevavõlvid, maa ja mered jne, mis on Tooras kirjas, kõiki neid nimetatakse „maailmaks.” 2) Tegelikkuse sisemine osa – inimene ja loomad, olendid ja kõiki liiki linnud jne, keda on Tooras mainitud ja kes eksisteerivad ülalnimetatud kohtades, mida nimetatakse „välimiseks osaks”, neid nimetatakse „hingeks.” 3) Tegelikkuse arengut põlvkondade jooksul nimetatakse „põhjus ja tagajärg.” Näiteks põlvkonna juhid Adam HaRishonist kuni Joosua ja Kaalebini, kes jõudsid maale ja keda Tooras mainitakse, isa loetakse „põhjuseks” ja poeg on „tema poolt põhjustatu.” Tegelikkuse detailide arengut, nimetatud põhjuse ja tagajärje kaudu, nimetatakse „aastaks.” 4) Kõike tegelikkuse olemasoluga toimuvat, nii välist kui sisemist, iga nende juhtunu ja käitumise suhtes, mida Tooras käsitletakse, neid kutsutakse „tegelikkuse olemasoluks.”

144) Tea, et kui Kabala tarkuses nimetatud neli maailma – Atzilut, Beria, Yetzira ja Assiya – kasutasid astmelist laskumist ja ilmusid, siis ilmusid nad üksteisest nagu pitser ja selle jäljend. See tähendab, nagu igasugune pitserisse kirjutatu ilmub vältimatult täpselt sellisena ka jäljendis, ei enam ega vähem, nii oli ka maailmade astmelise laskumisega. Seega kõik neli eristust – maailm, aasta, hing – ja nende olemise viisid, mis olid Atziluti maailmas, ilmusid, jäljendati ja avaldusid nende kujul ka Beria maailmas. Sama on Beria maailmast Yetzira maailma ning edasi Assiya maailma.

Nii et kõik kolm eristust meie ees olevas tegelikkuses, mida nimetatakse „maailm, aasta, hing,” kõigi nende olemasolu vormidega, mis on meie silme ees siin maailmas, pärinevad ja avalduvad siin Yetzira maailmast ning Yetzira omakorda sellest, mis on sellest kõrgemal.

Niimoodi on arvukate üksikasjade allikas meie ees, Atziluti maailmas. Veelgi enam, isegi iga uuendus, mis täna selles maailmas avaldub, peab esmalt üleval, Atziluti maailmas, ilmuma. Sealt laskub see alla ja ilmub meile, siin maailmas.

See on see, mida meie targad on öelnud: „All ei ole ühtegi rohukõrt, millel ei oleks oma õnne ja hoidjat üleval, kes seda lööb ja ütleb: ‘Kasva!’” (Beresheet Rabba, 10. peatükk). See on see, mida tähendab ka: „Keegi ei liiguta all sõrmegagi, enne kui on üleval välja kuulutatud” (Hulin, 7b).

145) Tea, et Toora riietub reaalsuse kolmes eristuses – „maailm“, „aasta“, „hing“ – ja nende eksistents selles materiaalses maailmas tekitab keelatud asju, Tuma’ad ja puuduseid, mis leiduvad avalikus Tooras. Ülalpool on selgitatud, et Looja on sinna riietunud viisil „Toora ja Looja on üks“, kuid suures varjatuses, sest need materiaalsed riided on tiivad, mis teda katavad ja varjavad.

Kuid Toora riietumine puhtasse „maailma”, „aastasse“, „hinge“ ja nende eksistentsi kolmes ülemises maailmas, mida nimetatakse Atzilut, Beria, Yetzira, nimetatakse kokkuvõtlikult „Kabala tarkuseks“.

146) Seetõttu on Kabala tarkus ja avalik Toora olemuselt üks ja seesama. Kui inimene saab osa varjatud tähelepanust ja Looja peidab end Tooras, siis loetakse, et ta tegeleb avaliku Tooraga. Teisisõnu, ta ei ole võimeline saama mingit valgustust Yetzira Toorast, rääkimata kõrgemal asuvast Yetzirast.

Ja kui inimesele antakse palge ilmutus, hakkab ta tegelema Kabala tarkusega, sest avaliku Toora riided ise on tema jaoks puhastunud ja tema Toora on muutunud Yetzira Tooraks, mida nimetatakse „Kabala tarkuseks“.

Isegi kui keegi on saanud Atziluti Toora, ei tähenda see, et Toora tähed oleksid tema jaoks muutunud. Pigem on needsamad avaliku Toora riided tema jaoks puhastunud ja muutunud väga puhasteks rõivasteks. Need on saanud selliseks, nagu salmis: „kuid su õpetajad ei jää enam kõrvale, vaid su silmad saavad näha su õpetajaid.“ Sel ajal on nad nagu „Tema, Tema elu ja Tema olemus on üks.“

147) Et asja mõnevõrra selgemaks teha, toon sulle näite. Näiteks: Kui inimene oli palge varjamises, varjasid Toora tähed ja riided paratamatult Loojat. Seetõttu ebaõnnestus ta nende pattude ja eksimuste tõttu, mida ta oli toime pannud. Sel ajal asetus ta Tooras olevate jämedate riiete karistuse alla, milleks on ebapuhtus, keeld ja puudus.

Kui aga inimene saab tasuks avaliku tähelepanu ja armastusest tuleva kahetsuse, kui tema patud muutuvad teeneteks, siis kõik patud ja vead, mille ta palge varjamise ajal toime pani, on nüüd oma jämedad ja väga kibedad rõivad maha heitnud ning riietunud valguse, Mitzva ja teenete kuube.

See on nii sellepärast, et needsamad jämedad riided on muutunud teeneteks. Nüüd on nad kui riided, mis ulatuvad Atziluti või Beria maailmast, ega kata ega varja Õpetajat. Vastupidi – „Su silmad näevad su õpetajat.“

Seega ei ole Atziluti Toora ja selle maailma Toora vahel mingit erinevust, (ega ka) Kabala tarkuse ja avaliku Toora vahel. Pigem peitub ainus erinevus selles, kes Tooraga tegeleb. Kaks võivad õppida Toora samas lõiku ja samu sõnu, kuid ühele on see Toora kui Kabala tarkus ja Atziluti Toora, teisele aga Assiya Toora, avalik.

148) Nüüd saad sa aru Vilna Gaoni sõnade tõest palveraamatus, Toora õnnistuses. Ta kirjutas, et Toora algab Sodist [saladus], mis tähendab avaldatud Assiya Toorat, mida peetakse varjatuks, sest Looja on seal täielikult varjatud.

Järgmisena Remez [vihje], mis tähendab, et Ta on rohkem avaldunud Yetzira Tooras. Lõpuks jõutakse Peshatini [otsene tähendus], mis on Atziluti Toora. Seda nimetatakse Peshatiks, sest see on Mufshat [riietest lahti riietatud] kõigist katetest, mis Loojat varjavad.

149) Kui oleme siia jõudnud, saame anda mingisuguse ettekujutuse ja arusaama neljast maailmast, mida Kabala tarkuses tuntakse nimedega Atzilut, Beria, Yetzira, Assiya Kedusha [pühadus] ning neljast maailmast Klippot’ ABYA, mis on üksteise vastu seatud, vastavalt Kedusha ABYA-le.

Seda kõike mõistad ülaltoodud selgitustest nelja arusaamise astme kohta Tema Juhtimises ning neljast armastuse astmest. Esiteks selgitame nelja maailma Kedusha ABYA, alustades alt, Assiya maailmast.

150) Oleme juba selgitanud kahte esimest Juhtimisest arusaamise astet – varjatud palet. Sa peaksid teadma, et mõlemad kuuluvad Assiya maailma. Seetõttu on raamatus „Elupuu” (48. Värav, 3. peatükk) kirjutatud, et Assiya maailm on enamasti halb ja isegi see vähene hea, mis selles sisaldub, on segatud halvaga ning ei ole äratuntav.

Tõlgendus: Esimese varjamise vaatenurgast on see enamasti halb, tähendab piinu ja kannatusi, mida need, kes seda Juhtimist tunnevad, kogevad. Kahekordse varjamise vaatenurgast on hea samuti halvaga segatud ning hea on täiesti äratundmatu.

Esimene palge avaldumise aste on Yetzira maailmaga seotud. Seepärast on „Elupuu“ (48. värav, 3. peatükk) kirjas, et Yetzira maailm on pooleldi hea ja pooleldi halb. See tähendab, et kes jõuab esimese palge avaldumise astmeni, mis on tingimusliku armastuse esimene vorm, mida nimetatakse lihtsalt „paranduseks hirmu läbi“, teda nimetatakse „keskmiseks“, ning ta on pooleldi süüdi ja pooleldi süütu.

Teine armastuse aste on samuti tingimuslik, kuid nende vahel ei ole mingit kahju ega puudust. Kolmas armastuse aste on esimene tingimusteta armastuse aste. Mõlemad kuuluvad Beria maailma.

Seetõttu on „Elupuus“ (48. värav, 3. peatükk) kirjas, et Beria maailm on enamasti hea ja ainult väikeses osas halb, ning isegi see halb osa on tunnetamatu. See tähendab, et kuna keskmine saab ühe Mitzva, mõistab ta end õiguse poolele, ning seepärast loetakse teda „enamasti heaks“ – see on armastuse teine aste.

Peen, äratundmatu halb, mis Berias eksisteerib, pärineb armastuse kolmandast, tingimusteta astmest. Ta on juba mõistnud end õiguse poolele, kuid ei ole veel kogu maailma (sinna) mõistnud. Seepärast on temas väike osa halba, sest see armastus ei ole veel igavene. Kuid see vähemus on tajumatu, sest ta ei tunne veel mingit kahju või puudust, isegi teiste suhtes.

Neljas armastuse aste, tingimusteta ning samas igavene armastus, iseloomustab Atziluti maailma. See ongi „Elupuu“ mõte, et Atziluti maailmas ei ole üldse halba ning seal „kurjus ei ela Sinu juures“.

See on sellepärast, et pärast seda, kui inimene on mõistnud kogu maailma õiguse poolele, on armastus igavene, täielik ning mingit varjamist ega katet ei ole kunagi võimalik mõelda, sest seal valitseb absoluutne palge avaldumine, nagu on kirjutatud: „kuid su õpetajad ei jää enam kõrvale, vaid su silmad saavad näha su õpetajaid.“ See on sellepärast, et nüüd teab ta kõiki Looja toiminguid kõigi inimeste suhtes, nagu tõeline Juhtimine, mis avaneb Tema nimest „Hea, kes teeb head headele ja halbadele“.

151) Nüüd saad samuti mõista Klipa nelja maailma ABYA eristust, mis on seatud vastandina Kedusha ABYA-le, nagu on öeldud: „Jumal on teinud ühe teise vastu.“ See on sellepärast, et Assiya Klippot’ Merkava [tõld/struktuur] tuleneb peidetud palge eristusest tema mõlemas astmes. See Merkava valitseb, et panna inimene kogu asja süü poolele mõistma.

Ja Klipa Yetzira maailm haarab enda kätte süü poole, mida ei ole Kedusha Yetzira maailmas parandatud. Selle kaudu valitsevad nad keskmise üle, mis saab oma osa Yetzira maailmast viisil „Jumal on teinud ühe teise vastu.”

Klipa Beria maailmal on sama jõud tühistada tingimuslik armastus, mis tähendab tühistada ainult see, millele armastus toetub, see tähendab teise astme armastuse puudulikkus.

Ja Klipa Atziluti maailm on see, mis haarab enda kätte selle vähese kurja, mille olemasolu ei ole Beria maailmas, kolmanda armastuse eristuse tõttu, nähtav. Kuigi tegemist on tõelise armastusega, jõu tõttu Heast, kes teeb head headele ja halbadele, mida peetakse Kedusha Atzilutiks, siiski, et ta ei ole veel kogu maailma õiguse poolele mõistnud, on Klipal jõudu armastust nurjata, mis puudutab teiste eest hoolitsemist.

152) See ongi see, millest kirjutatakse „Elupuus”, et Klippot’i Atziluti maailm seisab vastamisi Beria maailmaga ja mitte Atzilut maailmaga. See on sellepärast, et ainult neljas armastuse eristus tuleneb Kedusha Atziluti maailmast. Seega ei ole Klippot’il seal üldse võimu, sest ta on juba kogu maailma õiguse poolele mõistnud ning tunneb ka kõiki Looja tegusid Tema Juhtimises, inimeste suhtes, Tema nime – „Hea, kes teeb head headele ja halbadele“ – kaudu.

Kuid Beria maailmas, millest ulatub kolmas eristus, ei ole veel kogu maailma mõistmist. Seetõttu on Klippot’il seal veel tugi olemas. Ometi loetakse neid Klippoti Atziluti Klipaks, sest nad seisavad vastamisi kolmanda eristusega, tingimusteta armastusega, ning seda armastust ennast loetaksegi Atzilutiks.

153) Nüüd oleme põhjalikult selgitanud nelja Kedusha ja Klipa ABYA maailma, mis on iga maailma „vis-à-vis“. Neid peetakse puuduseks, mis esineb nende vastavas maailmas Kedushas, ja neid nimetatakse „Klippot’i neljaks ABYA maailmaks.”

154) Need sõnad on piisavad, et iga vaatleja tunneks teatud määral Kabala tarkuse olemust. Sa peaksid teadma, et enamus Kabala raamatute autoritest mõtlesid oma raamatud ainult sellistele lugejatele, kes on juba saavutanud palge avaldumise ja kõik ülevad saavutused.

Me ei peaks küsima: „Kui nad on juba saanud saavutused, siis nad ju teavad kõike oma kogemuse põhjal, miks peaksid nad siis veel teiste Kabala raamatuid uurima?” 

Siiski ei ole tark seda küsimust esitada. See on nagu inimene, kes tegeleb Tooraga sõna-sõnalt, kuid ei tunne selle maailma kombeid seoses selle maailma „maailma, aasta, hingega” ning ei tea inimeste käitumisest ega nende tavadest iseenda ja teiste suhtes. Samuti ei tea ta loomadest, metsloomadest ega selle maailma lindu õigesti mõista. Kas sa üldse kujutaksid ette, et selline inimene suudaks kasvõi ühtegi Toora teemat mõista? Ta pööraks Toora teemad heast halvaks ja halvast heaks ning ei leiaks end millestki.

Nii on ka meie teemaga: Isegi kui kellelegi on antud saavutused, isegi Atziluti Toora tasemel, tajub ta ikkagi vaid seda, mis puudutab tema enda hinge. Ometi peab inimene tundma kõiki kolme eristust – „maailm, aasta, hing” – nende iga olukorra ja käitumise kaudu täielikus teadvuses, et mõista Toora teemasid, mis puudutavad seda maailma.

Need teemad on selgitatud Zoharis ja tõelistes Kabala raamatutes, koos kõigi üksikasjade ja peensustega. Seetõttu peab iga tark ja mõistja ise oma meele läbi neid kaaluma, päeval ja ööl.

155) Seepärast peame küsima: Miks siis kabalistid iga inimest Kabala tarkust õppima kohustasid? Tõepoolest, selles peitub suur asi, mida tuleks avalikustada: On imeline, hindamatu abi neile, kes tegelevad Kabala tarkusega. Kuigi nad ei saa aru, mida nad õpivad, äratab suur igatsus ja soov õpitavat mõista, nende hingi ümbritsevad valgused.

See tähendab, et iga Iisraeli inimene on garanteeritud lõpuks saavutama kõik need imetlusväärsed saavutused, mida Looja loomise mõttes ette nägi, et kõiki looduid rõõmustada. Ja see, kes ei ole seda selles elus pälvinud, saab selle järgmises elus jne, kuni ta saavutab Tema mõtte, mille Ta oli tema jaoks ette näinud, nagu Zoharis on kirjutatud.

Ja seni kuni inimene ei ole täiuseni jõudnud, loetakse tema jaoks määratud valgused ümbritsevateks valgusteks. See tähendab, et need on tema jaoks valmis, kuid ootavad, kuni ta oma vastuvõtmise anumad puhastab ja siis riietuvad need valgused vastavatesse anumatesse.

Niisiis, isegi kui tal ei ole anumaid, kui ta selle tarkusega tegeleb, mainides nimeliselt valguseid ja anumaid, mis puudutavad tema hinge, siis need valgustavad teda koheselt teatud määral. Kuid nad valgustavad teda ilma, et riietuksid tema hinge sisemusse, sest puuduvad vastuvõtmiseks sobivad anumad. Ometi kingib korduv valgustus tegevuse ajal ülalt armu ning annab talle palju pühadust ja puhtust, mis viib teda tema täielikkuse saavutamisele palju lähemale.

156) Ometi on selle tarkusega tegelemise juures range tingimus, et asjadele ei tohi anda kujutluslikke ega materiaalseid tähendusi. Seda seetõttu, et nii rikutakse käsku: „Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest” (2Ms 20:4)

Sellisel juhul saab inimene hoopis kahju, mitte kasu. Seetõttu hoiatasid meie targad, et seda tarkust tuleks õppida alles neljakümne aasta vanuses, või Raviga ning teiste sarnaste hoiatustega. Kõik see on ülaltoodud põhjusel.

Seetõttu koostasin kommentaarid Panim Meirot ja Panim Masbirot teosele Elupuu, et lugejad igasugusest materialiseerimisest pääasta. Kuid pärast seda, kui nende kommentaaride neli esimest osa olid trükitud ja õpilaste seas levinud, nägin, et minu selgitus ei olnud nii selge, kui olin arvanud, ning kogu suur vaev, mida ma olin seletamisel ja selgitamisel näinud, et teha küsimused arusaadavaks, oli peaaegu täiesti asjatu.

See juhtus, sest lugejad ei tunne tõsist vajadust süüvida iga nende ees oleva sõna tähendusse ning seda mitu korda korrata, kuni nad seda igas kohas hästi mäletavad, kus see sõna raamatus esineb. Ja kui unustatakse kasvõi üks sõna, lähevad küsimused segi, sest teemade rafineeritus põhjustab nende jaoks, ühe sõna tõlgenduse puudumise tõttu, kogu teema hägustumise.

Selle parandamiseks alustasin „sõnade seletuse” kirjutamist tähestiku järgi, puudutades kõiki sõnu, mis esinevad Kabala raamatutes ja seletust vajavad. Üheltpoolt kogusin ARI ja teiste esimeste Kabalistide kommentaarid kõige kohta, mis oli selle sõna kohta öeldud. Teisalt selgitasin nende tõlgenduste põhjal olemust ning koostasin kindla definitsiooni, et selgitada seda sõna nii, et lugeja jaoks oleks see arusaadav igas kohas, kus ta seda sõna kõigis tõelistes Kabala raamatutes kohtab, esimesest viimaseni. Nii tegin kõigi sõnadega, mida Kabala tarkuses kasutatakse.

Ma olen juba trükkinud sõnad, mis algavad tähega Aleph [A], ja mõned tähega Bet [B], kuid ainult ühele poole. See on juba ligi tuhat lehekülge. Kahjuks peatati töö kohe alguses rahapuuduse tõttu ning peaaegu aasta aega eu ole ma seda tähtsat tööd jätkanud, ja Looja teab, kas jõuan selle juurde tulla, sest kulutusi on palju ja hetkel ei ole mingit toetust.

Sel põhjusel olen valinud teise tee, nagu ütleb vanasõna: „Parem varblane peos...“, ning see ongi raamat Talmud Eser Sefirot [Kümne Sefiroti uurimine], mis on seotud ARI’ga. Sealt kogun ma ARI raamatutest – eriti tema teosest Elupuu – kõik põhilised esseed, mis käsitlevad kümne Sefiroti selgitamist. Paigutasin need iga lehekülje ülaossa ning lisasin nende kohta põhjaliku seletuse, mida nimetatakse Ohr Pnimi [Sisemine Valgus], ning teise selgituse nimega Histaklut Pnimit [Sisemine vaatlus]. Need seletused avavad iga sõna ja teema, mida ARI sõnadega, lehekülje ülaservas esitatakse, nii lihtsalt ja selgelt, kui ma suutsin.

Jagasin raamatu kuuteistkümneks osaks, nii et iga osa oleks konkreetne õppetund kümne Sefiroti kindlal teemal. Ohr Pnimi selgitab peamiselt ARI selle õppetunni käigus esitatud sõnu, ning Histaklut Pnimit selgitab asja olemust üldisemalt. Nende juurde panin iga osa kohta ka Küsimuste tabeli ja Vastuste tabeli kõigi selles osas esitatud sõnade ja teemade kohta.

Kui lugeja lõpetab selle osa, peaks ta ennast proovile panema, kas ta oskab õigesti vastata kõigile Küsimuste tabelis esitatud küsimustele. Vastamise järel peaks ta vaatama selle küsimusega seotud vastust Vastuste tabelist, et näha, kas tema vastus oli õige. Isegi kui ta suudab küsimustele mälu järgi hästi vastata, peaks ta neid küsimusi korduvalt läbi võtma, kuni need tunduvad olevat nagu karpi pandud. Siis mäletab ta igal hetkel vajalikku sõna või vähemalt selle asukohta, et seda vajadusel üles leida, „ja Jumala tahtmine õnnestub tema kaudu.“

Õppimise järjekord

Alusta Panimi [eesmine/nägu] õppimisega, see tähendab ARI sõnadega, mis on trükitud lehekülgede ülaossa, kuni raamatu lõpuni. Kuigi sa ei pruugi aru saada, korda neid mitu korda, nagu ütleb ütlus: "Esmalt õpi, siis mõista." Seejärel õpi kommentaari Ohr Pnimi ning pinguta nii, et suudaksid õppida ja põhjalikult Panimi, isegi ilma kommentaari abita, mõista. Seejärel õpi kommentaari Histaklut Pnimit, kuni mõistad ja mäletad seda kõike.

Kui see kõik on tehtud, testi end Küsimuste tabeli abil. Kui oled küsimusele vastanud, vaata vastust, mis puudutab seda küsimust. Tee seda iga küsimusega; õpi ja jäta need meelde ning korda neid mitu korda, kuni mäletad neid hästi, nagu oleksid need karbis, sest iga üksiku sõna puhul kolmandas osas peame hästi meeles pidama kogu esimese kahe osa sisu, ilma et kaotaksime isegi kõige pisemat tähendust. Kõige hullem on, kui lugeja ei tea, mida ta on unustanud. Pigem on kas teemad jäänud talle segaseks või omandab ta vale tõlgenduse, sest on unustanud. Loomulikult viib üks viga kümne veani, kuni ta jõuab täieliku arusaamatuseni ning peab õppimise üldse lõpetama.

Autor