Eessõna

Baal HaSulam

Eessõna Zohari raamatule
1) Selles sissejuhatuses tahan ma uurida mõningaid esmapilgul lihtsaid asju, ehk selliseid, millega kõik on kokku puutunud ja mille selgitamisele on palju tinti kulutatud, kuid sellegipoolest  ei ole me selge ja piisava teadmiseni jõudnud.

Esimene küsimus. Milles on meie olemus?

Teine küsimus. Milline on meie roll loomisprotsessi pikas ahelas, mille väikesteks lülideks me oleme?

Kolmas küsimus. Kui ennast vaatame, tunneme end sel määral puudulike ja madalatena, et see ei vääri arutamist, Aga kui vaatame Loojat, kes meid lõi, siis peaksime olema suurimal kõrgusel, mille jaoks ei piisa küllaldast kiitust, sest kindlasti peab olema nii, et täiuslikust Loojast peaksid tulenema täiuslikud tegevused!

Neljas küsimus. Sest nagu mõistus nõuab, et Looja on hea, tehes head, ja ei ole midagi kõrgemat kui Looja, kuidas on Ta siis algselt loonud nii palju olendeid, kes on sunnitud kogu oma olemasolemise aja kannatama ja vaevlema? Sest hea peab pakkuma naudingut? Ja kuidas iganes ei oleks, ei tohiks põhjustada sellist kurjust?

Viies küsimus. Kuidas on võimalik, et igavesest, kellel ei ole ei algust ega lõppu, said alguse lõplikud, surelikud ja ebatäiuslikud olendid?

2) Ja et seda täielikult selgitada, peame esmalt läbi viima teatud uuringud, kuid mitte mingil juhul keelatud kohas, ehk Looja enda olemuses (Atzmuto), sest «inimmõistus ei ole mitte kuidagi võimeline Temast aru saama»1, ja seetõttu ei ole meil Tema kohta mõtteid ega helisid, – kuid seal, kus on meile ette nähtud uurida, nimelt uurida Looja tegusid, nagu meile Tooras on kirjeldatud: «Tundke oma isa Loojat ja teenige Teda»,2 ning samuti on öeldud Ülemlaulus: «Me oleme Sind tundnud Sinu tegude kaudu».3

Ja siin on esimene uurimus: kuidas on võimalik ette kujutada, et loodu oleks uus looming, mis tähendab: midagi uut, mida ei olnud Loojas enne, kui Ta selle lõi, – samas on iga uurija jaoks selge, et ei ole midagi, mida Temas ei oleks? Ja lihtne loogika viitab ka sellele, et on võimatu anda seda, mida sul ei ole.

Teine uurimus: kui ütled, et Tema kõikvõimsuse seisukohast  ei ole kahtlust, et Ta võib luua olemasolevat eimillestki, see tähendab midagi uut, millel Temas absoluutselt mingit reaalsust ei ole, – tekib küsimus: mis reaalsus see on, mille kohta saab otsustada, et sellel  ei ole Loojas mingit kohta, vaid see on loodud eimillestki?

Kolmas uurimus seisneb selles, et kabalistid ütlesid, et inimese hing on jumalik osa ülalt, sellisel viisil, et Looja ja hinge vahel ei ole erinevust, vaid Looja on lihtsalt „kõik“ ja hing on „osa“. Ja nad võrdlesid seda kiviga, mis on kalju küljest lahti raiutud, kus kivi ja kalju vahel ei ole erinevust, vaid lihtsalt kalju on „kõik“ ja kivi on „osa“. Ja vastavalt sellele tuleb uurida: oletame, et kaljust lahti löödud kivi eraldatakse kaljust selleks ette nähtud kirvega, millega „osa“ eraldatakse „tervikust“ – aga kuidas saab Loojat ette kujutada nii, et Ta eraldab osa oma olemusest niivõrd, et see väljub Tema olemusest ja muutub Temast eraldi seisvaks „osaks“, see tähendab hingeks, kuni seda saab mõista ainult osana Looja olemusest.

3) Neljas uurimus: kui süsteem (Sitra Achra) ja klipot on Looja pühadusest nii kaugel kui kaks poolust üksteisest, nii et seda vahemaad on isegi võimatu ette kujutada, kuidas on võimalik, et see sündis ja moodustati Looja pühadusest ja mis veelgi enam, et Looja pühadus isegi toitis seda?

Viies uurimus: surnute ülestõusmise küsimus. Kui keha on nii põlatud objekt, et kohe pärast sündi on see surmale ja matmisele määratud – ja veelgi enam, Zohari raamatus on öeldud, et kui keha  ei ole täielikult lagunenud, ei saa hing tõusta oma kohale Eedeni aias, kuni sellest on veel midagi alles, – sel juhul, miks on tingimata vajalik, et see üles tõuseks? Kas Looja ei saanud hingedel ilma selleta nautida lasta?

Ja veelgi arusaamatumad on meie tarkade sõnad, et surnud peavad üles tõusma oma vigadega, et keegi ei saaks öelda: „See on teine inimene!“ Ja siis Ta parandab nende vead. Ja tuleks mõista: mis on Loojal sellest, kui öeldakse: „See on teine inimene!“ – niivõrd, et Looja peab selle jaoks nende sisse jälle puuduse looma ja peab siis nende puudused parandama?

Kuues uurimus: on selle kohta, et meie targad ütlesid, et inimene on kogu loodud maailmasüsteemi keskpunkt, sest kõik kõrgemad maailmad ja see materiaalne maailm koos kõige nendes sisalduvaga loodi vaid tema jaoks (Zohar, Tazria, 40). Ja nad kohustasid inimest uskuma, et maailm loodi nende jaoks (Sanhedrin 37). Ja esmapilgul on raske mõista, miks Looja pingutas kogu selle loodu loomisega selle väikese inimese pärast, kelle väärtus on väiksem kui juuksekarva väärtus võrreldes selle maailma tegelikkusega, rääkimata kõigist kõrgematest maailmadest, mille suurusel ja aul  ei ole piire. Ja pealegi, mille jaoks inimesel seda kõike vaja on?

4) Ja et kõiki neid küsimusi ja uurimusi mõista, on ainult üks moodus: vaadata tegevuse lõppu, see tähendab loomise eesmärki. Sest ühtegi protsessi ei saa mõista kui töö on pooleli, selle lõpuleviimist vaatlemata. Ja on ilmne, et keegi ei tegutse ilma eesmärgita, sest ainult teda, kes oma mõistuse juures ei ole, võib leida tegutsemas ilma eesmärgita.

Ja ma tean, et leidub nutikaid inimesi, kes enda pealt Toora ja käskude ikke viskavad, ja väidavad, et Looja lõi kogu universumi ja jättis selle saatuse hooleks, sest nende loodute tühisuse tõttu ei sünni Loojal Tema mõõtmatus suuruses jälgida nende väikseid ja alamaid teid [käitumist]. Kuid nad ütlesid seda teadmatusest. Sest meie alaväärsuse ja tühisuse üle ei ole võimalik otsustada enne, kui oleme otsustanud, et me lõime end ise, kaasa arvatud kõik need rikutud ja ebasobivad omadused, mis meis on.

Aga hetkel, kui otsustame, et Looja, kes on kõigiti täiuslik, on see, kes lõi ja kavandas meie kehad, nende heade ja ebasobivate omadustega – siis ei saa täiuslikult töötegijalt kunagi alatut ja rikutud tegevust tulla. Ja iga tegevus annab tunnistust sellest, kelle poolt see tehtud on. Ja milles katki rebenenud riideese süüdi on, kui selle valmistas mingi kogemusteta rätsep?

Sarnaselt (Masechet Taanit 20): "Juhtus, et kõndis rabi Elazar, rabi Shimoni poeg... ja kohtas teda üks inimene, kes oli erakordselt inetu... Ta ütles talle [st rabi Elazar]: "Kui inetu see inimene on!.." Ta vastas: "...Mine ja ütle meistrile, kes mind tegi: "Kui inetu on see anum, mille Sa tegid...""" Vaata sealt, kuidas see edasi läheb. Seega, need nutikad, kes ütlevad, et meie alaväärsuse ja tühisuse tõttu ei sobi Loojal meie eest hoolitseda ja Ta jättis meid üksi, kuulutavad lihtsalt oma teadmatust.

Püüdke ette kujutada, et kohtad kedagi, kes plaanib luua olendeid, et nad algusest peale kogu oma elu vältel piinleksid ja kannataksid, nagu meie. Ja veelgi enam – unustaks nad täielikult, isegi mitte soovides nende järele vaadata, et neid veidi aidata. Kui palju sa teda laimaksid ja põlgaksid! Kas on võimalik sellist asja Kindlalt Olemasoleva kohta mõelda?

5) Seetõttu sunnib terve mõistus meid aru saama, vastupidiselt sellele, mis pealtnäha paistab, ja otsustama, et me oleme tegelikult head ja kõige üllamad loodud, nii et meie tähendusel  ei ole piire. See tähendab täpselt sellisel kujul, mis on vääriline ja vastav Töötajale, kes meid lõi. Iga puudus, milles sa meie kehas kahelda soovid, langeb lõpuks vaid Looja peale, kes meid ja kõik meie omadused lõi, hoolimata kõigist vabandustest, mille sa enda jaoks välja mõtled. On selge, et just Tema lõi meid, mitte meie ise.

Tema teadis ka kõiki neid käitumisviise, mis peaksid pärinema kõigist halbadest omadustest ja kalduvustest, mille Ta meisse pani. Kuid siin, nagu varem mainitud, peame vaatama sündmuse lõppu ja siis suudame kõike mõista. Nagu populaarses ütluses: „Ära rumalale pooleliolevat tööd näita.“

6) Ja meie targad on juba meid juhendanud (vt «Elu puu», Seaduste Väravad, 1. peatüki algus), et Looja lõi maailma ainult selle jaoks, et Oma loodutele naudingut pakkuda. Sellele peaksime oma pilgud pöörama ja kõik meie mõtted, sest selles seisneb maailma loomise kavatsuse ja tegevuse lõpp.

Ja tuleb hoolikalt uurida: sellest, et loomise kavatsuseks oli Oma loodutele naudingut pakkuda, tuleneb tingimata sellest, et Ta lõi hingedesse suure, ja isegi väga suure, soovi saada seda, mida Ta neile anda kavatses. Sest iga naudingu ja rahulduse suurust mõõdetakse vastavalt selle saamise soovi määrale – nii et kui saamise soov on suurem, on ka naudingu määr täpselt sama võrra suurem, ja kui saamise soov on väiksem, väheneb vastavalt ka naudingu määr. Seega, juba loomise kavatsus ise nõuab loodute hingedes saamise soovi loomist kõige kolossaalsemas ulatuses, mis vastab sellele suurele naudingule, millega Kõigevägevam hingi rõõmustada kavatses. Sest suur nauding ja suur saamise soov käivad käsikäes.

7) Ja pärast seda, kui me seda teada saime, mõistsime lõplikult ja täiesti selgelt teist uuringut. Viisime ju uuringu läbi, et välja selgitada, mida kujutab endast reaalsus, mille kohta saame selgelt järeldada, et seda ei ole olemas ja see ei sisaldu Loojas (Atzmutos) endas – sedavõrd, et öeldakse, et see on uus loodu, mis on olemas eimillestki. Ja nüüd, kui me mõistame selgelt, et loomise plaan, mille eesmärk on olla Tema loodutele meelepärane, lõi soovi Loojalt ilmtingimata kõike nauditavat ja head saada, mida Ta loodutele ette nägi, siis selgub, et see soov, kahtlemata, ei kuulunud Looja (Atzmuto) enda olemusse enne, kui Ta selle hingedes lõi. Sest kellelt ta peaks midagi saama? Selgub, et Ta lõi midagi uut, mida Temas ei eksisteeri.

Ja samas on loomise plaanist selgelt näha, et Ta ei oleks ühelgi juhul tohtinud luua midagi muud peale selle saamise soovi, sest see loodud olend on juba piisav, et Looja saaks täita kogu loomisplaani, mille ta meie jaoks kavandas, et meid rõõmustada. Kuid kogu loomisplaanis sisalduv, st erinevad hüved, mis Ta meie jaoks ette nägi, on juba otse Loojalt endalt saadud ja Ta ei tohiks neid uuesti luua, sest neid kui olemisest olevaid juba tõmbab suurde saamise soovi, mis hingedes on. Nii sai meile täiesti selgeks, et kogu mateeria algusest lõpuni, mis looduses sisaldub, on vaid saamise soov.

8) Ja siit jõudsime ka täieliku arusaamiseni kolmandas uurimuses meie poolt tsiteeritud kabalistide sõnade osas, mille kohta küsisime: kuidas on võimalik hingede kohta öelda, et nad on Jumalik osa ülalt, nagu kaljust raiutud kivi, kus nende vahel ei ole mingit erinevust peale selle, et üks on “osa” ja teine “tervik”? Ja esitasime küsimuse: kuigi kaljust eraldunud ja tänu kirve tegevusele selle osaks saanud kivi on selleks valmis, kuidas saab seda öelda Looja enda (Atzmuto) kohta? Ja milliste vahenditega eraldusid hinged Atzmutost ja lahkusid Looja kogukonnast, muutudes loodud olenditeks? Ja selgitatu põhjal sai täiesti selgeks, et nii nagu kirves lõikab ja jagab materiaalset objekti, jagades selle kaheks, nii eraldab vormi erinevus vaimset, jagades selle kaheks. Näiteks kui kaks inimest armastavad teineteist, tuleb öelda, et nad on üksteisega ühte sulanud, nagu üks keha.

Ja vastupidi, kui nad üksteist vihkavad, siis tuleb öelda, et nad on üksteisest sama kaugel kui ida läänest. Ja siin ei ole mõte (asu)koha läheduses ega kauguses, vaid selle all mõeldakse vormi sarnasust – see tähendab, et kui nad on kujult üksteisega võrdsed ehk teisisõnu armastab ta kõike, mida tema sõber armastab ja vihkab kõike, mida tema sõber vihkab ja muud sarnast, selgub, et nad armastavad teineteist ja sulanduvad üksteisega.

Ja kui nende vahel on mingisugune vormi erinevus, see tähendab, et ta armastab midagi, hoolimata sellest, et sõber vihkab seda jms, siis selgub, et selle vormi erinevuse ulatuses on nad teineteise suhtes kauged ja teineteisele vastumeelsed. Ja kui nad on näiteks vormilt vastandlikud, st kõike, mida keegi armastab, vihkab tema sõber ja kõike, mida ta vihkab, armastab tema sõber, siis on nad sama kaugel kui ida on läänest, see tähendab diametraalselt vastandlikud.

9) Ja nii näete, et vaimses vormis toimib erinevus kui kirves, mis eraldab materiaalseid objekte. Samuti vastab kauguse mõõt vormis vastandumise mõõdule. Ja siit mõistke, et sellest hetkest, kui hinges tekkis soov saada Loojalt naudingut, nagu ülal öeldud, ja me tõestasime selgelt, et Loojas ei ole seda vormi üldse olemas – sest hirmutav on mõelda, mida ta peaks saama? - see vormi erinevus, mille hinged on omandanud, toimib neid Atzmutost eraldades, nagu kirves, mis raiub kivi kalju küljest lahti - nii, et tänu sellele vormi erinevusele tulid hinged välja Looja terviklikkusest ja eraldusid Temast, saades looduteks. Kõik, mida hinged Looja valgusest mõistavad, tuleb aga olemisena Loojast endast (Atzmutost). Sel juhul selgub, et Looja Valguse, mille nad saavad oma Klis ehk saamise soovis, vaatenurgast ei ole nende ja Atzmuto vahel absoluutselt mingit erinevust, sest nad aktsepteerivad seda kui otse Atzmuto olemisest olemist.

Ja kogu hingede ja Atzmuto erinevus seisneb ainult selles, et hinged on osa Atzmutost. Teisisõnu, valguse mõõt, mille nad Kli sees said, st soov saada, on juba Jumalikust eraldatud osa, olles vormi erinevuse tõttu saamise soovi kandja. Ja see vormi erinevus muutis selle osaks, sest selle tõttu jättis see "terviku" omaduse ja muutus "osaks". Seega ei ole neil vahet, välja arvatud see, et üks on “tervik” ja teine on “osa”, nagu kaljust raiutud kivi. Ja uurige seda korralikult, sest nii kõrgel kohal on võimatu rohkem seletada.

10) Ja nüüd on meil võimalus mõista neljandat uurimust: kuidas saab olla nii, et Looja pühadusest moodustub rüveduse ja Klipoti süsteem, samas kui see on Looja pühadusest kaugel, nagu oleksid nad erinevad poolused. Kuidas saab olla, et Ta toidab seda ja säilitab selle olemasolu? Esmalt tuleb aga aru saada, milles on räpasuse ja Klipa olemus.

Ja teadke, et see on suur saamise soov, mis nagu öeldud, on hingede olemus nende loomise olemuse tõttu. Ja seetõttu on nad valmis vastu võtma kogu loomise plaanis sisalduva, mis sellisel kujul hingedesse ei jää, sest kui see neisse jääks, oleksid nad sunnitud jääma igaveseks Loojast lahus olevaks, sest nende erinevus vormi poolest eraldaks nad Temast.

Ja et parandada seda hingede Klile omast jaotust, lõi Looja kõik maailmad ja jagas need kaheks süsteemiks, nagu öeldakse: " Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab. " (Koguja 7:14), luues neli ABYA pühaduse maailma ja nende vastu neli ABYA rikutuse maailma. Ja Ta pani andmise soovi ABYA pühaduse süsteemi ja võttis neilt välja enda jaoks saamise soovi, ning viis selle üle ABYA ebapuhaste maailmade süsteemi. Ja selgub, et selle tõttu on nad Loojast ja kõigist pühaduse (Kedusha) maailmadest eraldatud.

Ja sel põhjusel nimetatakse Klipote sõnaga "surnud", nagu öeldakse: "Ohvrid surnutele" (“ Siis nad astusid liitu Baal-Peoriga ja sõid surnute ohvreid” (Psalmid 106:28.). Sama lugu on patustega, kes neid järgivad, nagu ütlesid meie targad: „Patuseid nimetatakse nende elu ajal surnuteks” . Eraldab ju saamise soov, mis on neile omane vormi vastandumine Looja pühaduse suhtes, nad elu Allikast ja nad on Loojast kaugel, justkui erinevatel poolustel. Loojal ei ole ju absoluutselt mingit saamist ja on ainult andmine. Kuid Klipotil ei ole andmisest midagi, vaid ainult saamine enda huvides ja enda rõõmuks. Ja ei ole suuremat vastuolu kui see. Ja te juba teate, et vaimne kaugus algab väikseimast vormi erinevusest ja lõpeb vormi erinevusega, see tähendab maksimaalse kaugusega kõige viimases staadiumis.

11) Maailmad kukkusid selle maise maailma reaalsusesse, kohta, kus on keha ja hing, ja kus on rikutuse aeg ja paranduse aeg. Keha, mis on enda jaoks saamise soov, ulatub oma juurest, mis on loomise mõttes, läbi ebapuhtuse maailmade süsteemi, nagu on kirjutatud: „kui inimene sünnib nagu metseesli varss.” (Iiob 11:12) Ta jääb selle süsteemi mõju alla esimeseks kolmteistkümneks aastaks, ja see ongi rikutuse aeg.

Alates kolmeteistkümnendast eluaastast, täites Mitzvote oma Looja rahuldamise eesmärgil, hakkab ta puhastama enda jaoks saamise soovi, mis on temasse sisse kirjutatud, ning muudab selle tasapisi andmise eesmärgiks. Sellega pikendab ta püha hinge oma loomise mõttes olevast juurest. See läbib Kedusha maailmad ja kehastub kehasse. See on paranduse aeg.

Nii kogub ta pühaduse astmeid loomise mõttest Ein Sofis [Lõpmatus], kuni need aitavad tal muuta enda sees oleva saamise soovi täielikult saamiseks eesmärgiga tema Loojale heameelt valmistada, mitte mingilgi määral oma kasu pärast. Sel viisil saavutab inimene vormi sarnasuse oma Loojaga, sest saamist, mille eesmärgiks on anda, peetakse puhtaks andmiseks.

Masechet Kidushin, lk 7, on kirjutatud, et olulise mehega ta annab ja tema ütleb—sellega oled sa pühitsetud. Sest kui tema saamine on mõeldud andja rõõmustamiseks, loetakse seda absoluutseks andmiseks. Nii saavutab inimene Temaga täieliku liitumise, sest vaimne liitumine ongi vaid vormi sarnasus, nagu meie targad ütlesid: „Kuidas on võimalik Temale kinnituda? Pigem kinnitu Tema omadustele.” Sel viisil muutub inimene vääriliseks, et kogu loomise mõttele vastavat rõõmu, naudingut ja õrnust saada.

12) Nii oleme selgelt selgitanud saamise soovi parandamist, mis on loomise mõtte kaudu hingedesse sisse trükitud. Sest Looja on neile ette valmistanud kaks süsteemi, üks on teisele vastandlik, mille kaudu hinged läbivad ja jagunevad kaheks eristuseks – kehaks ja hingeks –, mis riietuvad üksteisesse.

Toora ja Mitzvoti kaudu muudavad nad lõpuks saamise soovi vormi andmise soovi vormiks ning siis saavad nad vastu võtta kogu loomise mõttes kavandatud headuse. Ja sellega koos on nad saanud osa kindlast ühinemisest Temaga, sest töö läbi Toora ja Mitzvotiga on nad saavutanud vormi samasuse oma Loojaga. Seda nimetataksegi paranduse lõpuks.

Siis, sest ei ole enam vajadust räpase Sitra Achra ehk teise poole järele, kõrvaldatakse see maailmast ja "Ta neelab surma ära igaveseks ajaks."(Jesaja 25:8) Ja kogu töö Tooras ja Mitzvotis, mis anti maailmale selle kuue tuhande olemasoluaasta jooksul ning igale inimesele tema seitsmekümne eluaasta jooksul, on selle jaoks, et viia nad paranduse lõpuni – eelmainitud vormi samasuseni.

Ka klipotide ja ebapuhtuse süsteemi kujunemine ja laienemine Tema pühadusest on nüüd põhjalikult selgitatud: see pidi nii olema, et selle kaudu tekiksid kehad, mida võiks seejärel Toora ja Mitzvoti kaudu parandada. Kui meie kehasid, koos nende rikutud saamise sooviga, ei oleks ebapuhtuse süsteemi kaudu tekkinud, ei oleks me iial suutnud seda parandada, sest ei saa parandada seda, mida temas endas olemas ei ole.

13) Tõepoolest, me peame veel aru saama, kuidas iseenda jaoks saamise soov, mis on nii vigane ja rikutud, võis tulla Ein Sofi loomise mõttest ja olla selles, mille ühtsus ületab sõnad ja kirjelduse. Asi on selles, et ainuüksi hingede loomise mõttega viis Tema mõte kõik lõpule, sest Temal ei ole vaja tegu, nagu meil. Murdosa sekundiga ilmusid kõik hinged ja maailmad, mis pidid loodama, täidetuna kogu selle naudingu ja rõõmuga ning hellusega, mille Ta oli neile plaaninud, lõplikus täiuslikkuses, mille hinged pidid vastu võtma paranduse lõpus, pärast seda, kui hingedes olev saamise soov on täielikult parandatud ja muutunud puhtaks andmiseks, täielikus vormilises vastavuses Loomise allikaga.

See on nii, sest Tema igikestvuses on minevik, olevik ja tulevik üks ja seesama. Tulevik on nagu olevik ja Temas ei ole olemas sellist asja nagu aeg (Zohar, Mishpatim, punkt 51; Uus Zohar, Beresheet, punkt 243). Seetõttu ei olnud Ein Sofis kunagi isoleeritud olekus olevat rikutud saamise soovi.

Vastupidi, see vormiline vastavus, mis pidi ilmutuma paranduse lõpus, ilmus koheselt Tema igavikus. Meie targad ütlesid selle kohta (Pirkei de Rabbi Eliezer): „Enne maailma loomist olid Tema ja Tema nimi üks,” sest saamise soovis ei olnud avaldunud eraldunud vormi lahknevust hingede reaalsuses, mis tekkis loomise mõttes. Pigem olid nad Temaga liidetuna vormilises vastavuses viisil „Tema ja Tema nimi on üks.”

14) Seega leiad paratamatult, et tervikuna on hingel kolm seisundit:

Esimene seisund on nende olemasolu Ein Sofis, loomise mõttes, kus neil on juba tuleviku lõpliku paranduse kuju.

Teine seisund on nende olemasolu kuue tuhande aasta jooksul, mille ülalmainitud kaks süsteemi jagasid kehaks ja hingeks. Neile anti töö Tooras ja Mitzvotis, et pöörata oma saamise soov sooviks anda rahuldust oma Loojale, mitte sugugi iseendale.

Selle seisundi ajal ei tule kehadele parandust, vaid ainult hingedele. See tähendab, et nad peavad endas kõrvaldama igasuguse isikliku saamise vormi, mida loetakse kehaks, ning jääma alles vaid andmise sooviga, mis on hingede soovi kuju. Isegi õiglaste hinged ei suuda Eedeni aias pärast oma surma rõõmustada, vaid alles pärast seda, kui nende kehad on täielikult mullas kõdunenud.

Kolmas seisund on hingede paranduse lõpp pärast surnute ülestõusmist. Sel ajal tuleb täielik parandus ka kehadele, sest siis muudavad nad enda jaoks saamise, mis on keha kuju, puhta andmise vormiks ning saavad vääriliseks, et saada kogu loomise mõttes peituvat naudingut, rõõmu ja rahulolu.

Ja kõigi nende asjadega saavutavad nad tugeva ühinemise oma Looja vormilise sarnasuse jõu kaudu, sest nad ei võta seda kõike vastu soovist saada, vaid soovist pakkuda rahulolu oma Loojale, sest Tema tunneb rõõmu, kui nad Tema käest saavad. Lühiduse huvides kasutan edaspidi nende kolme seisundi nimesid ehk “esimene seisund”, “teine seisund” ja “kolmas seisund” ning sa tuletad igas seisundis meelde kõike, mis siin on selgitatud.

15) Kui sa uurid ülalmainitud kolme seisundit, leiad, et üks vajab täielikult teist, nii et kui üks neist tühistada, tühistuvad ka teised.

Kui näiteks kolmas seisund—saamise vormi pöördumine andmise vormiks—ei oleks materialiseerunud, siis on kindel, et esimene seisund Ein Sofis ei oleks saanud mitte kunagi avalduda, sest sealne täielikkus materialiseerus ainult seetõttu, et tulevane kolmas seisund oli seal juba olemas, justkui oleks see olevik. Kogu täielikkus, mis seal selles seisundis kujutatud oli, on nagu peegeldus tulevikust olevikku. Kuid kui tulevik saaks tühistatud, ei oleks ka olevikku. Nii nõuab kolmas seisund esimese seisundi olemasolu.

See on seda enam nii, kui midagi tühistatakse teises seisundis, kus on kogu töö, mis on määratud lõpetamiseks kolmandas seisundis, töö raiskuminekute ja paranduste kallal ning hingede astmete laiendused. Kuidas siis saabub kolmas seisund? Seepärast on teine seisund vältimatult seotud kolmanda seisundiga.

Nõnda on ka esimese seisundi olemasoluga Ein Sofis, kus on juba olemas kolmanda seisundi täius. See nõuab, et seda kohandataks, see tähendab, et teine ja kolmas seisund avalduksid täielikus täiuses, mis seal on, mitte mingil moel vähemal ega suuremal määral.

Seega nõuab esimene seisund ise kahe vastava süsteemi laienemist teises seisundis, et võimaldada keha olemasolu saamise soovis, mis on ebapuhtuse süsteemi poolt rikutud, ja siis saame seda parandada. Kui ei oleks olnud ebapuhtuse maailmade süsteemi, ei oleks meil seda saamise soovi ning me ei saaks seda parandada ega jõuda kolmandasse seisundisse, sest inimene ei saa parandada seda, mida temas ei ole. Seega ei ole vaja küsida, kuidas ebapuhtuse süsteem tekkis esimesest seisundist, sest just esimene seisund nõuab selle olemasolu teise seisundi kujul.

16) Seetõttu võib tekkida küsimus, kas ehk on meilt valik ära võetud, sest peame saama täielikuks ja jõudma kolmandasse seisundisse, sest see on juba esimeses olekus olemas. Asi on selles, et Looja on meie jaoks teises seisundis ette valmistanud kaks teed, et tuua meid kolmandasse seisundisse:

Esimene on Tee, milleks on Toora ja Mitzvotide [käskude] täitmine, nagu eespool seletatud.

Teine on kannatuste tee, sest just valu puhastab keha ning lõpuks sunnib meid oma saamise soovi ümber pöörama sooviks anda ning klammerduda Temasse. Nagu meie targad on öelnud (Sanhedrin 97b): „Kui sa kahetsed, on hea; kui mitte, siis panen sinu üle kuninga nagu Haman, kes sunnib sind kahetsema.“ Meie targad on öelnud salmi „kiirendab seda oma ajal“ kohta: „Kui nad on austatud, siis kiirendan seda; kui mitte, siis omal ajal.“

See tähendab, et kui meile antakse võimalus esimesel teel, jälgides Toorat ja Mitzvote, siis me kiirendame sellega oma parandust ning me ei pea kogema ränka ja kibedat valu ning pikka aega, mis oleks kulunud nende läbi kogemise peale, et nad sunniksid meid end parandama. Ja kui mitte, siis “omal ajal”, mis tähendab, et alles siis, kui kannatused lõpetavad meie paranduse ning parandushetk sunnitakse meile peale. Kokkuvõttes on kannatuste tee ka hingede karistus Põrgus.

Aga üht või teistpidi on paranduse lõpp, see tähendab kolmas seisund, vältimatu esimese seisundi tõttu. Meie valik on ainult kannatuse tee ja Toora ning Mitzvoti tee vahel. Seega oleme põhjalikult selgitanud, kuidas hingede kolm seisundit on omavahel seotud ja tingivad üksteist.

17) Kõigest eeltoodust mõistame täielikult meie kolmandat küsimust, nimelt et kui uurime iseennast, leiame end olevat nii rikutud ja põlatava kui võimalik. Kuid kui uurime Operaatorit, kes meid lõi, peame end ülendama, sest keegi ei ole nii kiiduväärne kui Tema, nii nagu sobib Operaatorile, kes meid lõi, sest täiusliku Operaatori loomus on sooritada täiuslikke tegusid.

Nüüd mõistame, et meie keha koos kõigi tühiste juhtumite ja omanditega ei ole üldse meie tõeline keha. Meie tõeline, igavene ja täielik keha eksisteerib juba Ein Sofis, esimeses olekus, kus see saab oma täieliku kuju tulevasest kolmandast olekust, see tähendab, et ta saab oma vormi saamise kaudu andmise vormis, Ein Sofiga vormi samaväärsuses.

Ja kui meie esimene olek nõuab, et me saaksime oma keha kesta teises olekus, tema rikutud ja põlastavas vormis, mis on ainult iseendale saamise soov, mis on jõud, mis meid Ein Sofist eraldab, et seda parandada ja võimaldada meil meie igavene keha tegelikult saada, kolmandas olekus, siis ei ole meil vaja selle vastu protesteerida. Meie töö saab toimuda ainult selles ajutises ja raiskavas kehas, sest „ei saa parandada seda, mida temas ei ole.“

Seega oleme juba selles terviklikkuse määras, mis on täiusliku Operaatoril vääriline ja sellele sobilik , kes on meid loonud, isegi meie praeguses, teises seisundis. See keha ei riku meid mingil moel, sest see on määratud lõppema ja surema ning on siin vaid selleks ajaks, mis on vajalik selle taandamiseks ning meie igavese vormi omandamiseks.

18) See lahendab meie viienda küsimuse: Kuidas saab olla, et ajutised, raiskavad teod võiksid lähtuda igavesest? Eeltoodust näeme, et tegelikult oleme me juba laiendatud nii, nagu on Tema igavikulisusele sobilik—igavesed ja täiuslikud olendid. Meie igavikulisus nõuab, et keha kest, mis anti meile üksnes töö tegemiseks, oleks ajutine ja kaduv. Kui see jääks (meile) igavikuks, jääksime igaveseks Elu Allikast lahutatuks.

Oleme varem, punktis 13, öelnud, et meie keha see kuju, mis on ainult endale saamise soov, ei ole üldse loomise igaveses mõttes olemas, sest seal oleme kolmanda seisundi kujus. Kuid see on kohustuslik teises seisundis, et võimaldada meil seda parandada.

Me ei tohiks mõtiskleda teiste maailma olevuste seisundite üle, peale inimese, sest inimene on loomise keskpunkt, nagu allpool punktis 39 kirja pannakse. Kõigil teistel olenditel ei ole enda sees mingit väärtust, vaid vaid niivõrd, kuivõrd nad aitavad inimesel saavutada tema terviklikkust. Seega tõusevad ja langevad nad koos temaga, ilma igasuguse iseenda suhtes toimuva kaalutluseta.

19) Sellega lõpetame oma neljanda uurimuse: Kui hea loomus on teha head, siis kuidas lõi ta olendeid, kes kogu oma elu kannatavad ja piinlevad? Nagu oleme öelnud, on kogu see piin tingitud meie esimesest seisundist, kus meie täielik igavikulisus, mis pärineb tulevasest kolmandast seisundist, sunnib meid minema kas Toora teed või kannatuste teed pidi ning jõudma oma igavesse seisundisse kolmandas seisundis (nagu öeldud punktis 15).

Ja kogu see piin on tunda vaid meie keha kestal, mis on loodud vaid selle jaoks, et see häviks ja maetaks. See õpetab meile, et meis olev enda jaoks saamise soov on loodud vaid selle jaoks, et see hävitataks, kaotataks maailmast ning muutuks andmise sooviks. Kannatused, mida kogeme, on vaid selle tühisuse ja kahjulikkuse ilmsikstulekud. Kui kõik inimesed lepiksid kokku oma saamise soov kaotada ja hävitada ning neil  ei oleks muud soovi kui anda oma sõpradele, siis lakkaksid kõik mured ja ohud maailmas. Meil kõigil oleks tagatud terviklik ja täielik elu, sest igaühel meist oleks terve maailm, mis meie eest hoolitseks ja oleks valmis rahuldama meie vajadusi.

Ent kuni igaühel meist on vaid enda jaoks saamise soov, on see kõigi murede, kannatuste, sõdade ja tapmiste allikaks, millest me ei pääse. Need nõrgestavad meie keha igasuguste haiguste ja vaevustega, ning sa leiad, et kogu maailma piinad on vaid ilmingud meie silmade ees, et ärgitada meid loobuma keha kurjadest kestadest ja võtma omaks täiusliku andmise soovi. Nagu oleme öelnud, võib ka kannatuste tee meid soovitud vormini viia. Pea meeles, et Mitzvot inimese ja inimese vahel on eespool Mitzvotist inimese ja Looja vahel, sest sõbrale andmine viib inimese andmiseni Loojale.

20) Pärast kõike eelnevat jõuame oma esimese uurimuse lahenduseni: Milles on meie olemus? Meie olemus on nagu kogu tegelikkuse detailide olemus, mis ei ole midagi muud kui saamise soov, nagu on kirjutatud punktis 7. Kuid see ei ole see, mis see on praegu, teises seisundis, mis on soov saada ainult iseendale, vaid nagu see on esimeses seisundis, Ein Sofis, oma igaveses vormis, mis on saamine, et oma Loojale rõõmu valmistada, nagu on kirjutatud punktis 13.

Kuigi me ei ole veel tegelikult kolmandasse seisundisse jõudnud ja meil on veel aega vaja, ei kahjusta see meie olemust sugugi, sest meie kolmas seisund tuleneb vältimatult esimesest. Seega: “kõik, mis peab olema kokkukogutud, loetakse kokkukogutuks.” Ja vajadust aja järele käsitletakse puudusena vaid siis, kui on kahtlus, kas suudetakse ettenähtud ajaks lõpule viia see, mis vaja.

Et meil aga selles osas kahtlust ei ole, on see justkui oleksime juba jõudnud kolmandasse seisundisse. Ja ka see keha, mis on antud meile praegusel rikutud kujul, ei kahjusta meie olemust, sest see ja kõik selle omand kuuluvad täielikule hävitamisele koos kogu ebapuhtuse süsteemiga, mis on nende allikas, ning kõike seda, mis peab olema põletatud, loetakse põletatuks ja vaadeldakse nii, nagu see ei oleks kunagi eksisteerinud.

Aga hing, mis on riietatud sellesse kehasse, mille olemus on samuti puhtalt soov—kuid soov anda, mis laieneb meile nelja maailma ABYA pühaduse süsteemist—eksisteerib igavesti, nagu on kirjutatud punktis 11. Seda seetõttu, et selline andmise soovi vorm on vormilt võrdne Elude Eluga ega ole mingil viisil muudetav. See küsimus leiab oma lõpetuse allpool, alates punktist 32.

21) Ära lase end eksiteele viia filosoofidest, kes ütlevad, et hinge tegelik olemus on intellektuaalne substants ning et see eksisteerib vaid nende mõistete kaudu, mida ta õpib, kasvab koos nendega ja need ongi tema tegelik olemus. Ja küsimus hinge jätkumisest pärast keha lahkumist sõltub täielikult sellest, kui palju mõisteid ta on omandanud, kuni mõistete puudumisel ei jää midagi, mis võiks jätkuda. See ei ole Toora seisukoht. See on ka vastuvõetamatu ning igaüks, kes on kunagi püüdnud teadmisi omandada, teab ja tunneb, et mõistus on omand, mitte tegelik omanik.

Kuid nagu me oleme öelnud, on kogu loodu substants, nii vaimsete kui ka materiaalsemate objektide substants, ei ole ei enamat ega vähemat kui saamise soov. Kuigi me ütlesime, et hing on täielikult andmise soov, on see ainult peegeldunud valguse paranduste kaudu, mille ta saab kõrgematest maailmadest, kust ta meie juurde tuleb. Selle katte (riietumise) tähendust selgitatakse põhjalikult “Kabala tarkuse eessõnas”, punktides 14, 15, 16 ja 19.

Ometi on hinge olemus samuti saamise soov. Ja ainus erinevus, mida suudame ühe objekti ja teise vahel leida, on ainult selle soovide kaudu, sest soov itekitab gas olemuses vajadusi, ja vajadused loovad mõtteid ja kontseptsioone nende vajaduste rahuldamiseks, mida saamise soov nõuab.

Nii nagu inimeste soovid erinevad üksteisest, on erinevad ka nende vajadused, mõtted ja ideed. Näiteks need, kelle saamise soov piirdub loomsete soovidega, nende vajadused, mõtted ja ideed on suunatud selle soovi rahuldamisele kogu tema loomulikus olemuses. Kuigi nad kasutavad meelt ja mõistust nagu inimesedki, piisab siiski sellest, et ori oleks nagu tema isand. Ja see on nagu loomne mõistus, sest mõistus on orjastatud ja teenib loomset soovi.

Ja need, kelle saamise soov on peamiselt inimlike soovide osas tugev—nagu austus ja teiste üle valitsemine—mida loomadel ei ole, nende vajadused, mõtted ja ideed keerlevad enamasti ainult selle soovi rahuldamise ümber, nii palju kui võimalik. Ja need, kelle saamise soov on tugev peamiselt teadmiste omandamise suhtes, nende vajadused, mõtted ja ideed on suunatud samuti selle soovi rahuldamisele, nii palju kui võimalik.

22) Need kolm soovi on olemas peaaegu igas inimeses, kuid segunevad erinevates kogustes, seetõttu on inimesed üksteisest erinevad. Ja materiaalsest omadustest võime teha järeldusi vaimsete objektide kohta vastavalt nende vaimsele väärtusele.

23) Seega, vaimsed inimhinged – tänu peegelduva valguse rüüle, mille nad saavad kõrgematest maailmadest, kust nad pärinevad – soovivad vaid oma Loojale rõõmu pakkuda. See soov on nende olemus ja hinge tuum. Selgub, et kui hing on kehastunud inimkehasse, tekitab ta vajadusi, soove ja ideid selle nimel, et võimalikult täielikult rahuldada oma andmise soovi, see tähendab, vastavalt oma soovi suurusele oma Loojale rõõmu valmistada.

24) Keha olemuseks on ainult enda jaoks saamise soov ja kõik tema avaldumisvormid ning omandused on selle rikutud saamise soovi täitumused, mis algselt loodi üksnes selle jaoks, et see maailmast kaoks, et paranduse lõpus täielikku kolmandat seisundit saavutada. Sel põhjusel on ta surelik, kaduv ja põlatav koos kõigi oma omanditega, nagu mööduv vari, mis ei jäta endast midagi maha.

Et hinge olemuseks on ainult andmise soov ning kõik tema avaldumisvormid ja omandused on selle andmise soovi täitumused, mis juba eksisteerib nii igaveses esimeses seisundis kui ka tulevases kolmandas seisundis, on ta surematu ja asendamatu. Vastupidi, tema ja kõik tema omandid on igavesed ning eksisteerivad igavesti. Puudumine ei mõjuta neid keha lahkudes mitte kuidagi. Vastupidi, rikutud keha vormi puudumine tugevdab hinge olulisel määral ning võimaldab tal Eedeni aeda tõusta.

Seega oleme selgelt näidanud, et hinge püsivus ei sõltu mingil moel tema omandatud mõistetest, nagu filosoofid väidavad. Pigem on selle igavik selle enda olemuses, selle andmise soovis, mis ongi selle olemus. Ning omandatud mõisted on selle tasu, mitte selle olemus.

25) Siit ilmneb viienda küsimuse täielik lahendus: Et keha on nii rikutud, et hinge ei saa täielikult puhastada enne, kui keha on maa sees mädanenud, siis miks see surnute ülestõusmise aja naaseb? Ja samuti küsimus meie targemate sõnade kohta: “Surnutele on määratud tõusta üles koos oma puudustega, et ei öeldaks: ‘See on keegi teine’” (Zohar, Emor, 17).

Seda küsimust mõistad sa selgelt juba loomise mõttest endast, esimesest olekust. Oleme öelnud, et mõte oli Tema olendeid rõõmustada, tuli Tal luua tohutult suur soov kogu see küllus vastu võtta, mis ongi loomise mõttes, sest “suur rõõm ja suur saamise soov käivad käsikäes,” nagu öeldud punktides 6–7. Seal tõime välja, et see liialdatud saamise soov ongi kogu uus olemus, mille Ta oli loonud, sest rohkem kui see ei ole Tal loomise mõtte elluviimiseks vaja. Ja on täiusliku Tegija loomus mitte teha üleliigseid tegusid, nagu on kirjutatud Ühtsuse Poeemis: “Kogu Sinu tööst ei olnud ükski asi ununenud, välja jäetud ega lisatud.”

Samuti ütlesime seal, et see liigne saamise soov on täielikult Kedusha süsteemist eemaldatud ja antud täielikult ebapuhtuse maailmade süsteemile, millest pärinevad kehad, nende toidulaud ja kõik nende selles maailmas olevad varad. Kui inimene saab kolmeteistkümne aastaseks, hakkab ta läbi Toora õppimise püha hinge saavutama. Sel ajal toitub ta Kedusha maailmade süsteemist vastavalt sellele, kui suure hinge Kedusha ta on saavutanud.

Samuti ütlesime eespool, et kuue tuhande aasta jooksul, mis on meile Toora ja Mitzvotiga töötamiseks antud, ei tule sellest kehale parandusi, tähendab, temas oleva liigse saamise soovi jaoks. Kõik parandused, mis meile tööga tulevad, puudutavad ainult hinge, mis nende kaudu Kedusha ja puhtuse astmetel tõuseb, tähendades ainult andmise soovi tugevnemist, mis tõuseb koos hingega.

Sel põhjusel sureb keha lõpuks, maetakse ja mädaneb, sest sellele ei tehtud mingit parandust. Kuid see ei saa nii jääda, sest kui liigne saamise soov maailmast kaoks, siis loomise mõte ei realiseeruks —see tähendab, et kõik suured naudingud, mida Ta kavatses oma loodutele anda, jääksid saamata, sest “suur saamise soov ja suur nauding käivad käsikäes.” Ja selles ulatuses, milles soov seda vastu võtta väheneb, väheneb ka saamisest saadav rõõm ja nauding.

26) Oleme juba öelnud, et esimene olek tingib kolmanda oleku, et see täielikult teostuks nii, nagu see oli loomise mõttes—esimeses olekus—ilma ühtegi asja välja jätmata, nagu öeldud punktis 15. Seetõttu tingib esimene olek surnud kehade ülestõusmise. See tähendab, et nende liigne saamise soov, mis oli juba teises olekus kaotatud ja mädanenud, peab nüüd kogu oma liialdatud mõõdus taaselustuma, ilma igasuguste piiranguteta, see tähendab koos kõigi varasemate puudustega.

Siis algab töö otsast peale, et muuta see liigne saamise soov tööks ainult andmise nimel. Ja siis oleme kahekordselt võitnud:

1. Meil oleks koht, kuhu saada kogu see loomise mõttes olev rõõm, nauding ja õrnus, sest meil oleks juba keha koos selle suure ülemäärase saamise sooviga, mis nende naudingutega käsikäes käib.

2. Et meie saamine oleks sellisel viisil ainult seepärast, et meie Loojale rahulolu pakkuda, loetaks seda saamist täielikuks andmiseks, nagu öeldakse 11. punktis. See viiks meid vormi sarnasusse, mis on haakumine, mis on meie vorm kolmandas seisundis. Seetõttu nõuab esimene seisund täiesti kindlasti surnute ülestõusmist.

27) Tõepoolest, surnute ülestõusmine ei saa toimuda muul ajal kui ainult paranduse lõpu lähedal, teise seisundi lõpu eel. Sest kui meid on austatud oma liigsest saamise soovist loobumisega ja meile on antud soov ainult anda, ning kui meid on õnnistatud kõigi hingede imeliste astmetega, mida nimetatakse Nefesh, Ruach, Neshama, Haya, Yechida, läbi meie selle saamise soovi tühistamisel tehtud töö, oleme jõudnud suurima täiuslikkuseni, kuni keha võiks taaselustuda kogu oma liigse saamise sooviga ja meile ei teeks see enam kahju, sest see ei eralda meid meie haakumisest.

Vastupidi, me ületame selle ja anname sellele andmise kuju. Tõepoolest, nii tehakse iga rikutud omadusega, millest soovime sellest eemaldada. 1) Me peame selle täielikult eemaldama, kuni sellest ei jää midagi alles. 2) Seejärel võime selle uuesti vastu võtta ja seda keskmisel teel (joonel) juhtida. Kuid seni, kuni me ei ole seda täielikult eemaldanud, on võimatu seda soovitud, keskmise tee viisil juhtida.

28) Meie targad on öelnud: „Surnud äratatakse üles koos oma vigadega ja siis tervendatakse neid.“ See tähendab, et alguses äratatakse üles sama keha, mis on liigne saamise soov, ilma igasuguste piiranguteta, täpselt nii, nagu see kasvas üles Merkava [struktuuri] all ebapuhtuse maailmades, enne kui Toora ja Mitzvot on seda mingil moel puhastanud. See ongi „kõigi oma puudustega“ mõte.

Seejärel alustame uue tööga—et kogu see liigne saamise soov andmise vormi panna. Siis see parandatakse, sest nüüd on see  saavutanud vormi sarnasuse. Ja nad ütlesid, et põhjuseks on „et ei öeldaks, ‘See on teine’“, mis tähendab, et selle kohta ei öeldaks, et see on erinevas vormis sellest, mis oli loomise mõttes. See on nii, sest see liigne saamise soov seisab seal, eesmärgiga vastu võtta kogu loomise mõttes olev küllus.

Lihtsalt vahepeal on see kestadele puhastamiseks antud. Aga lõpuks ei tohi see olla teine keha, sest kui seda oleks mingilgi viisil vähendatud, loetaks seda täiesti erinevaks ja seega kõlbmatuks kogu loomise mõttes olevat küllust saama, nagu see seal esimese seisundi viisil saab.

29) Nüüd saame lahendada ülaltoodud teise küsimuse: Mis on meie roll reaalsuse pikas ahelas, milles meie oleme vaid pisikesed lülid oma päevade lühikese kestuse jooksul? Tea, et meie töö seitsmekümne eluaasta jooksul jaguneb neljaks.

Esimene jagu on saada ülemäärane, piiranguteta saamise soov selle täielikult rikutud mõõdus nelja ebapuhta ABYA maailma kaudu. Kui meil seda rikutud saamise soovi ei ole, siis me ei saa seda parandada, sest “inimene ei saa parandada seda, mida temas ei ole.”

Seega, sündimisel kehale sisse kirjutatud saamise soov ei ole piisav. Pigem peab see olema kestaks ebapuhastele kestadele vähemalt kolmeteistkümneks aastaks. See tähendab, et kestad peavad seda valitsema ja andma sellele oma valguseid, sest nende valgused suurendavad saamise soovi. Seda seetõttu, et täitumused, mida kestad saamise soovile annavad, ainult laiendavad ja tugevdavad saamise soovi nõudmisi.

Näiteks: sünnihetkel on tal soov vaid saja järele, mitte rohkem. Kuid kui Sitra Achra annab selle saja, kasvab saamise soov koheselt ja tahab kahtesadat. Seejärel, kui Sitra Achra täidab selle kahesaja, laieneb soov kohe neljasajani. Kui inimene seda Toora ja Mitzvoti kaudu ei ületa ning saamise soovi ei puhasta, et muuta see jagamiseks, siis laieneb saamise soov terve elu jooksul, kuni lõpuks inimene sureb, saamata pooltki oma soovidest. Seda peetakse Sitra Achra ja kestade võimu alla jäämiseks, kelle roll on inimese saamise soovi tugevdada ja laiendada, muutes selle liialdatult suureks ja täiesti ohjeldamatuks, et anda inimesele kogu vajalik materjal tööks ja parandamiseks.

30) Teine jagunemine algab kolmeteistkümnendast eluaastast. Sel hetkel antakse jõudu südames olevale punktile, mis on Kedusha hinge tagumine osa. Kuigi see on juba sünnist alates tema saamise soovi riietatud, ärkab see elule alles pärast kolmeteistkümnendat eluaastat eespool mainitud põhjusel, ja siis hakkab inimene sisenema Kedusha maailmade süsteemi, vastavalt sellele, kui palju taToora ja Mitzvotiga tegeleb.

Selle aja peamine eesmärk on saada ja tugevdada vaimset saamise soovi, sest sünnihetkel on inimesel vaid soov saada füüsilisi asju. Kuigi liiga suur saamise soov võib inimesel olla olemas juba enne kolmeteistkümnendat eluaastat, ei ole selle kasv siiski veel täielik, sest peamine saamise soovi tugevnemine toimub ikkagi vaimsuse osas.

Näiteks enne kolmeteistkümnendat eluaastat tahab inimene kogu selle füüsilise maailma rikkuse ja austuse endale saada. On selge, et see maailm ei ole igavene ja kõigi jaoks on see vaid mööduv vari. Kuid kui inimene omandab liigse vaimse saamise soovi, tahab ta oma isikliku naudingu nimel saada kogu rikkuse ja naudingud järgmises, igaveses maailmas, mis on talle igaveseks pärandiks. Seega, enamasti täiustub liigne saamise soov alles vaimsuse iha kaudu.

31) On kirjutatud (Uues Tikkunimis 97b) salmi kohta (Õpetussõnad 30;15): „Verekaanil on kaks tütart: „Anna! Anna!”:“; „Verekaan tähendab põrgut. Ja patused, kes on põrgusse püütud, hüüavad kui koerad „Hav! Hav! [anna, anna]“,“ mis tähendab: „anna meile selle maailma rikkust, anna meile tulevase maailma rikkust.“

Kuid see on palju olulisem aste kui esimene, sest lisaks sellele, et saadakse täielik saamise soovi hulk, andes inimesele kogu materjali, mida ta oma tööks vajab, on see see aste, mis viib inimese Lishmani [Tema pärast]. Nagu meie targad ütlesid (Pesachim 50b): „Alati tuleb tegeleda Toora ja Mitzvotiga Lo Lishma [mitte Tema pärast], sest Lo Lishma kaudu jõutakse Lishmani.“

Seetõttu peetakse seda astet, mis tuleb pärast kolmeteistkümnendat aastat, Kedushaks. Seda peetakse “pühaks teenijannaks, kes teenib oma perenaist,“ kelleks on püha Shechina [Jumalikkus], sest teenijanna toob inimese Lishmani ja ta saab Shechina asustamise vääriliseks. Siiski peab inimene tegema kõik, mis on sobiv, et Lishmani jõuda, sest kui ta selle nimel ei pinguta ja Lishmad ei saavuta, siis langeb ta ebapuhta teenijanna auku, kes on püha teenijanna vastand, kelle ülesanne on inimest segadusse ajada, et Lo Lishma teda Lishma ei viiks. Tema kohta on öeldud: „sulase all, kui ta saab kuningaks“ (Õpetussõnad 30:22), sest ta ei lase inimesel perenaisele, kes on Püha Shechina, lähedale jõuda.

Ja selle jaotuse viimane aste on see, et inimene armub kirglikult Loojasse, nagu mõni armunu maises armastuses, kuni ihaldusobjekt jääb inimese silme ette kogu päevaks ja ööks, nagu luuletaja ütleb: „Kui ma Teda mäletan, ei lase Ta mul magada.“ Siis öeldakse tema kohta: „aga täideläinud igatsus on elupuu“ (Õpetussõnad 13:12). Seda sellepärast, et hingel on viis astet, mis on Elupuu, mis ulatub viiesaja aasta peale. Iga aste kestab sada aastat, mis tähendab, et see viib inimese kõigi viie äratundmise NRNHY [Nefesh, Ruach, Neshama, Haya, Yechida] saamiseni, nagu on selgitatud kolmanda perioodi kohta.

32) 3. periood  – see on töö Toora ja käskudega Lishmas, see tähendab andmise nimel, ilma tasu saamiseta. Ja see töö puhastab tema enda jaoks saamise soovi, muutes selle andmise sooviks.

Ja selles ulatuses, kui palju saamise soov puhastub, saab ta vääriliseks ja võimeliseks vastu võtma viite hinge osa, mida nimetatakse NRNHY (Naranhai) (allpool p 42). Nimelt on need olemas andmise soovis (nagu öeldud ülal p 23) ega suuda tema kehasse riietuda seni kuni temas valitseb saamise soov, mis on hingega vormi vastandlikkuses või isegi vormi erinevuses. Sest riietumise seisund ja vormi sarnasus käivad käsikäes, nagu öeldud ülal p 11.

Aga kui ta saab vääriliseks olema täielikult andmise soovis  ja ei midagi omaenda vajaduseks, siis selgub, et ta on saanud oma kõrgematega [valgustega] Naranhai vormi sarnasuse, mis lähtuvad oma Lõpmatuses olevast allikast, Esimesest Seisundist, ABEA pühaduse kaudu, ja nüüd tõmmatakse need kohe tema juurde ja riietuvad temasse vastavalt astmete järjekorrale.

Neljas periood – see on töö, mis toimub pärast surnute ülestõusmist, see tähendab siis, kui  saamise soov, pärast seda, kui see on juba täielikult kadunud, surnud ja maetud, peab uuesti ärkama suureks, kõige kehvemaks, saamise sooviks. Seda nimetatakse: "Tulevikus äratatakse surnud üles kõigi oma puudustega", nagu öeldud ülal, p 28. Ja siis muudetakse see saamise kaudu andmiseks, nagu seal on täpselt kirjeldatud. Kuid on olemas [vaid] üksikud väljavalitud, kellele see töö antakse veel nende eluajal selles maailmas.

33) Ja nüüd jääb meil üle vaadata kuuendat uurimust selle kohta, mille kohaselt meie targad ütlesid, et kõik maailmad, nii ülemised kui alumised, loodi ainult inimese jaoks. Ja esmapilgul tundub väga kummaline, et väikese inimese jaoks, kelle väärtus on isegi väiksem kui juuksekarval, võrreldes tegelikkusega, mis on meie ees selles maailmas, ja veelgi enam – võrreldes kõrgemate vaimsete maailmadega – püüab Looja kõike seda talle luua. Ja veelgi arusaamatum on: milleks inimesele kõiki neid arvukaid grandioosseid vaimseid maailmu vaja on?

Ja pead teadma, et kogu meie Looja nauding on Tema loodute naudingus selles ulatuses, milles loodud olendid Teda tunda saavad: et Tema on see, kes annab, ja Tema on see, kes neid naudinguga täidab. Ja siis kogeb Ta nende poolt suurt naudingut, nagu isa, kes tunneb rõõmu talle armsast pojast selles ulatuses, milles poeg tunneb ja tunnistab isa tähtsust ja suurust, ning isa näitab talle kõiki aardeid, mis ta on tema jaoks valmis pannud.

Nagu Kirjasõnas on öeldud: „Eks ole Efraim mullekalliks pojaks ja lemmiklapseks?Sest iga kord, kui ma räägin tema vastu,mõtlen ma ikka temale;seetõttu on mu süda tema pärast rahutu:ma tahan tõesti halastada tema peale,ütleb Issand." (Jeremija 31:20)

Vaata hoolikalt seda salmi ja sa võid õppida ning saada teada suurtest naudingutest, mida Looja tunneb nende täiuslike suhtes, kes on väärilised Teda tundma ja Teda suurust ära tundma kõigil neil teedel, mille Ta neile valmistas, kuni Ta viib nad sellise suhte juurde nagu on isal oma kalli pojaga – nagu isal talle rõõmu toova lapsega, nagu see selle salmi kaudu kõigi õppijate silme ees selgeks saab.

Ja ei ole vaja sellesarnast pikemalt arutada, sest piisab sellest teadmisest, et just selle rõõmu ja naudingute pärast, mis on Tema vääriliste jaoks, tasus luua kõik maailmad, ülemised ja alumised koos, nagu selgitatakse edaspidi allpool.

34) Ja selle jaoks, et Oma loodud olendid ette valmistada, et nad suudaksid jõuda mainitud kõrgele ja ülevale tasemele, soovis Looja teha seda nelja astme järjekorras, mis arenevad üksteisest ning mida nimetatakse: elutu, taimne, loomne, rääkiv.

Ja tegelikult on need neli saamise soovi etappi, milleks iga kõrgem maailm jaguneb. Sest vaatamata sellele, et peamine soov sisaldub saamise soovi neljandas etapis, ei saa neljas etapp avaneda kohe, vaid [see toimub] tänu kolmele eelnevale etapile, mille kaudu ja mille abil ta avaneb ja areneb järk-järgult, kuni saab oma täielikus vormis lõplikuks, mis sisaldub neljandas etapis, nagu selgitatakse Kümne sefiroti õpetuse, 1. osa, 50. ptk, (alates) sõnadest: «Ja mõte».

35) Niisiis, esimeses saamise soovi astmes, mida nimetatakse "elutuks" ja mis on saamise soovi materiaalses maailmas avaldumise algus, on ainult liikumisjõud, mis on ühine kogu elutu liigi jaoks. Kuid selle elementides ei ole märgata mingit liikumist. Sest saamise soov tekitab vajadusi ja vajadused tekitavad liikumisi, mis on piisavad selle vajaduse rahuldamiseks. Ja et saamise soov [avaldub] vähesel määral, juhib see ainult kogu tervikut korraga ja selle mõju üksikute elementide suhtes ei ole märgatav.

36) Sellest kõrgemal on "taimne", mis kujutab endast saamise soovi teist astet, mille määr on juba suurem kui elutul ning selles juhib saamise soov iga tema elementi. Sest igal üksikul elemendil on oma isiklik liikumine, mis ulatub nii pikkusesse kui ka laiusesse ning viib selle päikese valguse poole. Lisaks võib neis näha iga üksiku elemendi söömise, joomise ja jääkainete väljutamise protsesse. Kuid igal ühel ei ole siiski veel isiklikku tajutavat vabaduse tunnet.

37) Temast kõrgemal on „loomaliik“, mis on kolmas saamise soovi staadium ja mille määr on juba olulisel määral lõpule viidud. Ja see saamise soov tekitab juba igas elemendis isikliku vabaduse tunde – mis on iga elemendi individuaalne elu – teistest erinev. Siiski puudub neil endiselt ligimese tunnetus. See tähendab, et neil ei ole mingit ettevalmistust, et kaasa tunda kaaslase hädale või tema rõõmu üle rõõmustada jne.

38) Kõigist kõrgemal on „inimliik“, mis on neljas saamise soovi staadium ja mis on juba täielikult lõplikus mõõdus. Sest selles olev saamise soov toob talle lisaks kaasa ka ligimese tunnetuse ning kui sa tahad täiesti täpselt teada saada, milles seisneb erinevus kolmanda saamise soovi staadiumi vahel, mis kuulub „loomsele liigile“, ja neljanda saamise soovi staadiumi vahel, mis kuulub „inimliigile“, siis ütlen sulle, et see on nagu ühe maailmas oleva loodu väärtus võrreldes kõigi teiste maailmasüsteemi loodutega kokku.

Nimelt „loomaliigi“ saamise soov, milles puudub ligimese tunnetus, suudab tekitada hisarone ja vajadusi ainult selles ulatuses, mis selles antud loodud olendis olemas on. Samal ajal kui inimesel, kellel on lisaks ligimese tunnetus, puudub ka kõik see, mis on ligimesel, ja ta täitub kadedusega, mis sunnib teda omandama kõike, mis ligimesel on. Ja kui tal on sada, soovib ta kahtesadat. Nii kasvavad tema hisaronid ja vajadused kogu aeg, kuni ta soovib neelata kõik, mis kogu maailmas on.

39) Nüüd oleme näidanud, et Looja soovitud eesmärk loodute jaoks, mille Ta oli loonud, on  Oma loodutele anda, et nad tunneksid, et Ta on tõeline ja suur ning saaksid vastu võtta kogu rõõmu ja naudingut, mille Ta oli neile valmistanud, nii, nagu on kirjeldatud salmis „Efraim, mu kallis poeg, kas ta on rõõmu laps?“ Nii näed selgelt, et see eesmärk ei kehti liikumatutele ega suurtele sfääridele, nagu maa, kuu või päike, ükskõik kui valgusküllased nad ka ei oleks, ega ka taimedele või loomadele, sest neil puudub teiste tunnetus, isegi oma liigi sees. Kuidas saaks siis Jumaliku tunnetus ja Tema andmise omadus nende jaoks kehtida?

Ainult inimkond, kellele on antud võime tunda teisi sama liigi esindajaid, kes on neile sarnased, saavad pärast Toora ja Mitzvoti kallal töötamist, kui nad pööravad oma saamise soovi andmise sooviks ja saavutavad sarnasuse oma Loojaga, vastu võtta kõik need astmed, mis neile ülemistes maailmades on ettevalmistatud, neid kutsutakse NRNHY. Sellega saavad nad loomise mõtte eesmärgi vastuvõtmiseks sobilikuks. Oli ju kõigi maailmade loomise eesmärgi ainult inimese jaoks mõeldud.

40) Ja ma tean, et  mõne filosoofi silmis on see täiesti vastuvõetamatu. Nad ei suuda nõustuda sellega, et inimene, keda nad peavad madalaks ja väärtusetuks, on selle suurejoonelise loomingu keskpunkt. Kuid nad on nagu uss, kes sündis redise sees. Ta elab seal ja arvab, et Looja maailm on sama kibe, tume ja väike nagu redis, milles ta sündis. Kuid niipea kui ta murrab redise koore ja välja piilub, ütleb ta hämmeldunult: „Ma arvasin, et kogu maailm on selline nagu redis, milles ma sündisin, ja nüüd näen enda ees suurt, ilusat ja imelist maailma!”

Nõnda on nendega, kes on mattunud sellesse saamise soovi kesta, millega nad sündisid, ega püüdnud võtta seda ainulaadset vürtsi, mis on praktiline Toora ja Mitzvot, mis suudavad selle kõva koore murda ja muuta selle sooviks Loojale Rõõmu valmistada. On kindel, et nad peavadki otsustama vastavalt oma väärtusetusele ja tühisusele, nagu nad tõesti on. Nad ei suuda mõista, et see suurejooneline tegelikkus on loodud vaid nende jaoks.

Tõepoolest, kui nad oleksid Toorasse ja Mitzvoti süvenenud, et Loojale kogu vajaliku puhtusega rõõmu valmistada, ja püüdnud murda saamise soovi kesta, milles nad sündisid, ning oleksid võtnud omaks andmise soovi, avaneksid nende silmad viivitamatult, et näha ja ise kõik need tarkuse, arukuse ja selge mõistuse astmed saavutada, mis neile vaimsetes maailmades on ette valmistatud. Nad ütleksid siis enda kohta seda, mida meie targad on öelnud: „Mida ütleb hea külaline? ‘Kõik, mida võõrustaja tegi, tegi ta ainult minu jaoks.’”

41) Kuid siiski jääb selgitada, miks inimene vajab kõiki neid kõrgemaid maailmu, mille Looja talle loonud on? Mis kasu tal neist on? Pea meeles, et kogu maailmade reaalsus jaguneb üldiselt viieks maailmaks, mida nimetatakse a) Adam Kadmon, b) Atzilut, c) Beria, d) Yetzira ja e) Assiya. Igas neist on lugematul hulgal detaile, mis on viis Sefiroti KHBTM [Keter, Hochma, Bina, Tifferet ja Malchut]. AK maailm [Adam Kadmon] on Keter, Atziluti maailm on Hochma, Beria maailm on Bina, Yetzira maailm on Tifferet ja Assiya maailm on Malchut.

Nendes viies maailmas peituvad valgused ehk YHNRN. Yechida valgus särab Adam Kadmoni maailmas, Haya valgus Atziluti maailmas, Neshama valgus Beria maailmas, Ruachi valgus Yetzira maailmas ja Nefeshi valgus Assiya maailmas.

Kõik need maailmad ja kõik, mis neis leidub, on kaasatud pühasse nimesse, Yod-Hey-Vav-Hey ja Yodi tipp. Meil puudub esimese maailma, AK-i, tajumise võimalus. Seetõttu väljendub see ainult nimes oleva Yodi tipus. Sellepärast me sellest ei räägi ja mainime alati vaid nelja maailma ABYA. Yod on Atziluti maailm, Hey—Beria maailm, Vav—Yetzira maailm ja alumine Hey on Assiya maailm.

42) Nüüd oleme selgitanud viit maailma, mis hõlmavad kogu vaimset reaalsust, mis ulatub Ein Sofist sellesse maailma. Kuid nad sisaldavad üksteist, ning igas maailmas on viis maailma, viis Sefiroti KHBTM, millesse on riietunud viis valgust NRNHY, vastavalt viiele maailmale.

Lisaks viiele Sefirotile KHBTM igas maailmas on neli vaimset kategooriat—surnud (elutu), taimne, elus ja kõnelev. Neist peetakse inimese hingekõnelejaks, elusaks peetakse selles maailmas ingleid, taimne kategooria nimetatakse “riieteks” ja elutu kategooria “saalideks”. Samuti on kõik need riietunud üksteisega: kõnelev kategooria, see tähendab inimeste hinged, riietab viit Sefiroti KHBTM, mis on selles maailmas olev Jumalikkus (küsimus kümnest Sefirotist, mis on Jumalikkus, saab selgitatud teoses “Zohari raamatu eessõna”). Elus kategooria, mis on inglid, katab hinged; taimne, mis on riided, riietab inglid; ja elutu, mis on saalid, ümbritseb neid kõiki.

See riietumine tähendab, et nad teenivad üksteist ja arenevad üksteisest, nagu me selgitasime kehastunud elutu, taimse, elusa ja kõneleva kohta selles maailmas (punktid 35-38). Nagu seal öeldud, ei tekkinud kolm kategooriat—elutu, taimne ja elus—iseendale, vaid ainult selle jaoks, et neljas kategooria, inimene, saaks nende abil areneda ja tõusta. Seetõttu on nende roll ainult inimesi teenida ja neile kasulik olla.

Nii on see kõigis vaimsetes maailmades. Kolm kategooriat—elutu, taimne ja elus ilmusid sinna ainult selle jaoks, et teenida ja olla kasuks sealsele kõnelevale kategooriale, milleks on inimese hing.

Seetõttu peetakse, et need kõik riietavad inimese hinge, mis tähendab, et nad on loodud inimese teenimiseks.

43) Kui inimene sünnib, on tal kohe olemas Nefeshi Kedusha [hinge pühaduse] tase. Kuid mitte veel tegelikult Nefesh ise, vaid selle tagumine osa, selle viimane faas, mida selle väiksuse tõttu nimetatakse “punktiks”. See katab inimese südame tema saamise soovi kaudu, mis peamiselt asubki inimese südames.

Pea meeles seda reeglit: kõik, mis kehtib kogu tegelikkusele, kehtib ka igas maailmas, isegi kõige väiksemas osakeses, mida selles maailmas leidub. Nii nagu kogu reaalsuses on viis maailma, mis on viis Sefiroti KHBTM, nii on igas maailma oma viis Sefiroti KHBTM ning igas selle maailma väikseimas osakeses on samuti viis Sefiroti.

Me oleme öelnud, et see maailm jaguneb neljaks: elutu, taimne, loomne ja kõnelev, mis vastavad neljale Sefirotile HBTM: 1) elutu vastab Malchutile, 2) taimne vastab Tifferetile, 3) loomne Binale ja 4) kõnelev Hochmale. 5) Ja nende kõigi juur vastab Keterile. Kuid nagu me oleme öelnud, isegi kõige väiksemas üksuses iga liigi sees – elutu, taimne, loomne ja kõnelev – on neli faasi: elutu, taimne, loomne ja kõnelev. Seega isegi ühe kõnelejate kategooria esindaja sees, see tähendab ühes inimeses, eksisteerivad samuti elutu, taimne, loomne ja kõnelev – need on tema saamise soovi neli osa, mille sisse Nefeshi Kedusha punkt on riietatud.

44) Enne kolmeteistkümneaastaseks saamist ei saa toimuda südames oleva punkti esilekerkimist. Kuid pärast kolmeteistkümneaastaseks saamist, kui ta hakkab tegelema Toora ja Mitzvotiga, isegi ilma igasuguse kavatsuseta, see tähendab ilma armastuse ja kartuseta, nagu Kuningat teenimisele kohane on, siis isegi Lo Lishma tasemel hakkab südames olev punkt kasvama ja oma tegevust ilmutama.

See on nii, sest Mitzvot ei vaja kavatsust. Isegi kavatsuseta teod võivad inimese saamise soovi puhastada, kuid ainult esimesel astmel, mida nimetatakse “elutuks” astmeks. Ulatuses, milles ta puhastab saamise soovi elutut osa, ehitab ta südame punktis 613 organit, mis moodustavad Nefeshi Kedusha elutu astme.

Ja kui inimene täidab tegudes kõik kuussada kolmteist Mitzvoti, täidab see südame punktis olevad kuussada kolmteist organit, mis on Nefeshi Kedusha elutu aste; selle 248 vaimset organit ehitatakse 248 “tee” Mitzvot’ täitmisega ning selle 365 vaimset kõõlust ehitatakse 365 “ära tee” Mitzvoti järgimisega, kuni sellest saab täielik Nefeshi Kedusha Partzuf. Siis tõuseb Nefesh ja riietab Assiya vaimse maailma Malchuti Sefirad.

Ja kõik selle maailma elutu, taimse ja loomse vaimsed elemendid, mis vastavad Assiya Malchuti Sefirale, teenivad ja aitavad selle inimese Nefeshi Partzufi, kes sinna on tõusnud – ulatuses, milles hing neid tajub. Need mõisted saavad tema vaimseks toiduks, andes jõudu kasvuks ja paljunemiseks, kuni ta suudab tuua esile Assiya Malchuti Sefira valguse kogu soovitud täiuslikkuses, et inimese keha valgustada. Ja see täielik valgus aitab inimesel lisada Tooras ja Mitzvotis pingutusi ning saada ülejäänud tasandid.

Ja me oleme öelnud, et kohe, kui inimese keha sünnib, sünnib ja riietub temasse Nefeshi valguse punkt. Nii on see ka siin: Kui tema Nefeshi Kedusha Partzuf sünnib, sünnib koos sellega punkt sellest kõrvalasuvast kõrgemast astmest, see tähendab Ruach Assiya valguse viimasest astmest, mis riietub Nefeshi Partzufi sisse.

Nii on see kõikidel astmetel. Iga kord, kui sünnib uus aste, ilmub koheselt selle kõrvalasuva kõrgema astme viimane faas selle sees. Seda seetõttu, et see on kogu ühendus kõrgema ja madalama vahel astmete tippude kaudu. Seega selle punkti kaudu, mis pärineb kõrgemalt, tekib võimalus tõusta järgmisele, kõrgemale astmele.

45) Ja seda Nefeshi valgust nimetatakse “püha Assiya maailma liikumatuse valguseks,” sest see vastab inimese kehas oleva saamise soovi liikumatu osa puhtusele. See särab vaimsuses nagu liikumatuse kategooria materiaalsuses. Nagu eespool, punktis 35, on selgitatud, ei ole selle osakestel iseseisvat liikumist, vaid ainult kollektiivne liikumine, mis on ühine kõigile osadele võrdselt. Nii on see ka Assiya Nefeshi Partzufi valgusega: kuigi selles on 613 organit, mis on 613 külluse vastuvõtmise vormi, ei avaldu need erinevused selles, vaid ainult üldine valgus, mille tegevus katab neid kõiki võrdselt, ilma detaile eristamata.

46) Pea meeles, et kuigi Sefirotid on Jumalikud ja neis ei ole erinevust kogu AK maailma Keteri tipust kuni Assiyaa maailma Malhuti Sefira põhjani, on vastuvõtjate suhtes siiski suur erinevus, sest Sefirotid loetakse valguseks ja anumateks ning Sefirotides olev valgus on puhas Jumalik olemus. Kuid anumad, mida nimetatakse iga alumise maailma—Beria, Yetzira, Assiya—KHB(TM)-deks, ei ole ise Jumalik olemus. Pigem on need katteks, mis varjavad enda sees Ein Sofi valgust ja jagavad osa sellest saajatele, nii et igaüks saab vastavalt oma puhtuse tasemele.

Selles mõttes, ehkki valgus ise on üks, nimetame Sefirotides olevaid valgusi NRNHY, sest valgus jaotub vastavalt anumate omadustele. Malhuti anum on kõige jämedam kate, mis varjab Ein Sofi valgust. Valgus, mida ta temalt vastuvõtjatele edastab, on vaid väike osa, mis on seotud inimese keha liikumatuse puhastamisega. Seetõttu nimetatakse seda Nefeshiks.

Tiffereti anum on peenem kui Malhuti anum. Valgus, mida ta edastab Ein Sofilt, on seotud inimese keha taimse osa puhastamisega, kuna see toimib rohkem kui Nefeshi valgus. Seda nimetatakse “Ruachi valguseks.”

Bina anum on veelgi peenem kui Tifferet ja valgus, mida ta Ein Sofilt edastab, on seotud inimese keha elusolendi osa puhastamisega ning seda nimetatakse “Neshama valguseks.”

Kõige peenem on Hochma anum. Valgus, mida ta Ein Sofilt edasi annab, on seotud inimese keha kõneleva osa puhastamisega. Seda nimetatakse “Haya valguseks” ning selle tegevus on mõõtmatu.

47) Nefeshi Partzufis, mille inimene omandab, kui ta tegeleb Toora ja Mitzvotiga ilma kavatsuseta, on juba sees punkt Ruachi valgusest, mis on sinna riietatud. Kui inimene jätkab ja järgib Toorat ja Mitzvoti vajaliku kavatsusega, puhastab ta endas saamise soovi taimse osa ning ehitab selle võrra  Ruachi punkti Partzufiks. Ning sooritades kavatsusega 248 käsku“teha”, laieneb punkt  selle 248 vaimse organi kaudu. Ning järgides 365 keelu käsku “mitte teha,” laieneb punkt läbi 365 kõõluse.

Kui see on täidetud kõigi 613 organiga, tõuseb see ja riietab end Assiya vaimse maailma Tiffereti Sefirasse, mis annab inimesele suurema valguse Ein Sofist, mida nimetatakse “Ruachi valguseks” ning mis vastab inimese keha taimse osa puhastamisele. Ja kõik liikumatud, taimed ja elusolendid Assiya maailmas, mis on seotud Tiffereti tasemega, abistavad inimese Ruachi Partzufil saamise soovi valgusi Tiffereti Sefirast kogu tema terviklikkuses, nagu eespool Nefeshi valguse kohta selgitati. Selle tõttu nimetatakse seda “Pühaduse taimseks osaks.”

Selle valguse loomus on nagu materiaalsel taimel: iga tema elemendi sees on erinevad liikumised. Samuti on vaimsel taimsel valgusel piisavalt jõudu särada erilisel viisil iga 613 Ruachi Partzufi organi jaoks. Igaüks neist avaldab vastavat selle organiga seotud tegevusjõudu. Samuti, kui ilmub Ruachi Partzuf, ilmub sellest järgmise astme punkt, Neshama valguse punkt, mis tema sisemusse riietub.

48) Ning tegeledes Toora saladuste ja Mitzvotide maitsetega, puhastab ta oma saamise soovi hingelise osa ning selle võrra ehitab enda sees hinge punkti, mis on riietunud tema 248-sse organisse ja 365-sse kõõlusesse. Kui selle konstruktsioon on lõpule viidud ning sellest saab Partzuf,see tõuseb ja riietub Assiya vaimse maailma Bina Sefirasse. See anum on palju puhtam kui esimesed anumad, TM [Tifferet ja Malchut]. Seetõttu annab see edasi suure valguse Ein Sofist, mida nimetatakse “Neshama valguseks”.

Kõik liikumatu, taimne ja hingeline Assiya maailmas, mis on seotud Bina tasemega, aitavad ja teenivad inimese Neshama Partzufi, et ta võiks vastu võtta kogu selle valguse Bina Sefirast, nagu on Nefeshi valguse kohta selgitatud. Seda nimetatakse ka “ hingeline Kedusha”, sest see vastab inimese keha hingelise osa puhastamisele. Selline on ka selle valguse olemus, nagu on selgitatud füüsilise hingelise kohta, punktis 37, mis annab individuaalsustunde igale 613 organile Partzufis, nii et igaüks neist tunneb end elusana ja vabana, ilma igasuguse sõltuvuseta ülejäänud Partzufist.

Lõpuks võib eristada, et selle 613 organit on 613 Partzufimi [Partzuf mitmuses], igal neist oma valgus, igaühel omal viisil. Selle valguse ülekaal Ruachi valguse ees vaimsuses on nagu hingelise ülekaal liikumatu ja taimse ees füüsilises maailmas. Ning samuti ulatub sinna punkt Kedusha Haya valgusest, mis on Hochma Sefira valgus, kui Neshama Partzuf ilmub ning selle sisemusse riietub.

49) Kui ta on pälvinud suure valguse nimega “Neshama valgus”, siis kõik selle Partzufi 613 organit säravad täielikult igaüks oma ainulaadsel viisil, igaüks kui iseseisev Partzuf. Siis avaneb talle võimalus tegeleda iga Mitzvaga selle tõelise kavatsuse järgi, sest iga hinge Partzufi organ valgustab iga Mitzva teed, mis on selle organiga seotud.

Nende valguste suure jõu kaudu puhastab ta oma saamise soovi kõneleva osa ning muudab selle andmise sooviks. Ning selle võrra ehitatakse tema sees Haya valguse punkt, mis on riietunud tema vaimsetesse 248 organisse ja 365 kõõlusesse.

Kui see on täiuslikuks Partzufiks saanud, tõuseb see ja riietub Hochma Sefirasse Assiya vaimses maailmas, mis on mõõtmatult peen anum. Seetõttu ammutab ta sellest tohutult suure valguse Ein Sofist, mida nimetatakse “Haya valguseks” või Neshama Neshamas, ning kõik elemendid Assiya maailmas, s.o liikumatu, taimne ja hingeline, mis on seotud Hochma Sefiraga, aitavad tal täies ulatuses Hochma Sefira valgust saada.

Seda nimetatakse ka “Kedusha kõnelev osa”, sest see vastab inimese keha kõneleva osa puhastamisele. Selle valguse väärtus Jumalikkuses on nagu kõneleva väärtus füüsilise liikumatu, taimse ja hingelise hulgas. See tähendab, et inimene saab teiste tunnetamise, nii et selle valguse määr vaimses liikumatus, taimses ja hingelises on nagu kõneleva ülekaal füüsilise liikumatu, taimse ja hingelise üle. Ning Ein Sofi valgus, mis on sellesse Partzufi riietunud, nimetatakse “Yechida valguseks.”

50) Tõepoolest, sa peaksid teadma, et need viis valgust, NRNHY, mis on vastu võetud Assiya maailmas, on vaid Nefeshi valguse NRNHY ega sisalda midagi Ruachi valgusest. Seda seetõttu, et Ruachi valgus on ainult Yetzira maailmas, Neshama valgus ainult Beria maailmas, Haya valgus ainult Atziluti maailmas ja Yechida valgus ainult AK maailmas.

Kuid nagu me eespool ütlesime, kõik, mis eksisteerib tervikus, ilmneb ka kõigis osades, kuni kõige väiksema võimaliku osani. Seega eksisteerivad kõik viis omadust, NRNHY, ka Assiya maailmas, kuigi need on vaid Nefeshi NRNHY. Samamoodi eksisteerivad kõik viis omadust, NRNHY, Yetzira maailmas, mis on Ruachi viis osa. Samuti on kõik viis omadust, NRNHY, Beria maailmas, mis on Neshama viis osa. Nii on see ka Atziluti maailmas, mis on Haya valguse viis osa; ja samuti AK maailmas, mis on Yechida valguse viis osa. Maailmade erinevus on selline, nagu oleme selgitanud Assiya NRNHY vaheliste erinevuste puhul.

51) Tea, et meeleparandus ja puhastumine ei ole vastuvõetavad, kui need ei ole täiesti püsivad, nii et ta ei pöördu enam rumaluse juurde, nagu on kirjutatud: „Millal on olemas Teshuva [meeleparandus]? Siis, kui saladuste tundja annab tunnistust, et ta ei pöördu enam rumaluse juurde.” Nii nagu oleme öelnud, kui keegi puhastab oma saamise soovi elutut osa, siis ta saab tasuks Assiya Nefeshi Partzufi ning tõuseb ja katab Assiya Malchuti Sefira.

See tähendab, et talle antakse kindlasti elutu osa püsiv puhastumine, nii et ta ei pöördu tagasi rumaluse juurde. Siis saab ta tõusta Assiya vaimsesse maailma, sest tal on kindel puhtus ja vormi sarnasus selle maailmaga.

Kuid mis puudutab ülejäänud astmeid, millest oleme rääkinud – need on Assiya Ruach, Neshama, Haya ja Yechida –, siis nendele vastavalt peaks inimene puhastama oma saamise soovi taimset, elus- ja kõnelevat osa, et need kataksid ja saaksid need valgused vastu võtta. Siiski ei pea see puhastumine olema püsiv, „kuni saladuste tundja annab tunnistust, et ta ei pöördu enam rumaluse juurde”.

See on nii, sest terve Assiya maailm kõigi oma viie Sefirotiga KHBTM on tegelikult vaid Malchut, mis on seotud ainult elutu puhastumisega. Ja viis Sefiroti on vaid Malchuti viis osa.

Seetõttu, et ta on juba saanud tasu oma saamise soovi elutu osa puhastamise eest, on tal juba vormi sarnasus kogu Assiya maailmaga. Kuid iga Sefira Assiya maailmas saab oma vastavast faasist ülalpool olevates maailmades. Näiteks Assiya Tifferet saab Yetzira maailmast, mis on täielikult Tifferet ja Ruachi valgus; Assiya Bina saab Beria maailmast, mis on täielikult Neshama; ja Assiya Hochma saab Atziluti maailmast, mis on täielikult Hochma ja Haya valgus.

Sel põhjusel, kuigi ta on jäädavalt puhastanud ainult elutu osa, kui ta on puhastanud oma saamise soovi ülejäänud kolm osa, isegi kui mitte püsivalt, võib ta saada Ruachi, Neshama ja Haya Assiya Tifferetist, Binast ja Hochmast – kuigi mitte püsivalt, sest niipea, kui tema saamise soovi üks kolmest osast ärkab, kaotab ta kohe need valgused.

52) Pärast seda, kui ta on jäädavalt puhastanud oma saamise soovi vegetatiivse osa, tõuseb ta jäädavalt Yetzira maailma, kus ta saavutab jäädava Ruachi astme. Seal võib ta samuti saavutada Neshama ja Haya valgused Sefirot Binast ja Hochmast, mis on seal ning mida peetakse Ruachi Neshamaks ja Hayaks, isegi enne, kui talle on antud võimalus puhastada püsivalt loomset ja kõnelevat osa, nagu me oleme näinud Assiya maailma puhul. Kuid see ei ole jäädav, sest pärast seda, kui ta on jäädavalt puhastanud oma saamise soovi vegetatiivse osa, on tal juba vormi sarnasus kogu Yetzira maailmaga, selle kõrgeimal astmel, nagu on kirjutatud Assiya maailma kohta.

53) Pärast seda, kui ta puhastab oma saamise soovi loomse osa ning muudab selle andmise sooviks, „kuni See, kes teab kõiki saladusi, annab tunnistust, et ta ei naase rumaluse juurde“, on tal juba vormi sarnasus Beria maailmaga. Ta tõuseb sinna ja saab jäädava Neshama valguse. Ja kõneleva osa puhastamise kaudu oma kehas, võib ta tõusta kuni Sefira Hochmani ja vastu võtta seal oleva Haya valguse, kuigi ta ei ole seda jäädavalt puhastanud, nagu Yetzira ja Assiya puhul. Aga ka see valgus ei sära talle jäädavalt.

54) Kui inimest on premeeritud kõne osa püsiva puhastumisega oma saamise tahtes, antakse talle vormide vastavus Atziluti maailmaga ja ta tõuseb sinna ning saab püsivalt vastutasuks Haya valguse. Kui teda premeeritakse veelgi, saab ta Ein Sofi valguse ning Yechida valgus riietub Haya valgusesse ja siin ei ole enam midagi lisada.

55) Nii oleme selgitanud, mida 1.punktis küsisime: “Mille jaoks on inimesel vaja kõiki kõrgemaid maailmu, mille Looja talle lõi? Milleks inimene neid vajab?” Nüüd näed, et inimene ei saa ilma kõigi nende maailmade abita oma Loojale rahuldust pakkuda. Seda seetõttu, et ta saavutab oma hinge valgused ja astmed, mida nimetatakse NRNHY-ks, sõltuvalt tema saamise soovi puhtuse ulatusest Ja iga astmega, mille ta saavutab, aitavad teda puhastumisel selle astme valgused.

Nii tõuseb ta astmetes, kuni saavutab loomise mõtte lõppeesmärgi lõbustused, vt punkt 33. Sefer Zohar, Noa, punkt 63, on kirjutatud selle salmi kohta: “See, kes tuleb puhastuma, teda aidatakse.” Küsitakse: “Millega teda aidatakse?” Ja vastatakse, et teda aidatakse püha hingega, sest soovitud puhastust, loomise mõtet, on võimatu ilma kogu hinge NRNHY astmete abita saavutada.

56) Pead teadma, et kõik need NRNHY-d, millest oleme seni rääkinud, on viis osa, milleks kogu reaalsus jaguneb. Tõepoolest, kõik, mis on tervikus, eksisteerib ka kõige väiksemas reaalsuse üksikus osas. Näiteks ka üksnes vaimse Assiya elutus osas  leidub viis NRNHY omadust, mida on võimalik saavutada, mis on seotud viie üldise NRNHY omadusega.

Seega on võimatu saavutada isegi Assiya eluta valgust muidu, kui töö nelja osa kaudu. Seetõttu ei ole ühtegi Iisraeli inimest, kes saaks end kõigi nendega, vastavalt oma tasemele, tegelemisest välja vabandada. 1) Tuleb tegelda Toora ja Mitzvotiga kavatsusega, et vastavalt oma tasemele saavutada Ruachi tase. 2) Tuleb tegelda Toora saladustega vastavalt oma tasemele, et saavutada vastavalt oma tasemele Neshama tase. 3) Ning sama kehtib ka Mitzvotide Taamimi [maitsed] kohta, sest ilma nendeta on võimatu isegi väikseimatki valguskiirt pühaduses lõpule viia.

57) Nüüd võid mõista kuivust ja pimedust, mis on langenud meie põlvkonna peale, sellisel kujul, mida me ei ole üheski eelmises põlvkonnas näinud. See on nii, sest isegi Looja teenijad on loobunud Teadmiste saladuste uurimisest.

Maimonides on selle kohta juba esitanud tõese allegooria. Ta ütles, et kui tuhandest pimedast inimesest koosnev rivi liigub mööda teed ja nende seas on vähemalt üks juht, kes näeb, siis on neile tagatud, et nad liiguvad õigel rajal ega kuku kaevudesse või takistustesse, sest nad järgivad seda nägijat, kes neid juhib. Aga kui see isik puudub, komistavad nad kindlasti iga takistuse otsa ning kõik kukuvad auku.

Nii on ka meie küsimuses. Kui vähemalt Looja teenijad oleksid tegelenud Toora sisemise poolega ja toonud täieliku valguse Ein Sofist, oleks kogu põlvkond neid järginud ning kõik oleksid oma teel kindlad, et nad ei kuku. Aga kui isegi Looja teenijad on end sellest tarkusest eemaldanud, ei ole midagi imestada, et kogu põlvkond kukub nende pärast. Ning suure kurbuse tõttu ei saa ma sellest pikemalt kirjutada!

58) Siiski, ma tean põhjust: see on peamiselt sellepärast, et 1) usk on üldiselt vähenenud, 2) usk pühadesse, põlvkondade tarkadesse, eriti, ja 3) Kabala raamatud ja Zohar on täis materiaalseid võrdpilte. Seetõttu kardetakse, et kaotatakse rohkem kui saadakse, sest võib kergesti kukkuda materiaalsesse tõlgendamisse. Just see ajendas mind koostama piisavalt põhjaliku tõlgenduse ARI kirjutistele ning nüüd ka Zoharile. Ning olen selle probleemi täielikult kõrvaldanud, sest olen selgelt selgitanud ja tõestanud igale asjale vaimse tähenduse – et see on abstraktne ja vaba igasugusest materiaalsest kuvandist, asub ruumi ja aja kohal, nagu lugejad näevad –, võimaldamaks kogu Iisraelil õppida Zohari raamatut ja end selle pühas valguses soojendada.

Olen sellele kommentaarile andnud nimeks Sulam (Redel), et näidata, et minu tõlgenduse eesmärk on sama, mis iga redeli puhul: kui sul on pööning, mis on rikkalikult täidetud, on sul vaja vaid redelit, et sinna ronida. Ja siis on kogu maailma küllus sinu kätes. Aga redel ei ole eesmärk iseeneses, sest kui sa redeli pulkadel peatud ja pööningule ei sisene, siis ei ole sinu eesmärk saavutatud.

Nii on ka minu Zohari tõlgendusega, sest moodust, kuidas need kõige sügavamad sõnad täielikult lahti mõtestada, ei ole veel loodud. Sellegipoolest olen oma kommentaariga loonud tee ja sissepääsu igale inimesele, mille kaudu tõusta, süveneda ja uurida Zohari raamatut ennast, sest ainult siis on minu eesmärk selle kommentaariga täidetud.

59) Kõik, kes tunnevad Zohari raamatu üksikasju, see tähendab, mõistavad, mida selles kirjutatakse, on ühel meelel selles, et Zohari autoriks on jumalik Tanna [Mishnah' aja tark] rabi Shimon Bar Yochai. Ainult mõned neist, kes on sellest tarkusest kaugel, kahtlevad selle päritolus ja kalduvad ütlema, tuginedes selle tarkuse vastaste väljamõeldud lugudele, et autoriks on kabalist rabi Moshe De Leon või keegi teine tema ajast.

60) Mina isiklikult, alates päevast, mil Looja valgus õnnistas mind pilguga sellesse pühasse raamatusse, ei ole ma selle päritolus kahenudki, lihtsal põhjusel, et raamatu sisu toob mu südamesse Tanna Rashbi [rabi Shimon Bar Yochai] teene palju enam kui kõik teised Tannaimid [Tanna mitmus]. Ja kui ma peaksin selgelt nägema, et autoriks on keegi teine, näiteks rabi Moshe De Leon, siis kiidaksin rabi Moshe De Leoni teeneid rohkem kui kõiki teisi Tannaime, kaasa arvatud Rashbit.

Tõepoolest, kui hinnata raamatu tarkuse sügavust, siis kui ma selgelt leiaksin, et selle looja on üks neljakümne kaheksast prohvetist, siis oleks see mulle palju vastuvõetavam kui see, et autoriks on keegi Tannaimidest. Veelgi enam, kui leiaksin, et Mooses ise sai selle Looja enda käest Siinai mäel, siis oleks mu meel tõesti rahul, sest selline teos ongi tema vääriline. Seega, et mul on olnud õnn koostada piisav kommentaar, mis võimaldab igal uurijal omandada mingisugune arusaam raamatus kirjutatust, siis arvan, et olen täiesti vabastatud edasisest vaevast selles uurimises, sest iga inimene, kes Zoharis pädev on, lepib nüüd ainult Tanna Rashbiga, kui selle autoriga.

61) Sellest tulenevalt tekib küsimus: "Miks ei avalikustatud Zohari varasematele põlvkondadele, kelle teened olid kahtlemata suuremad kui hilisematel ning kes olid selleks palju väärilisemad?" Me peame samuti küsima: "Miks ei avaldatud kommentaari Zoharile enne ARI aega ega ka tema eelnenud kabalistidele?" Ja kõige keerulisem küsimus: "Miks ei avaldatud kommentaare ARI sõnadele ega Zohari sõnadele ARI aegadest kuni meie päevini?" (Vaata minu sissejuhatust raamatule Panim uMasbirot Elu Puule, punkt 8).

Küsimus on, kas põlvkond on seda väärt? Vastus on, et maailma kuue tuhande eksisteerimisaasta jooksul on see nagu üks Partzuf, mis on jagatud kolmeks kolmandikuks: Rosh [pea], Toch [sisemus], Sof [lõpp], ehk HBD [Hochma, Bina, Daat], HGT [Hesed, Gevura, Tifferet], NHY [Netzah, Hod, Yesod]. Nagu meie targad on kirjutanud: „Kaks aastatuhandet Tohut [kaos], kaks aastatuhandet Toorat ja kaks aastatuhandet Messia päevi” (Sanhedrin 97a).

Esimest kahte aastatuhandet, mida loetakse Roshiks ja HBDiks, iseloomustasid väga väikesed valgused. Neid peetakse Roshiks ilma Gufita [kehata], omades vaid Nefeshi valguseid. See on tingitud vastupidisest seosest valguste ja anumate vahel: anumas kasvavad iga Partzufi esimesed anumad esimesena, kuid valguste puhul on vastupidi; väiksemad valgused riietuvad Partzufi kõigepealt.

Niikaua, kui ainult ülemised osad on anumates ehk HBD anumad, riietuvad sinna ainult Nefeshi valgused, mis on väikseimad valgused. Sellepärast on kirjutatud, et esimest kahte aastatuhandet peetakse Tohuks. Ja maailma teised kaks aastatuhandet, mis on HGT anumad, tulevad maailma Ruachi valgused ning neid peetakse Tooraks. Seetõttu öeldakse nende kahe keskmise aastatuhande kohta, et need on Toora. Viimased kaks aastatuhandet on NHYM [Netzah, Hod, Yesod, Malchut] anumad. Seepärast riietub sel ajal maailma Neshama valgus, mis on suurem valgus; seetõttu on need Messiase päevad.

See on sama käitumine iga konkreetse Partzufi puhul. Selle HBD ja HGT anumates läbi Chazeh [rindkere] on valgused kaetud ega hakka särama, avaldatud Hassadimid, tähendab, ülemise Hochma valgustuse ilmutus, algab ainult Chazeh’st allpool, selle NHYMides. Sellepärast olid, enne NHYM anumate ilmutamist maailma Partzufis, mis on viimased kaks aastatuhandet, Zohari tarkus täielikult ja osaliselt Kabala tarkus maailmale peidetud.

Kuid ARI ajal, kui Chazeh’st allpool olevate anumate täienemise aeg oli lähenemas, avaldus ülemise Hochma valgus maailma läbi jumaliku rabi Isaac Luria [ARI] hinge, kes oli valmis vastu võtma seda suurt valgust. Seetõttu avaldas ta Zohari raamatu ja Kabala tarkuse tuuma, jättes  kõik oma eelkäijad varju.

Siiski, et need anumad ei olnud veel valmis, sest ta suri aastal 1572, ei olnud maailm veel tema sõnade avastamiseks piisavalt küps ning tema sõnu teadsid vaid valitud vähesed, kellel ei olnud lubatud neid maailmale avaldada.

Nüüd, meie põlvkonnas, et läheneb viimase kahe aastatuhande lõpp, anti meile luba tema sõnu ja Zohari sõnu maailmas suures ulatuses avaldada. Nii saavad meie põlvkonnast alates Zohari sõnad maailmas üha enam avalikuks, kuni täismahus ilmutuseni, Looja tahtel.

[originaaltekstis puudub p 62]

63) Nüüd võid mõista, et tegelikult ei ole esimeste põlvkondade teenetel võrreldes viimastega mingit ulatust, sest kõigis maailma ja hingede Partzufimides [ Partzufi mitmus) on see reegel: puhtam valitakse Partzufi esimesena. Seetõttu valiti HBD anumad esimestena nii maailmas kui hingedes.

Seega olid hinged esimesel kahel aastatuhandel palju kõrgemad. Kuid nad ei saanud täit valguse hulka vastu võtta, sest maailma ja nende enda sees puudusid madalamad osad, nimelt HGT NHYM.

Samuti, seejärel, kahe keskmise aastatuhande jooksul, kui HGT anumad valiti maailma ja hingedesse, olid hinged küll väga rafineeritud, oma olemuselt, sest HGT anumate teenete tase on HBD omale lähedal, nagu on kirjutatud “Sissejuhatus Zohari raamatule”, lk 6. Kuid valgused olid maailmas endiselt varjatud, sest nii maailmas kui hingedes puudusid Chazeh’st allpool olevad anumad.

Seega, meie põlvkonnas, kuigi hingede olemus on kõige halvem, mistõttu neid ei saanud kuni tänaseni Kedusha jaoks valida, on just nemad need, kes täidavad maailma Partzufi ja hingede Partzufi seoses astjatega, ning töö saab lõpule viidud ainult nende kaudu. Nüüd, kui NHY anumad saavad täidetud ja kõik astjad—Rosh, Toch, Sof— on Partzufis, ulatuvad kogu Partzufi täiemõõdulised valgused, see tähendab täielik NRN Rosh, Toch, Sof, kõigile neile, kes on selle väärilised. Seetõttu saavad kõrgeimad valgused ilmsiks tulla alles pärast nende alandlike hingede täitumist, mitte enne.

64) Tõepoolest, isegi meie targad esitasid selle küsimuse, Masechet Berachot, lk 20: “Rav Papa ütles Abayele: ‘Kuidas siis esimesed olid erinevad, et neile juhtus ime, ja kuidas meie oleme erinevad, et meiega imet ei juhtu?’ Kas see on õppimise tõttu? Rav Yehuda aegadel oli kogu õpe [Masechet] Nezikini peale, samal ajal kui meie õpime kuut Mishnah köidet. Ja kui Rav Yehuda uuris Okatzinit, ütles ta: ‘Ma nägin siin Ravi ja Shmueli, samal ajal kui meie õpime Okatzini kolmeteistkümnes Yeshivoti. Ja kui Rav Yehuda võttis ühe kinga jalast, tuli vihm, meie aga piiname oma hingi ja hüüame appi, kuid keegi ei märka meid.’ Ta vastas: ‘Esimesed ohverdasid oma hinged Issanda pühadusele.’”

Seega, kuigi nii küsijale kui ka vastajale oli ilmne, et esimesed olid neist olulisemad seoses Toora ja tarkusega, olid Rav Papa ja Abaye siiski tähtsamad kui esimesed. Nii olid esimesed põlvkonnad hingede olemuselt küll olulisemad kui hilisemad põlvkonnad, sest puhtamad valitakse esimesena maailma tulema, siiski Toora tarkuse osa avaldtakse järjest enam hilisemates põlvkondades. See on põhjusel, mida juba mainisime, et üldine tase täitub just viimaste kaudu. Seetõttu tõmmatakse neile rohkem täielikke valguseid, kuigi nende olemus iseenesest on hoopis halvem.

65) Seega võiksime küsida, miks siis on keelatud ilmutatud Tooras esimesele vastu vaielda? See on sellepärast, et mis puudutab käskude praktilist osa, siis vastupidi – esimesed olid neis täielikumad kui viimased, sest tegevus ulatub Sfirotide pühadest anumatest, samal ajal kui Toora saladused ja Mitzva Taamim [maitsed] ulatuvad Sefirotide valguste kaudu.

Sa juba tead, et valguste ja anumate vahel on pöördseos: anumates saavutavad kõrgemad kõigepealt täielikkuse (vt punkt 62), mistõttu olid esimesed praktilises osas täielikumad kui viimased. Valguste puhul siseneb aga madalam kõigepealt ning seetõttu on viimased valguste osas täielikumad kui esimesed.

66) Pea meeles, et kõiges on sisemine ja välimine. Kogu maailmas on Iisrael, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi järeltulijad, loetud maailma sisemuseks ja seitsekümmet rahvust loetakse maailma väliseks osaks. Ka Iisraelis endas on sisemus, need, kes on Looja täiuslikud teenijad, ning välimine – need, kes ei pühendu Looja teenimisele. Ka rahvaste seas on sisemine, need on rahvaste õiged, ning välimine – need, kes on nende hulgas jämedad ja kahjulikud.

Samuti on Looja teenijate seas olemas Iisraeli lastest sisemus – need, kes on pälvinud Toora sisemuse ja hinge saladuste mõistmise, ning välimine – need, kes täidavad ainult Toora praktilist osa.

Ka igas Iisraeli inimeses on olemas sisemus – seesmine Iisrael, mis on südames olev punkt, ning välimine – mis on nende sees olevad rahvad ehk keha ise. Kuid isegi need rahvad tema sees on nagu proselüüdid, sest sisemusega liitudes saavad nad sarnaseks rahvaste hulgas olevate proselüütidega, kes tulevad ja liituvad kogu Iisraeliga.

67) Kui Iisraeli inimene tõstab ja väärtustab oma sisemust, mis on temas olev Iisrael, välimise üle, mis on temas olevad maailma rahvad, see tähendab, ta pühendab enamiku oma pingutustest oma sisemuse tõstmisele ja ülendamisele, oma hinge hüvanguks, ning teeb vähe pingutusi, vaid hädavajaliku, maailma rahvaste ehk keha vajaduste ülalpidamiseks endas, nagu on kirjutatud (Avot 1): „Tee oma Toora püsivaks ja oma töö ajutiseks,“ siis selle kaudu tõstab ta Iisraeli lapsi nii maailma sisemuses kui välimises kõrgustesse ning maailma rahvad, kes on välimine, hakkavad Iisraeli laste väärtust tunnustama ja hindama.

Ja kui juhtub vastupidi — hoidku Jumal — ning mõni Iisraelist eelistab ja väärtustab oma välimist, mis on temas olevad maailma rahvad, rohkem kui temas olevat Iisraeli iseloomu, nagu on kirjutatud (5. Moosese 28:43): „Võõras, kes su keskel,“ mis tähendab, et temas olev välimine "tõuseb üha kõrgemale sinust, sina aga vajud üha madalamale." Selliste tegudega põhjustab ta üldiselt maailma välimise — maailma rahvaste — ülestõusmise, nende ülekaalu Iisraeli üle, Iisraeli degradeerimise maapõhja ning Iisraeli lapsed — maailma sisemus — vajuvad sügavale alla.

68) Ära imesta, et ühe inimese teod võivad tuua tõusu või langust kogu maailmale, sest see on murdmatu seadus, et üldine ja üksik on võrdsed, nagu kaks veetilka. Seega, kõik, mis kehtib üldise kohta, kehtib ka üksiku kohta. Veelgi enam, osad moodustavad selle, mis on tervikus, sest üldine saab ilmneda alles pärast selle osade ilmnemist ning vastavalt osade hulgale ja kvaliteedile. On ilmne, et üksikisiku teo väärtus tõstab või langetab kogu kollektiivi.

See selgitab sulle ka seda, mis on kirjutatud Zoharis, et Zohari raamatu ja tõe tarkusega tegelemise läbi saavad nad lunastuse osaliseks — väljapääsu pagendusest täielikku lunastusse pagendusest (Tikkunim, Tikkun nr 6 lõpp). Võime küsida: mis seos on Zohari õppimisel Iisraeli (teiste) rahvaste seast lunastamisega?

69) Ülaltoodust võime põhjalikult mõista, et ka Toora sisaldab sisemist ja välist, nagu kogu maailm. Seetõttu on ka inimesel, kes tegeleb Tooraga, need kaks astet olemas. Kui inimene suurendab oma vaeva Toora sisemuse ja selle saladuste kallal, siis sel määral tõstab ta maailma sisemuse ehk Iisraeli vooruse kõrgele üle maailma välise külje, milleks on rahvad. Ja kõik rahvad tunnustavad ning tunnistavad Iisraeli üleolekut nende ees, kuni täituvad sõnad: "Ja rahvad võtavad nad ning toovad nad nende pärispaika; " (Jesaja 14:2), ja samuti "Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma tõstan oma käe paganate poole ja püstitan oma lipu rahvaste suunas: siis nad toovad su poegi süles ja kannavad su tütreid õlgadel." (Jesaja 49:22)

Aga kui, hoidku Jumal, on vastupidi, ja keegi Iisraelist halvendab Toora sisemuse ja selle saladuste, mis käsitlevad meie hingede käitumist ja astmeid ning Mitzvoti intellektuaalset osa ja põhjuseid, väärtust võrreldes Toora välise eelisega, mis tegeleb ainult praktilise osaga, ning isegi kui inimene aeg-ajalt tegeleb Toora sisemusega ja pühendab sellele veidi aega, kui ei ole ei päev ega öö, justkui oleks see üleliigne, siis sellega ta häbistab ja halvendab maailma sisemust, milleks on Iisraeli lapsed, ning tõstab maailma välise nende kohale, see tähendab rahvad. Nad alandavad ja häbistavad Iisraeli lapsi ning peavad neid üleliigseks, justkui maailmal ei oleks neid üldse vaja.

Veelgi enam, sellega lasevad nad, isegi rahvaste seas välimisel, omaenda sisemuse üle võimust võtta, sest halvimad rahvaste hulgast, maailma kahjurid ja hävitajad, tõusevad nende sisemuse ehk maailma õigete kohale. Siis panevad nad toime kogu selle hävingu ja kohutava veresauna, mida meie põlvkond on näinud, andku Looja meile edaspidi kaitset.

Nii näedki, et Iisraeli lunastus ja kogu Iisraeli voorus sõltub Sefer haZohari ning Toora sisemuse õppimisest. Ja vastupidi, kõik hävingud ja Iisraeli laste langus tulenevad sellest, et nad on jätnud Toora sisemuse, halvustanud selle väärtust ning pidanud seda justkui üleliigseks.

70) Nii on kirjas Zohari Tikkunimides [parandused] (Tikkunim 30, „Teine tee“): „Ärka ja tõuse Shechina pärast, sest sul on tühi süda, ilma arusaamata teada või saavutada seda, kuigi see on sinu sees.“ Selle asja tähendus on nii, nagu on kirjas (Jesaja 40:6), hääl ütleb: „Kuuluta!“ nagu „Hüüa ometi! Ons keegi, kes sulle vastab? Kelle poole pühadest sa pöördud?“ (Iiob 5:1) Ja ta ütleb: „„Mida ma pean kuulutama?”„Kõik liha on nagu rohi" (Jesaja 40:6); nad kõik on nagu loomad, kes söövad heina, "ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal;" (Jesaja 40:6) iga halastus, mida nad teevad, teevad nad iseenda jaoks.

Selle tähendus ongi nii, nagu on kirjas (Jesaja 40:6): „Hääl ütleb: ‘Kuuluta!’“, st hääl koputab iga Iisraeli inimese südames, et nad hüüaksid ja palvetaksid Sehina tõstmise eest, mis on kõigi Iisraeli hingede kogu. Ta toob tõendiks kirjakohast „Hüüa! Ons keegi, kes sulle vastab?“ sest hüüdmine tähendab palvetamist.

Aga Shechina ütleb: „Mida ma pean kuulutama?“ (Jesaja 40:6) See tähendab, et mul ei ole jõudu end põrmust tõsta, sest „Kõik liha on nagu rohi,“ (Jesaja 40:6) kõik nad on nagu loomad, kes söövad rohtu ja heina. See tähendab, et nad täidavad käske mõtlematult, nagu loomad. „Iga halastus, mida nad teevad, teevad nad iseenda jaoks,“ tähendab, et käske täites ei ole neil kavatsust seda Looja rõõmuks teha. Pigem täidavad nad käske vaid isikliku kasu nimel.

„Ja isegi kõik need, kes pingutavad Tooras, iga halastus, mida nad teevad, teevad nad iseenda jaoks.“ Isegi parimad nende seast, kes pühendavad kogu oma aja Toora õppimisele, teevad seda vaid oma keha kasuks, mitte soovitud eesmärgiga: Loojale rõõmu valmistada.

„Sel ajal lahkub vaim ega naase enam maailma.“ Selle aja põlvkonna kohta on öeldud: „Vaim lahkub ega naase enam maailma.“ See on Messia vaim, st Messia vaim, kes peab Iisraeli kõigist nende hädadest lunastama kuni täieliku lunastuseni, et täita sõnad: „sest maa on täis Issanda tundmist.“(Jesaja 11:9) See vaim on lahkunud ega paista selles maailmas.

“Häda neile, kes panevad teda maailmast lahkuma ega lase tal maailma tagasi tulla, sest nemad on need, kes muudavad Toora kuivaks ega taha tegeleda Kabala tarkusega.” Häda neile inimestele, kes panevad Messia vaimu lahkuma ja maailmast eemalduma ning ei lase tal maailma tagasi tulla. Nemad on need, kes muudavad Toora kuivaks, ilma igasuguse mõtte ja mõistuse niiskuseta, sest nad piirduvad ainult Toora praktilise osa järgimisega ega taha püüda Kabala tarkust mõista, teada ja õppida Toora saladusi ja Mitzva [käsu] tähendusi.

“Häda neile, sest nad toovad kaasa vaesuse ja hävingu, röövimise ja tapmise ning hävituse maailma.” (Tikkunim) Häda neile, sest nende tegudega põhjustavad nad vaesuse, hävingu ja röövimise, rüüstamise, tapmise ja hävita­tuse olemasolu maailmas.

71) Nende sõnade põhjus on, nagu oleme selgitanud, et kui kõik need, kes tegelevad Tooraga, alavääristavad oma sisemist olemust ja Toora sisemist külge, jättes selle nii, et see näib maailmas ülearusena, ning tegelevad sellega ainult ajal, mis ei ole ei päev ega öö, ja on selles nagu pimedad, kes kobavad müüri, siis nad võimendavad sellega oma välist olemust, oma kehade kasu. Samuti hindavad nad Toora välist külge tähtsamaks kui Toora sisemist külge. Nende tegudega lasevad nad kõigil maailma välistel vormidel saada ülemvõimu kõigi maailma sisemiste osade üle, igaüks vastavalt oma olemusele.

See on nii, sest 1) kogu Iisraeli väline, see tähendab neis olevad rahvaste rahvad, saavad ülemvõimu ja tühistavad kogu Iisraeli seesmise, kes on need, kes on suured Tooras. 2) Samuti saavad rahvaste välise hävitajad ülemvõimu ja tühistavad nende seesmise, kes on rahvaste õiged. 3) Lisaks saab kogu maailma väline, olles rahvaste rahvad, ülemvõimu ja tühistavad Iisraeli lapsed, kes on maailma sisemus.

Sellises põlvkonnas tõstavad kõik maailma rahvaste hävitajad oma pead ja soovivad eelkõige hävitada ja tappa Iisraeli lapsi, nagu on kirjutatud (Yevamot 63): „Ükski õnnetus ei tule maailma muidu kui Iisraeli pärast.” See tähendab, nagu on kirjutatud eespool Tikkunimis, et nad põhjustavad vaesust, hävingut, röövimist, tapmist ja hävitusi kogu maailmas.

Pärast seda, kui oma paljude eksimuste tõttu oleme näinud kõike, mida eespool mainitud Tikkunimid kirjeldavad, ja enamgi veel, nuhtlus tabas just meie parimaid, nagu meie targad ütlesid (Baba Kama 60): „Ja see algab esmalt õigetest,” ning kogu hiilgusest, mis Iisraelil oli Poola, Leedu jne maades, on meie pühal maal jäänud vaid riismed, siis nüüd on meie, allesjäänute, kohuseks see kohutav viga parandada. Igaüks meist, riismetest, peaks võtma endale südamesse ja hinge, et edaspidi tugevdada Toora sisemist olemust ja anda sellele selle õige koht, vastavalt selle väärtusele Toora välise osa ees.

Siis saab igaüks meist premeeritud sellega, et tugevdab oma sisemist olemust, see tähendab Iisraeli enda sees, mis on hinge vajadused, omaenda välise osa, see tähendab rahvaste vajaduste ehk keha vajaduste arvelt. Ja see jõud kandub üle kogu Iisraelile, kuni meie sees olevad rahvad tunnistavad ja tunnustavad Iisraeli suurte tarkade väärtust ning kuulavad ja kuuletuvad neile.

Samuti saavad maailma rahvaste sisemus, ehk õiged nende seast, võimust ja allutavad oma välise osa, kes on hävitajad. Ka maailma sisemus, ehk Iisrael, tõuseb oma väärtuses ja vooruses maailma välise osa — rahvaste — üle.

Siis tunnustavad ja tunnistavad kõik maailma rahvad Iisraeli väärtust enda üle ning täidavad kirjasõnu (Jesaja 14:2): „Ja rahvad võtavad nad ning toovad nad nende pärispaika; aga 
Iisraeli sugu teeb nad Issanda pinnal enesele sulaseiks ja teenijaiks:” Ja samuti (Jesaja 49:22): „siis nad toovad su poegi süles ja kannavad su tütreid õlgadel.” See ongi tähendus sellele, mis on kirjutatud Zoharis (Nasso, lk 124b): „Teie koostatud teose kaudu,” mis on Zohari raamat, „lunastatakse nad halastusega pagendusest.” Aamen, olgu see nõnda.